Endiselt tõbine…

Reedeks, 10. märtsiks olin saanud peaaegu terveks. Selle haigusega oli see naljakas lugu, et ühel päeval oli näiteks mul nohu rohkem, aga see eest kurk oli juba parem ning siis järgmisel päeval jälle vastupidi. Siiski ravisin ennast korralikult, sest kes ikka viitsib ja tahab haige olla. Tol päeval käisin Oru lauluvõistlusel žüriis. Olin seal ka varem hindamas käinud mõned aastad tagasi ning sel aastal oli mul suur rõõm sinna uuesti minna. Eelneval päeval oli mul aga kõige hullem haigusepäev üldse. Silmad jooksid tohutult vett, nina pidi kogu aeg nuuskama, pea paks otsas. Kartsin, et kuidas ma lähen sinna lauluvõistlusele vesistama. Öösel aga higistasin kõvasti ning ilmselt sellega sain suurest osast haigusest ka jagu.

11. märtsil, laupäeval, oli mu öösel esinemine Tartus, klubis Atlantis. Üldse kuidagi viimasel ajal on sattunud nii, et lühikese aja sisse on jäänud juba kaks esinemist Tartus ning selle kuu lõpus on üks veel tulemas – ei tea mis värk on. Sinna suunas hakkasime liikuma juba veidi peale lõunat, kuna käisime ka Albust läbi. Kohale jõudes sain veidi lihtsalt olla, siis panin lapse magama ning seejärel hakkasin sättima. Mul oli tol päeval veel veidi nina kinni ja köhane olla, aga õnneks suurem katastroof jäi tulemata, kuigi hiljem kui järele kuulasin, siis ega ma väga rahule ei jäänud… Siiski publik oli super, elati hästi kaasa ja oli tore. Järgmisel päeval startisime koju tagasi.

Suur aitäh CY Riietele imeilusa kleidi eest! https://www.facebook.com/CyRiided/

Sel nädalal oli alguses kindel plaan stuudiosse minna, samuti veel paar muud toimetust, aga kuna kurk oli endiselt haige ja nina veidi kinni, siis poleks sellel mõtet olnud, seega jätsin oma plaanid ära. Jube kaua kestab see haigus… Seega terve selle nädala olen ikka tasapisi enda ravimisega tegelenud, kuigi ta läheb lihtsalt nii aeglaselt ära. Iga päev ainult milligrammike tervem. Üldse mitte nii nagu tavaliselt külmetuse/gripiga kipub olema, et umbes nädal. Ilmselt haiguse tõttu olen veel ka veidikene rohkem uimasem kui tavaliselt. Näiteks väsisin ma sel nädalal juba palju varem ära ja jäin enda ööunne juba võrreldes varasemaga nii palju varem.

18. märtsil, laupäeval, ehk homme on mul esinemine Pärnus, ööklubis Mirage. Mirage’ist on mul alati olnud väga soojad mälestused, sest seal on alati olnud kuidagi nii minu publik. Selleks ning järgnevateks esinemisteks vahetasin ka ühe cover’i oma kavast välja. Nimelt esitan ma live’idel valdavalt omaloomingut, aga olen juba üsna mitu aasta teinud nii, et esitan ka ühe Eesti “klassiku” ning ühe värske hiti välismaalt. Kuna eelmine hitt välismaalt, “Faded”, ei ole enam nii aktuaalne, siis vahetasin selle ühe uuema vastu välja. Tavaliselt alati kui ma hakkan mõnda välismaa laulu esimest korda live’is laulma, siis on nagu eriti sabin sees. Näiteks kui ma Vana-Veskil esinemas käisin, kus oli mul megapikk esinemine, siis ma esitasin ka laulu “Bailando”, mille pärast veidi muretsesesin, aga lõpuks läks kõik väga hästi. Seega eks ma seekord ka veidi muretsen, aga kes taipab mu blogi enne mu esinemist lugeda, siis teab, et on oodata üllatust 😀 Oma nohuse ninaga olen seda laulu ka iga päev sel nädalal harjutanud.

Muusika kohapealt nii palju, et nii pea kui terveks saan, on plaan kindlalt stuudiosse minna. Õnneks aga laul #AT on edasi arenenud – põhivokaalid on paigas, mõned taustavokaalid ka, aga nüüd on sellele veel taustavokaale vaja, siis veel veidi üleüldist timmimist ning siis on see laul ka valmis. Päris mitu laulu on stuudios pooleli ning oleks vaja neid edasi hakata tegema. Tahan terveks saada juba!!

2. juunil esinen Türil! Kindlasti on seal kuulda ka minu suvesinglit #SÕ Rohkem infot: https://www.facebook.com/events/236965256767979/

Esinemised, igapäevaelu, uus laul!

Esinen: 18. märts, Pärnu ööklubi Mirage


18. veebruaril, laupäeval, oli mul esimest korda esinemine Tartus, Sõbra Pesas. Enne esinemist läks veidi sabinaks. Hakkasin last magama panema ja ühel hetkel teen silmad lahti ja vaatan, et kell juba 12. Ehk siis olin tunniks ajaks magama jäänud. Äratuskella polnud ma pannud, seega oli hea õnn, et niimoodi juhuslikult üles ärkasin. Igatahes hakkasin end ruttu sättima ja veidi peale ühte olin kohal. Esinema läksin umbes veerand kahe paiku ja esitasin 13 laulu. Mulle väga meeldis. Elati kaasa ja oli näha, et kuulati artisti. Suureks rõõmuks on ka see, kui peale esinemist tullakse ligi ja hiljem kirjutatakse Facebook’i ning tänatakse esinemise eest. Igatahes peale esinemist pöördusin tagasi hotelli, sain umbes kolme paiku magama ning hommikul juba kaheksa paiku äratus. Esinemisel oli mul esimest korda laval ka live-saksofonist, kes siis mu laule täiendas. Enda Instagram’i panin ka ühe video.

LOE EDASI…→

Nädala kokkuvõte ning veidi mõtisklusi

  • Uus nädal ning uus tabel – Kui sulle meeldib laul “Täiskuuööl”, siis palun anna loole hindeks 10 siin lehel: http://eestitop.reporter.postimees.ee/
  • Kes on tähele pannud Fitlap.ee reklaami teles, siis väike tähelepanek: taustaks on minu laul “Tantsime Veel” =)
  • “Täiskuuööl” on sisenenud Tre Raadio ja Ring FM edetabelitesse ning on seal kohal #3!
  • Vahepeal tuli veidi uut muusikat välja – kui täpsem olla, siis uus kuub laulule “Täiskuuööl” ehk siis Lenny LaVida remix, mida saad soovi korral uuesti kuulata SIIT!

Oleme kõvasti mu järgmist singlit timminud, mis nüüdseks on põhimõtteliselt valmis. Panime ta praegu kõrvale, et siis paari nädala pärast värske kõrvaga üle kuulata. Tegu on lauluga, mis ilmselt ilmub umbes aprillis-mais(?), eks näis. Ma olen seda laulu juba nii palju kuulanud, et see “mõneks-ajaks-kõrvale-panek” on küll antud juhul täiesti õigustatud, sest tõesti… ma pole juba ammu ühtegi enda laulu nii palju kuulanud kui toda.

Kui üldse suvest rääkida, siis sel aastal ootan kuidagi kohe eriti-eriti suve. Eks eelmisel aastal oli minu elus kaks väga suurt asja, mille kallal tegelesin: värske ema staatusega ning lõputöö kirjutamisega. Ilmselt nende tõttu ei saanud kuidagi suve ootamisega tegeledagi. Sel aastal aga juba nii ootan ilusaid päikselisi päevi ja et saaks ujuma minna ja mööda Eestit ringi sõita. Oeh. See Eestimaa “talv” on minu jaoks ikka liiga pikk aeg.

Siit rändas mu mõte edasi juba järgmise teema peale. Minu jaoks on praegu nii naljakas mõelda, et kui esimesed kuud lapsega raskem kodus olla oli – sest ta praktiliselt ei maganud mul päeval üldse ja tahtis, et ma kogu aeg ta kõrval oleksin (+ veel enda kogenematus) – ütlesid mõned inimesed lausa natuke nagu irvitades, et “oota kuni ta jalad alla saab, siis alles elu läheb raskeks!” Kui ma praegu selle lause peale mõtlen, siis see tundub mulle küll täiesti arusaamatu. Laps on praegu juba palju iseseisvam, magab päeval lõunat, jääb õhtul kenasti magama – mis asi siin siis algusega võrreldes raskem on? Lisaks saab temaga rääkida kui inimesega, mängida, käia erinevates kohtades. Praegu on minu arust küll selline palju mõnusam ja aktiivsem aeg. Ma ei taha nüüd muidugi kõlada nii nagu ma oleks alguses täiesti ahastuses ja paanikas olnud 😀 Ei… Kui on selline raskem periood, siis sa oled selle sees, keskendud probleemide lahendamisele ning ei jõua seda raskust endale sisse lasta. Hoiad positiivset meelt ja üritad ikkagi oma väiksele parimat pakkuda, et tal hea olla oleks.  Miks ma üldse sellest lõigu kirjutan, on sellepärast, et ma üks päev avastasin ennast sellel teemal mõtisklemast.

Samuti mõtlesin ma selle peale, et kui palju ma ise muutunud olen. Varem kui mul oli perioode, kus ma istusin hommikust õhtuni kodus, oli mul ikkagi kogu aeg sees tunne nagu mul oleks kuhugi kiire. Ma mäletan seda tunnet veel üsna hästi ja see oli üsna vastik tunne. Nüüd kui on isiklikku aega vähem, siis ei ole nagu enam kuhugi kiiret. Võtan kõike palju rahulikumalt, kuid siiski mõnel päeval teen ma isegi rohkem ära kui tol ajal. Ma arvan, et ma olen muutunud konsentreeritumaks, fookus on muutunud selgemaks. Mõndasi asju võtan palju vabamalt.

Mõtiskluste juurest põhijutu juurde tagasi tulles – Viimaks hakkasin live-kava ka harjutama, sest Vana-Veskil on mul kava hoopiski 2*40 min ehk siis tavapärasega võrreldes päris pikk. Esitan ka mõned laulud, mida ma pole ikka juba väga ammu esitanud, seega saab põnev olema. Ilmselt esitan ka laulu #SÕ esimest korda. Ma pole taaskord mitu kuud esinemas käinud ja olen väga ärevil oma esinemise pärast. Loodan, et tuleb meeldejääv.

Eelmise aasta veebruari algusest kuni augustini käisin väga järjepidevalt põhimõtteliselt iga päev jalutamas. Siis sügise poole muutus asi veidi auklikumaks ning mida edasi seda vähem. Küll oli S. haige, siis polnud meil tükk aega käru kodus, siis ei pidanud ta lihtsalt kaua vankris vasut, siis olid jõulud ja palju muud tegemist ja nii see asi jäi. Olen enda üle uhke, et ikkagi end kokku võtsin ja olen nüüdseks juba aasta algusest saati põhimõtteliselt iga päev jalutamas jälle käinud. Ma küll uusaastalubadust endale teadlikult ei andnud, aga võib-olla oli see siis alateadlik 😛 Teeb ikka pea selgeks ja muidugi muus osas ka kasulik. See on üldse sellise trennituhina mulle sisse andnud. Ootan väga, et see gripihooaeg läbi saaks, et saaks beebide ja emade võimlemisse jälle minna. See on küll üks kord nädalas, ent parem siiski kui mitte midagi. Samuti on S. hakanud kärutamisi nii rahulikult võtma, et me võime rahumeeli mõni päev jalutada üle 1,5 h. Kavatsengi nüüd vaadata, et kui pikaks annaks seda jalutuskäiku venitada ning ehk käin siis ühel päeval naaberkülas poes 😀 Mitte, et seal mingi suur pood oleks, aga mul on alati sihipärased kõndimised rohkem motiveerivad kui lihtsalt suvaliselt ringi kõndida.

IMG_5399Muidu aga viimastel nädalatel tundsin, et olen veidi laine pealt maha loksunud. Nimelt olin ma viimase aasta jooksul oma vabadel hetkedel väga produktiivne. Tegelesin üldjoontes muusikaga, kas siis klaverdades, muusikat kirjutades, aga ka lugedes. Nüüd aga tundsin, et selline 24/7 kogu aeg millegi tegelemine hakkas ühel hetkel väsitama ning seetõttu olidki viimased nädalad veidi “laisemad”. Võtsin lihtsalt tassikese teed, uurisin elu, otsisin kerget meelelahutust, lihtsalt puhkasin. Ilmselt laadisin akusid. Üritasin aga endale ikkagi aru sanda, et ju see oli väike hädavajalik puhkus. Nüüd aga viimastel päevadel olen jälle vanas sõiduvees. Näiteks tegin vahepeal ka klavericovereid, mida saate näha eelmisest postitusest. Samuti võtsin endale uut lugemist. Sain läbi Alexandre Dumas “Krahv Monte Cristo”, mis mulle väga meeldis, kuigi oli veidike kurb ka. Järgmiseks võtsin endale veel klassikuid lugemiseks: Mark Twain’i “Prints ja kerjus” ning järjekorras on ka “Kolm musketäri”, mis on küll võrdlemisi paks, aga kuna see on üks nendest raamatutest, mida sa võiks olla elu jooksul lugenud, siis selle ka ette endale võtsin. Kuna Monte Cristo raamat mulle ka meeldis, siis loodan sellelt raamatult ka lõbusat ja hoogsat minekut, kuna tegu on sama autoriga.

Üks huvitav leid ka siia postituse lõppu. Tellisin juba ligi kaks kuud tagasi endale sellise asja nagu “Tasty, the Cookbook” (Vaata nende kodulehte SIIT! ) Kuna ma olen nende Instagram’ist ikka videote saatel kokanud (neil on väga head videod, mille saatel saab kokata) ja märkasin, et nad sellise kokaraamatu tegid, siis otsustasin ka selle omale tellida. Selle raamatu teeb huvitavaks see, et enne tellimist läbid sa väikese küsitluse, kus saad panna kirja oma maitse-eelistused ning selle põhjal komplekteeritakse sulle täiesti isiklik kokaraamat. Tegu on ka väga hea kingiideega, kuna raamatu esimesele lehele saad lasta trükkida väikese kirja/õnnitluse/mis iganes (soovi korral). Kavatsen selle igatahes nüüd ette võtta ja järjest retsepte tegema hakata. Ainukesed miinused selle raamatu puhul on, et mis seal salata, videotest on palju parem jälgida, kuidas mingit asja tehakse, raamatus ei pruugi kõik koheselt nii arusaadav olla, mis toob meid ka teise punktini – raamat on inglise keelne, seega mõningad terminid tuleb enda jaoks ümber tõlkida. Muidu aga saad raamatut tellida ka kahes erinevas formaadis – kas tavaliselt köidetuna või siis lehed selle spiraali külge panduna. Kuna tavalise köite puhul kipuvad lehed omal tahtel liikuma ning tavaliselt peaks mingi raskuse raamatu peale panema, et see õiget kohta kinni hoiaks, siis mina tellisin spiraalköites raamatu, kuna nii püsib õige koht kenasti lahti. See on veidi kallim variant, aga mitte väga oluliselt kallim. Kõigile kokandushuvilistele võib see igatahes huvi pakkuda!

Minu nädal on tulemas põnev, loodetavasti ka teil ja tulge siis laupäeval ka Vana-Veskile. Minu selle aasta kõige esimene esinemine, olen väga-väga elevil!

vanaveski_tantsuoo_renatehttps://www.facebook.com/events/1334112103280719/

Ja järgmisel nädalal ootan teid alljärgnevale üritusele. Nii esinemine Vana-Veskil kui ka Sõbra Pesas on mulle täiesti uued kohad.

https://www.facebook.com/events/368986073471575/

IMG_0590