#AT

Kiire nädal

by // // No Comments

Ma ei mõista kuhu see aeg ruttab. Eriti peale seda kui ma terveks sain. Põhimõtteliselt iga päev on olnud midagi teha. Igatahes viimasest (minu tegevusi kokkuvõtvast) postitusest tänaseni vahepealne aeg:

Olen kaks korda käinud stuudios. Esimene käik oli küll üsna lühike, teine pikk, kuid nende kahe käigu peale kokku saime linti laulu #AT taustavokaalid, laulu #M põhivokaalid ning esmakordselt hakkasime salvestama ka laulu #KSS, mille põhivokaalid purki saime. Eelmise nädala jooksul vahetasime veidi tagasisidet loo #AT asjus, aga põhimõtteliselt saimegi selle nüüd täiesti valmis ja lukku. Enne oli juba taust üsna terviklik ning kõik muud asjad ka paigas, seega läkski selle looga kiiresti – taustavokaalid peale ja valmis.

Seega nüüd jäävad luubi alla laulud #M ja #KSS, kus siis esialgu vaja need äsjasalvestatud põhivokaalid paika panna. Edasine kujutaks endast juba seda, et vaja ka neile taustavokaalid laulda, aga selle peale veel veidi vara mõelda, kuna enne tuleb (ilmselt) pikk tagasisidestamine nende laulude demode asjus. Igatahes olen väga elevil. Mulle meeldib väga see stuudioprotsess – see kuidas sa näed, kuidas sinu laulud, mis sa alguses klaveri taga toorelt kirjutatud ja mobiili salvestad saavad läbi produtsendi käe ja korralikult salvestatud vokaalidega hoopis uue ilme. Ehk siis lühidalt öeldes, kuidas üks laul kasvab beebist täiskasvanuks 😀

Lisaks minu enda lauludega peaks varsti ilmuma üks minu kirjutatud laul ühe teise artisti esituses. Ootan ka seda väga.

Tulles aga nüüd juba täpsemalt eelmisesse nädalasse, siis esmaspäevane päev oli päris tempokas. Hommikul olin veel vanemate juures Albus, kellele olin nädalavahetuseks külla sõitnud. Siis sõitsime oma koju, kust ma läksingi üsna kohe edasi linna stuudiosse. Peale seda tulin koju, tegin süüa ning läksime õue kasvuhoonesse müttama ning olime peale seda veel veidi õues. Lõpuks oli kell juba peaaegu seitse. Tulime tuppa. Koristasin, mängisime ja järsku oligi päev läbi. Õhtul veel jõudsin arvutis veidi oma kirju/asju üle vaadata ja magama sain alles poole ühe paiku, kuigi väsimuse tõttu oleks võinud varemgi minna.

Teisipäev oli kodune päev. Käisime jalutamas. Riisusin. Mängisime. Tegin süüa. Üsna selline tavaline kodus olemise päev, aga mulle meeldib kui on vahepealsete kiirete päevade vahel on just sellised rahulikud päevad ka kui saadki tegeleda selliste heade-lihtsate asjadega.

Kolmapäevast läksime Lõuna-Eestisse. Sain S.-ile kätte ka tema kergkäru, seega Lõuna-Eesti loodus ootas käru-vallutamist. Lõuna-Eestis püsisime kuni laupäevani, sest reedel oli mul esinemine Võrus, Club Tartus. Esinemisest endast. Kõigepealt tänan ja teen sügava kummarduse CY Riietele, kes oli mulle saatnud imeilusa pika punase kleidi. Nii palju kui ma ennast sain vahepeal lavalt korraks peegeldustest piiluda, siis laval oli see kleit veel efektsem. Igatahes väga kihvt ja mul polegi vist kunagi taolist liibuvat maani kleiti olnud. Ei meenu nagu küll.

Mul oli nii-nii tore Võru publikule esineda. Ma tajusin laval olles nii väga, et mind tõesti oodati ja taheti kuulata. Viimati käisin ma Club Tartus 2015. aasta juulis, seega tõesti väga pikka aega polnud ma saanud seal laval olla. Kunagi käisin seal vahepeal ikka väga tihti. Üht-teist oli ka laval ja saalis muutunud. Olen tõesti siiralt tänulik selle esinemise eest ja loodan, et saan peagi jälle Võrru esinema minna. Nii kahju, et kui kipuvad sellised eriti ägedad esinemised olema, siis keegi ei filmi 😀 Nagu ka seekord, filmimaterjali ega fotosid lavalt mul kahjuks pole.

Esinemistele järgnevad päevad kipuvad alati olema sellised veidi uimased. Ilmselt sellepärast, et kuigi ma saan alles väga hilja voodisse, siis hommikul on äratus ikkagi varakult ja siis veidi vegeteeridki läbi selle päeva. Siiski Võrust lahkudes ning Tartust läbi sõites käisin ka Sepa turul teist korda oma elus. Seekord aga ma ei ostnud absoluutselt mitte midagi. Võib-olla oleks nagu midagi saanud ka, aga läksin kindla eesmärgiga omale saada teksasi ja dresse, aga ei hakanud väga midagi silm ning mõni paar ei istunud seljas nii hästi kui oleksin lootnud. Sellepärast tulingi sealt tühjade kätega ära. Koju jõudsime päeva teises pooles ning väga kiiresti sai see päev endale ka lõpu. Pühapäeval käisime ühel sünnipäeval, kus praktiliselt olimegi terve päeva.

Ka selle nädala kaks päeva on juba läinud linnulennul. Sel nädalal on küll üldises plaanis rohkem kodus olemist, aga loodetavasti saame sel nädalal keskenduda laulude edasi tegemisele. Minu suvesingel ei ole ka üldse enam kaugel (ütlen vist seda juba sajas kord), tahan seda teile juba nii väga esitada ja kõigile suvetunnet juurde süstida. Pikalt sai seda laulu timmitud ja nüüd pikalt on ta oma aega oodanud ja lõpuks hakkab see aeg kätte jõudma.

Siiamaani sel nädalal olen palju jalutanud, teinud pisikesi istumisi, lugenud raamatut “Suured lootused” ning eile käisime S.-iga peale ligi et poole aastast pausi esimest korda Kohilas loovtunnis. Nüüd oleme terved ja gripihooaeg on möödas, seega loodan seal taaskord aktiivselt käima hakata. Täna ootab meie emmedegängi ees väike väljasõit ning poetrall. Loodetavasti tuleb tore päev – või noh, miks ei peaks tulema 😀

LOE EDASI…→

Endiselt tõbine…

by // // No Comments

Reedeks, 10. märtsiks olin saanud peaaegu terveks. Selle haigusega oli see naljakas lugu, et ühel päeval oli näiteks mul nohu rohkem, aga see eest kurk oli juba parem ning siis järgmisel päeval jälle vastupidi. Siiski ravisin ennast korralikult, sest kes ikka viitsib ja tahab haige olla. Tol päeval käisin Oru lauluvõistlusel žüriis. Olin seal ka varem hindamas käinud mõned aastad tagasi ning sel aastal oli mul suur rõõm sinna uuesti minna. Eelneval päeval oli mul aga kõige hullem haigusepäev üldse. Silmad jooksid tohutult vett, nina pidi kogu aeg nuuskama, pea paks otsas. Kartsin, et kuidas ma lähen sinna lauluvõistlusele vesistama. Öösel aga higistasin kõvasti ning ilmselt sellega sain suurest osast haigusest ka jagu.

11. märtsil, laupäeval, oli mu öösel esinemine Tartus, klubis Atlantis. Üldse kuidagi viimasel ajal on sattunud nii, et lühikese aja sisse on jäänud juba kaks esinemist Tartus ning selle kuu lõpus on üks veel tulemas – ei tea mis värk on. Sinna suunas hakkasime liikuma juba veidi peale lõunat, kuna käisime ka Albust läbi. Kohale jõudes sain veidi lihtsalt olla, siis panin lapse magama ning seejärel hakkasin sättima. Mul oli tol päeval veel veidi nina kinni ja köhane olla, aga õnneks suurem katastroof jäi tulemata, kuigi hiljem kui järele kuulasin, siis ega ma väga rahule ei jäänud… Siiski publik oli super, elati hästi kaasa ja oli tore. Järgmisel päeval startisime koju tagasi.

Suur aitäh CY Riietele imeilusa kleidi eest! https://www.facebook.com/CyRiided/

Sel nädalal oli alguses kindel plaan stuudiosse minna, samuti veel paar muud toimetust, aga kuna kurk oli endiselt haige ja nina veidi kinni, siis poleks sellel mõtet olnud, seega jätsin oma plaanid ära. Jube kaua kestab see haigus… Seega terve selle nädala olen ikka tasapisi enda ravimisega tegelenud, kuigi ta läheb lihtsalt nii aeglaselt ära. Iga päev ainult milligrammike tervem. Üldse mitte nii nagu tavaliselt külmetuse/gripiga kipub olema, et umbes nädal. Ilmselt haiguse tõttu olen veel ka veidikene rohkem uimasem kui tavaliselt. Näiteks väsisin ma sel nädalal juba palju varem ära ja jäin enda ööunne juba võrreldes varasemaga nii palju varem.

18. märtsil, laupäeval, ehk homme on mul esinemine Pärnus, ööklubis Mirage. Mirage’ist on mul alati olnud väga soojad mälestused, sest seal on alati olnud kuidagi nii minu publik. Selleks ning järgnevateks esinemisteks vahetasin ka ühe cover’i oma kavast välja. Nimelt esitan ma live’idel valdavalt omaloomingut, aga olen juba üsna mitu aasta teinud nii, et esitan ka ühe Eesti “klassiku” ning ühe värske hiti välismaalt. Kuna eelmine hitt välismaalt, “Faded”, ei ole enam nii aktuaalne, siis vahetasin selle ühe uuema vastu välja. Tavaliselt alati kui ma hakkan mõnda välismaa laulu esimest korda live’is laulma, siis on nagu eriti sabin sees. Näiteks kui ma Vana-Veskil esinemas käisin, kus oli mul megapikk esinemine, siis ma esitasin ka laulu “Bailando”, mille pärast veidi muretsesesin, aga lõpuks läks kõik väga hästi. Seega eks ma seekord ka veidi muretsen, aga kes taipab mu blogi enne mu esinemist lugeda, siis teab, et on oodata üllatust 😀 Oma nohuse ninaga olen seda laulu ka iga päev sel nädalal harjutanud.

Muusika kohapealt nii palju, et nii pea kui terveks saan, on plaan kindlalt stuudiosse minna. Õnneks aga laul #AT on edasi arenenud – põhivokaalid on paigas, mõned taustavokaalid ka, aga nüüd on sellele veel taustavokaale vaja, siis veel veidi üleüldist timmimist ning siis on see laul ka valmis. Päris mitu laulu on stuudios pooleli ning oleks vaja neid edasi hakata tegema. Tahan terveks saada juba!!

2. juunil esinen Türil! Kindlasti on seal kuulda ka minu suvesinglit #SÕ Rohkem infot: https://www.facebook.com/events/236965256767979/

Palju muusikajuttu

by // // No Comments

http://elu24.postimees.ee/3991193/vaata-renate-uus-laul-ja-muusikavideo-raeaegib-hea-ja-halva-vaheldumisest-suhtes

Detsembris andsin Ring FM-ile telefoniintervjuu, mida on võimalik järele kuulata siit: http://www.ringfm.ee/uudised/kuula-soovisaate-intervjuu-lauljatar-renatega/id/378

Panin ühe korraliku feili ka maha – olin omadega juba 2017. aastas ja ütlesin, et “sel aastal albumit ei tule” – intervjuu andmise ajal oli aga ju alles 2016. aasta ehk siis uudisimulikele infoks, et mõtlesin ikkagi, et 2017. aastal ilmselt uut albumit ei tule. Samas aga ma ei anna ka pead, sest kunagi ei tea mis tulla võib ning viimasel ajal olen hakanud natukene selle üle pead mõlgutama, aga täiesti kindlaks ei ole seda veel enda jaoks mõtelnud. Ei taha kiirustada ja ei tea, kas veel sel aastal oleks mõtet. Igatahes pole ma selles teemas praegu kindel ja ei ole seda veel endale täielikult selgeks teinud. Stuudios on küll tegemisel praegu päris mitu laulu, millest lähemalt ka tänases postituses kirjutan, aga hetkel ongi pigem lihtsalt nii, et selle suurema hulga seast valime järgmiseid singleid. Ega ma teid ilma infota ei jäta 😀 Kui kuskilt poolt hakkab valgus paistma ja tundub, et võiks hakata konkreetselt albumi kallal töötama, siis kindlasti teile ka ütlen.

Eelmisel nädalal sain üle pika pika aja teha jälle akustilise esinemise proovi. Kuna nende proovide vahelised ajad venivad nii pikaks, siis mulle meeldib ikka ennast korrata: Plaanin kokku panna akustilise esinemise pundi ning selle tarbeks teen juba ühe kitarristiga mitmendat korda proove. Sel korral saime lõpuks kõik lood läbi võetud, mõned mõtted õhku visatud ning tekkis mõte ikkagi üks inimene veel punti võtta. Leidsime ka selle inimese, aga nüüd peame veel kõik kokku saama, et teha veel ja veel proove. Pikk protsess.

Lõpuks tegin ära selle, mille jaoks olen hoogu võtnud tükk aega, aga isegi ei tea miks ma nii kaua ootasin. Aga ilmselt oli praegu selle järele tõesti reaalne vajadus. Nimelt olen nüüd firma omanik, jippii! Nagu arvata võib, siis tegeleb firma minu esinemistega ning ka laulude kirjutamisega.

IMG_5269Sel nädalal ilmus minu laul “Täiskuuööl”. Mul on väga hea meel, et see laul lõpuks väljas on, sest viimane nn. raadiosingel oli ju “Tsunami”, mis ilmus 2016. aasta juuli alguses, mis on juba tükk aega tagasi. Jah, vahepeal ilmus laul “Jõulupuu”, aga see oli pigem selline hooajaline projekt ja selletõttu ei saa seda teiste lauludega päris samasse patta panna. Raadiod saavad seda mängida ainult jõuluperioodil. Igatahes palju aega oli möödas ja lõpuks ta väljas on. Kuigi “See Maa” oli ka selline “bändi-laul”, siis sellist stiili ma ju üldiselt väga ei tee. Sel korral aga tundsin, et see laul vajaks just sellist kuube ning seega sai tehtud taaskord midagi eba-tavapärast. Kellele on meeldinud alati pigem minu tempokamad lood, siis varsti anname välja ka Lenny LaVida remixi, nii et tasub oodata! Remix on juba valmis, peagi peaks saama valmis sellele väike video ning ilmselt kaua ei pea selle järele ootama.

Tore uudis on lisaks see, et ilmselt varsti saate te kuulda kahte minu kirjutatud laulu kahe erineva koosseisu esituses. Ehk siis ühelt koosseisult on tulemas välja üks laul ja teiselt teine. Olen varem kirjutanud lihtsalt sõnu, aga seekord on tegu lauludega, mis on täiesti nullist minu kirjutatud ning sellepärast on see minu jaoks uus ja tähtis sündmus. Saladuskatte all võin öelda, et lisaks nendele lauludele on veel mitu laulu tegemisel ning kirjutan aktiivselt ka uusi laule juurde, mille puhul tunnen, et ma ise neid pigem ei esitaks või siis kirjutangi kohe klaveri taga mõeldes mingile artistile/kooseisule. Need laulud ei ole veel 100% valmis, aga aktiivne töö nende kallal käib ning finiš vaikselt paistab.

Üle pika-pika aja sain sel nädalal ka stuudiosse. Ootasin seda päeva nii väga. Praegu on juba üsna mitu laulu tegemisel ning sellega seoses on vokaale omajagu sisse vaja laulda. Kõike ju ühel päeval ei jõua, seega kuskilt otsast hakkame minema. Seekord laulsin sisse laulule #SÕ taustavokaalid. Selle looga ongi vaja nüüd need taustavokaalid paika panna ning siis veidikene tausta timmida, aga muidu üldiselt on laul üsna valmis. Võin juba öelda, et see laul on plaanitud ka järgmiseks singliks. Niipea see muidugi veel välja ei tule, aga plaan on paigas. Mulle endale see laul väga meeldib, loob suvetunnet.

Lisaks jõudsin sisse laulda ka ühe uue loo vokaalid. Nimetame selle #AT. Ilmselt varsti kuulen ka tulemust. Selle loo kohta hetkel midagi rohkemat ei oskagi öelda, kuna tausta kondikava on küll kenasti valmis, aga seal on kindlasti veel omajagu teha. Lõpu poole läks vokaalide salvestusega veidi kiireks, kuna meil oli kella peale ära minek, seega kui saan esimest demo kuulata, siis saan alles tõe teada, et kas refrääni vokaalid tulid piisavalt head. Ma ei tahtnud ka kiirustada ja seega andsin iga “teigiga” ikkagi endast parima ja laulsin selle refrääni ka sisse, ent veidi tunnen, et ilmselt jäi natukene ajast puudu. Aga eks ole näha, teinekord võib see tunne ka olla petlik, kuna mida aeg edasi, seda kriitilisemaks ma enda suhtes muutun ning ajan aina rohkem täpsust taga. Ülejäänud vokaalides olen aga üsna kindel, nii et usun, et suur osa laulust sai purki niikuinii.

Lisaks nendele kahele loole on seis hetkel siis selline, et täiesti valmis on laul #KS ning selle oleme hetkel pannud ootele. Jäin selle looga lõpuks kenasti rahule, aga eks ole näha, millal selle plaanime välja anda. Mulle üldiselt meeldibki nii, kui on valida, mida järgmisena välja anda. Hetkel otsustasime selle loo veidikeseks seisma jätta. Lisaks siin mingi aeg alustasime ka ühte uut laulu, #M, millel on tausta kondikava kokku pandud, aga muidu üldiselt üsna toores ja sellel pole ka vokaale sees. Ja see ei ole veel kõik – üks poolik taust on veel stuudios valmimisel, nimetame selle #KSS. See on hetkel kõige poolikum. Ehk siis kui kogu see jutt nüüd kokku võtta, siis on mul stuudios hetkel viis laulu, millest üks on täiesti valmis. Ehk siis töö käib, tegutseme, teeme uut muusikat. Kui need lood nüüd vähegi rohkem valmis on, siis on mul ka juba mitu uut demo, mida tahan produtsendile tutvustada, aga otsustasin, et ei hakka seda enne tegema, kui kõik eelnevad lood valmis saame. Siis on hea jälle puhtalt lehelt edasi minna.

Ja tänase postituse lõppu ka mitte-muusikaga seotud juttu. Minu suur hobi, kokkamine. Tunnen, et mida aeg edasi, seda rohkem tõsiselt ma seda olen hakanud võtma. Eks nüüd aastatega on mingid tõed juurdunud ja mingid astmed juba kindlalt jalge all, seega olengi tahtnud viimasel ajal sammu edasi astuda – otsin uusi ja raskemaid tehnikaid, uusi retsepte. Ma ei taha päevast-päeva, nädalast-nädalasse teha juba neid “käe sees” olevaid retsepte ning otsin ikka uusi, mille kallal tegutseda. Leiad siis mingi uue retsepti ja kohe muutub kõik nii lõbusaks. Eelmisel nädalal aga katsetasin midagi mille jaoks olin hoogu võtnud mitu aastat. Olin korduvalt retsepti läbi lugenud ja siis otsustanud seda mitte teha kuniks lõpuks võtsin end kokku ja katsetasin ära – Napoleoni kook. Ja olgugi, et ma oleks tahtnud, et ta oleks olnud mahlasem, siis ta oli täitsa Napoleoni koogi moodi ja ma sain sellega hakkama! Oli see vast tükk tegu, aga ilmselt kui seda veel korra teeksin, siis järgmisel korral tunduks juba nii lihtne. Samuti tean, mida järgmisel korral paremini teha. Eks ta nii käibki. Korra nädalas on meil kombeks teha kooki ja üldiselt tahangi katsetada uusi asju. Järgmisel korral tegin laavakooki ja sain ka sellega hakkama. Alguses tundus jube keeruline, aga võtsin esialgu ainult ühe ahjust välja, keerasin ruttu ümber, nägin, et tuli liiga vedel ning ülejäänud siis küpsesid veel veidi ahjus ja kui need välja võtsin, siis olid need juba täiuslikud.