Renate TRIO

by RENATE // 20. sept. 2018 // No Comments

Esinen:
21.10 kell 11:30 Mustamäe Prisma Perepäev
9.11 Antsla, Kobela, Linda Rahvamaja
10.11 Raplamaa, Eidapere Kultuurikeskuses

Miljon korda leierdasin ma oma eelmise aasta ning selle aasta alguse postitustes sellest, et paneme kokku akustilist kava ja et varsti-varsti saab meid ka niiviisi laval näha. Alguses võttis asja käima lükkamine aega, kuna minu jaoks oli see täiesti uus teema, veidi võõras ning ilmselt seetõttu, et ma ennast väga kindlalt ei tundnud, läks see asi ka tükk maad käima. Lõpuks aga toimusid meil proovid päris regulaarselt, saime kava kokku ja siis… panime asja veidikeseks ootele, kuna eemaldusin aktiivsemast muusika tegemisest mõneks ajaks. Nüüd aga toome selle lõpuks avalikkuse ette. Ei julge nüüd öelda, et kohe väga palju sellise kavaga esinema hakkame, aga eks paistab kuidas minema hakkab. Uus asi ikkagi ja vajab kindlasti sisse töötamist. Igatahes alljärgnevalt on üks video ühest meie proovist, mida me siis laval enam-vähem kavatseme tegema hakata:

LOE EDASI…→

Räpina esinemine + üks uus laul

by RENATE // 8. okt. 2017 // 3 Comments

Heihooo! Möödunud nädalasse jäi üks akustilise esinemise proov. Põhimõtteliselt saime nüüd kõik kavas olevad lood läbi harjutatud ja kava paika. Järgmisel korral kavatseme kõik lood järgemööda läbi teha, et neid nüüd paremini kinnistama hakata. Mul on aga hea meel, et oleme mõnes mõttes sellest surnud ringist välja saanud, sest vahepeal see asi ikka väga venis ja venis ja kokkusaamised olid ka harvad. Muidugi nüüd selleks, et kogu see kompott lavale tuua, läheb ka veel aega, aga suur töö on juba tehtud. LOE EDASI…→

Palju muusikajuttu

by RENATE // 27. jaan. 2017 // No Comments

http://elu24.postimees.ee/3991193/vaata-renate-uus-laul-ja-muusikavideo-raeaegib-hea-ja-halva-vaheldumisest-suhtes

Detsembris andsin Ring FM-ile telefoniintervjuu, mida on võimalik järele kuulata siit: http://www.ringfm.ee/uudised/kuula-soovisaate-intervjuu-lauljatar-renatega/id/378

Panin ühe korraliku feili ka maha – olin omadega juba 2017. aastas ja ütlesin, et “sel aastal albumit ei tule” – intervjuu andmise ajal oli aga ju alles 2016. aasta ehk siis uudisimulikele infoks, et mõtlesin ikkagi, et 2017. aastal ilmselt uut albumit ei tule. Samas aga ma ei anna ka pead, sest kunagi ei tea mis tulla võib ning viimasel ajal olen hakanud natukene selle üle pead mõlgutama, aga täiesti kindlaks ei ole seda veel enda jaoks mõtelnud. Ei taha kiirustada ja ei tea, kas veel sel aastal oleks mõtet. Igatahes pole ma selles teemas praegu kindel ja ei ole seda veel endale täielikult selgeks teinud. Stuudios on küll tegemisel praegu päris mitu laulu, millest lähemalt ka tänases postituses kirjutan, aga hetkel ongi pigem lihtsalt nii, et selle suurema hulga seast valime järgmiseid singleid. Ega ma teid ilma infota ei jäta 😀 Kui kuskilt poolt hakkab valgus paistma ja tundub, et võiks hakata konkreetselt albumi kallal töötama, siis kindlasti teile ka ütlen.

Eelmisel nädalal sain üle pika pika aja teha jälle akustilise esinemise proovi. Kuna nende proovide vahelised ajad venivad nii pikaks, siis mulle meeldib ikka ennast korrata: Plaanin kokku panna akustilise esinemise pundi ning selle tarbeks teen juba ühe kitarristiga mitmendat korda proove. Sel korral saime lõpuks kõik lood läbi võetud, mõned mõtted õhku visatud ning tekkis mõte ikkagi üks inimene veel punti võtta. Leidsime ka selle inimese, aga nüüd peame veel kõik kokku saama, et teha veel ja veel proove. Pikk protsess.

Lõpuks tegin ära selle, mille jaoks olen hoogu võtnud tükk aega, aga isegi ei tea miks ma nii kaua ootasin. Aga ilmselt oli praegu selle järele tõesti reaalne vajadus. Nimelt olen nüüd firma omanik, jippii! Nagu arvata võib, siis tegeleb firma minu esinemistega ning ka laulude kirjutamisega.

Sel nädalal ilmus minu laul “Täiskuuööl”. Mul on väga hea meel, et see laul lõpuks väljas on, sest viimane nn. raadiosingel oli ju “Tsunami”, mis ilmus 2016. aasta juuli alguses, mis on juba tükk aega tagasi. Jah, vahepeal ilmus laul “Jõulupuu”, aga see oli pigem selline hooajaline projekt ja selletõttu ei saa seda teiste lauludega päris samasse patta panna. Raadiod saavad seda mängida ainult jõuluperioodil. Igatahes palju aega oli möödas ja lõpuks ta väljas on. Kuigi “See Maa” oli ka selline “bändi-laul”, siis sellist stiili ma ju üldiselt väga ei tee. Sel korral aga tundsin, et see laul vajaks just sellist kuube ning seega sai tehtud taaskord midagi eba-tavapärast. Kellele on meeldinud alati pigem minu tempokamad lood, siis varsti anname välja ka Lenny LaVida remixi, nii et tasub oodata! Remix on juba valmis, peagi peaks saama valmis sellele väike video ning ilmselt kaua ei pea selle järele ootama.

Tore uudis on lisaks see, et ilmselt varsti saate te kuulda kahte minu kirjutatud laulu kahe erineva koosseisu esituses. Ehk siis ühelt koosseisult on tulemas välja üks laul ja teiselt teine. Olen varem kirjutanud lihtsalt sõnu, aga seekord on tegu lauludega, mis on täiesti nullist minu kirjutatud ning sellepärast on see minu jaoks uus ja tähtis sündmus. Saladuskatte all võin öelda, et lisaks nendele lauludele on veel mitu laulu tegemisel ning kirjutan aktiivselt ka uusi laule juurde, mille puhul tunnen, et ma ise neid pigem ei esitaks või siis kirjutangi kohe klaveri taga mõeldes mingile artistile/kooseisule. Need laulud ei ole veel 100% valmis, aga aktiivne töö nende kallal käib ning finiš vaikselt paistab.

Üle pika-pika aja sain sel nädalal ka stuudiosse. Ootasin seda päeva nii väga. Praegu on juba üsna mitu laulu tegemisel ning sellega seoses on vokaale omajagu sisse vaja laulda. Kõike ju ühel päeval ei jõua, seega kuskilt otsast hakkame minema. Seekord laulsin sisse laulule #SÕ taustavokaalid. Selle looga ongi vaja nüüd need taustavokaalid paika panna ning siis veidikene tausta timmida, aga muidu üldiselt on laul üsna valmis. Võin juba öelda, et see laul on plaanitud ka järgmiseks singliks. Niipea see muidugi veel välja ei tule, aga plaan on paigas. Mulle endale see laul väga meeldib, loob suvetunnet.

Lisaks jõudsin sisse laulda ka ühe uue loo vokaalid. Nimetame selle #AT. Ilmselt varsti kuulen ka tulemust. Selle loo kohta hetkel midagi rohkemat ei oskagi öelda, kuna tausta kondikava on küll kenasti valmis, aga seal on kindlasti veel omajagu teha. Lõpu poole läks vokaalide salvestusega veidi kiireks, kuna meil oli kella peale ära minek, seega kui saan esimest demo kuulata, siis saan alles tõe teada, et kas refrääni vokaalid tulid piisavalt head. Ma ei tahtnud ka kiirustada ja seega andsin iga “teigiga” ikkagi endast parima ja laulsin selle refrääni ka sisse, ent veidi tunnen, et ilmselt jäi natukene ajast puudu. Aga eks ole näha, teinekord võib see tunne ka olla petlik, kuna mida aeg edasi, seda kriitilisemaks ma enda suhtes muutun ning ajan aina rohkem täpsust taga. Ülejäänud vokaalides olen aga üsna kindel, nii et usun, et suur osa laulust sai purki niikuinii.

Lisaks nendele kahele loole on seis hetkel siis selline, et täiesti valmis on laul #KS ning selle oleme hetkel pannud ootele. Jäin selle looga lõpuks kenasti rahule, aga eks ole näha, millal selle plaanime välja anda. Mulle üldiselt meeldibki nii, kui on valida, mida järgmisena välja anda. Hetkel otsustasime selle loo veidikeseks seisma jätta. Lisaks siin mingi aeg alustasime ka ühte uut laulu, #M, millel on tausta kondikava kokku pandud, aga muidu üldiselt üsna toores ja sellel pole ka vokaale sees. Ja see ei ole veel kõik – üks poolik taust on veel stuudios valmimisel, nimetame selle #KSS. See on hetkel kõige poolikum. Ehk siis kui kogu see jutt nüüd kokku võtta, siis on mul stuudios hetkel viis laulu, millest üks on täiesti valmis. Ehk siis töö käib, tegutseme, teeme uut muusikat. Kui need lood nüüd vähegi rohkem valmis on, siis on mul ka juba mitu uut demo, mida tahan produtsendile tutvustada, aga otsustasin, et ei hakka seda enne tegema, kui kõik eelnevad lood valmis saame. Siis on hea jälle puhtalt lehelt edasi minna.

Ja tänase postituse lõppu ka mitte-muusikaga seotud juttu. Minu suur hobi, kokkamine. Tunnen, et mida aeg edasi, seda rohkem tõsiselt ma seda olen hakanud võtma. Eks nüüd aastatega on mingid tõed juurdunud ja mingid astmed juba kindlalt jalge all, seega olengi tahtnud viimasel ajal sammu edasi astuda – otsin uusi ja raskemaid tehnikaid, uusi retsepte. Ma ei taha päevast-päeva, nädalast-nädalasse teha juba neid “käe sees” olevaid retsepte ning otsin ikka uusi, mille kallal tegutseda. Leiad siis mingi uue retsepti ja kohe muutub kõik nii lõbusaks. Eelmisel nädalal aga katsetasin midagi mille jaoks olin hoogu võtnud mitu aastat. Olin korduvalt retsepti läbi lugenud ja siis otsustanud seda mitte teha kuniks lõpuks võtsin end kokku ja katsetasin ära – Napoleoni kook. Ja olgugi, et ma oleks tahtnud, et ta oleks olnud mahlasem, siis ta oli täitsa Napoleoni koogi moodi ja ma sain sellega hakkama! Oli see vast tükk tegu, aga ilmselt kui seda veel korra teeksin, siis järgmisel korral tunduks juba nii lihtne. Samuti tean, mida järgmisel korral paremini teha. Eks ta nii käibki. Korra nädalas on meil kombeks teha kooki ja üldiselt tahangi katsetada uusi asju. Järgmisel korral tegin laavakooki ja sain ka sellega hakkama. Alguses tundus jube keeruline, aga võtsin esialgu ainult ühe ahjust välja, keerasin ruttu ümber, nägin, et tuli liiga vedel ning ülejäänud siis küpsesid veel veidi ahjus ja kui need välja võtsin, siis olid need juba täiuslikud.

September 2016

by RENATE // 27. sept. 2016 // No Comments

ESINEN: 7. oktoober Paide Plaza

Minu laulul “Vajan Sind” täitus vahepeal 900 000 vaatamist! (KUULA SIIT!)

Kuula ka minu viimast singlit “TSUNAMI” SIIT!

Osale minu like-lehel Facebook’is väikeses auhinnamängus SIIN!

Ma pole nüüd päris pikka aega kirjutanud, millega ma vahepeal tegelenud olen – sai teadlikult selline pikem “mõttepaus” võetud, aga nüüd olen tagasi ja kirjutan kohe eredamatest sündmustest. September möödus kiiresti ja tegusalt, nagu kõik teisedki kuud 😀 aga sel kuul sai päris palju muusikaga seotud asju ära teha.

Esiteks hakkasime lõpuks tegema laulu, mida nüüd u. kaks kuud(?) tagasi sisse käisin laulmas. Nimetagem seda #KS. Selleks, et laul valmis saaks, läheb muidugi veel palju aega, aga stiililt on tulemas midagi, mida ma kunagi varem katsetanud pole. Laul on siiski veel üsna alguses ning vaja on mõned kohad ümber laulda, kuna otsustasin hiljem laulusõnades muudatusi teha. Varsti saab siis uuesti stuudiosse minna.

Lisaks on vaikselt alanud töö veel ühe uue loo kallal, nimeks #TKO. Kuna ma ei taha veel laulunimesid välja öelda, ent blogis neist ilmselgelt rääkida tahan, siis oleks parem, kui neile ikkagi mingisugune nimi on pandud, sest muidu lähevad asjad varsti väga segaseks ära, kui tegemisel on rohkem kui üks laul. Selle loo kirjutasin vist 2014. aasta suve lõpu poole, seega juba üsna ammu. See tuleb samuti midagi väheke teistsugust võrreldes minu “tavapärase stiiliga”. Siiski on see laul veel rohkem alguses kui #KS, seega väga selle loo protsessist ei olegi hetkel miskit kirjutada.

Eelmine aasta (oligi vist põhimõtteliselt aasta tagasi) kirjutasin, et olen kodus pannud kokku uut esinemiskava ning nüüd, aasta hiljem, võtsin selle asja uuesti käsile ning vaatasin selle esinemiskava uuesti üle, viskasin osa laule välja, panin uusi juurde. Eesmärk on siis selline, et varsti saaksin lisaks “tümpsukatele esinemistele” teha ka akustilisi esinemisi. Kava selleks tuleb aga päris pikk ja laule ligi 20, seega olen saanud omajagu mütata. Ajaliselt veel hetkel midagi lubada ei oska, et millal mind esimest korda selle kavaga laval saab näha, sest nagu eelmise aasta näite pealt näha, võib järgmisel hetkel see mõte mul jälle aasta otsa seista 😀 Nüüd aga tuli mingi suurem tuhin selles osas peale ja otsustasin ennast kätte võtta ja asja ikka edasi vedada. Päris palju on tehtud, aga veel rohkem on veel teha. Siiski nii palju on asi veelgi edasi liikunud, et meil oli ära esimene proov koos kitarristiga. Jõudsime läbi teha hetkel vaid kolmandiku lauludest, arutasime kus mida kuidas teha ning varsti plaanime veel kokku saada. Tekkis veel mõtteid, kuidas kava huvitavamaks teha, seega eks nüüd selgub, kas neid ideid on võimalik teostada. Musitseerisime ligi kolm tundi, lähenesime igale laulule individuaalselt ja peale seda proovi olin ma rampväsinud. Täitsa imelik kohe. Andsin endast vist nii palju energiat välja, et ma tõesti tundsin ennast hiljem väga väsinuna. Või siis asi lihtsalt selles, et pole ammu-ammu nii pikalt järjest laulnud.

Nagu näete, siis klaveri-covereid pole ma endiselt saanud teha. Kõige suurem probleem praegu ongi see, et kuna ma olen nüüd läinud seda teed, et salvestan klaverit läbi puldi, et heli parem jääks, siis selle jaoks on vaja igasuguseid juhtmeid ja tehnikat, mida mul isiklikke ei ole, vaid pean neid laenama. Kui on aga aeg need “tagasi laenata”, siis ei saagi ma mõnda aega klaveri covereid teha. Vaikselt muidugi liigun selles suunas, et kunagi mul kõik vaja minev kodus olemas oleks. Helipult on olemas, õige pea peaksidki jõudma kõlarid, siis veel vaja võimu ning igasugu juhtmeid. Siis ei ole mul küll enam ühtegi vabandust neid videoid mitte teha 😀

No kuidas sa jääd tervislikuks kui sa sellisest letist mööda kõnnid?

Fotod tehtud Paunvere laadal

Septembris sai käidud kahel laadal, mida mõlemat väga ootasin. Jäneda sügislaadal ning Paunveres. Sel suvel käisin vist neljal laadal – üsna keskmine tulemas, on paremaid aastaid olnud 😀 Jänedalt sain ka mõned asjad, mida ammu omale soovinud olin, aga üldiselt tundus, et laat oli nagu lahjem kui eelmine aasta. Paunvere oli aga see aasta minu arust suurem kui ealeski varem ja inimesi oli ka miljoni võrra rohkem. Samas aga kuigi laat oli massiivne, ei ostnud ma endale peaaegu, et mitte midagi. Võib-olla asi seotud ka sellega, et ütlesin endale, et ostmise pärast ma ostma ei hakka ja kui tõesti midagi väga vaja on, siis selle omale soetan. Logistiliselt meil vedas päris hästi, kuna eelmisel päeval käisin esinemas Tartus, ööklubis Vabank, mis viibki meid järgmise teemani:

16. septembril sai siis seal esinemas käidud ning seal klubis teist korda minu esinemis-ajaloo jooksul. Kaks päeva enne esinemispäeva jäin ma haigeks. Olime tegelikult siin kõik järgemööda haiged, mina kõige viimasena. Esimesel päeval tundsin, et vist jäin tõbiseks, aga teisel päeval oli kurk päris valus, kriipis, vahepeal ajas köhima ning nina veidi kinni. “Kui tore ajastus!” mõtlesin ma ja asusin end ravima. Muudkui jõin raudrohu teed, mis lõpuks mu öökima ajas ja pihustasin ninna seda meresoola asja (teate küll).

Väike kõrvalekalle teemast: võtsin omale teistkordseks lugemiseks raamatu Rootsi menubändist Abba.

Lõpuks oli esinemispäeval ikkagi suht loto tunne, kuna eriti enesetunne paremaks ei olnud läinud. Katsusin siis häält lihtsalt hoida, tegin päeval küll mõned harjutused ka, et päris “kinnise häälega” lavale ei läheks, eriti arvestades, kui vokaalsed võimed nagunii tõbisuse tõttu on kehvemad. Meil ei olnud võimalik ka Tartusse varem jõuda, seega otseselt proovi enne üritust ei teinud. Igatahes kui Tartusse olime jõudnud, läks kõik väga kiiresti. Laps magama, mina hakkasin end sättima ja juba oligi kell 1 ja klubisse minek. Vabanki puhul on meie ööbimiskoht umbes kümne sammu kaugusel klubist, mis mulle väga meeldib – ei ole pikka maad. Käid esinemas ära ja juba oledki hotellis tagasi. Klubis sättisime veel end veidi ja kuna olin kaasa võtnud kõrvamonitori, siis saime õnneks proovi teha nii, et sain lava taga ära katsetatud kui kõvasti mida kõrva tahan kuulda, ilma, et publik tantsusaalis minu proovi kuulnud oleks. Umbes 1.20 paiku läksime tantsutüdrukutega lavale ning esinesin 45 minutit, tegin ka ühe lisaloo. Seekord nagu ka eelmine kord, oli saalis nii palju tossu, et teisest reast kaugemale väga ei näinud, seega ma ei oskagi väga hinnata, kui palju rahvast võis olla, ma usun aga, et mitte vähe.

Järgmisel päeval oli üllatavalt hea olla. Sõime hommikust, panime asjad kokku ning asusimegi Paunvere poole. Keset päeva avastasin, et ma ei tunnegi ennast enam tõbisena. Ei tea, kas see laval prožektorite valguses kuumenemine tegi mu siis terveks või. Õhtu poole muidugi natukene hiilis jälle nohu ligi, aga lõppude lõpuks sain mõne päeva pärast lõplikult terveks.

Mis siis veel? Tegime septembris õunamahla ning tegutsesime ka aias. Tubastest toimetusest olen muidugi niisama ka musitseerinud, aga seda teen ma üsna tihti niikuinii. Lisaks olen lugenud ning järelvaatamisest erinevaid saateid järele vaadanud. Sügishooaeg käes ja sel aastal on kuidagi eriti palju asju, mis huvi pakuvad ja tuleb veel aina juurde. Põnev-põnev.

Oma kasvuhoone füüsaleid sai septembris korralikult nosida – minu lemmikud!

Viimastel päevadel olen tegelenud ka oma uue arvuti ülesse seadmisega. Minu eelmine HP pidas vastu kena 6,5 aastat ja ilmselt peaks veel veidi kauemgi, aga otsustasin teda enam mitte piinata ja pensionile saata. Vaadates tänapäeva tehnika kvaliteeti, siis ma usun, et kuus aastat ühe läpaka kohta on üsna hea eluiga. Ma küll arvan, et ma oleks ehk aasta veel ära pigistanud, aga kuna ta aeg-ajalt hakkas ennast lampi välja lülitama/ekraan ei andnud enam korralikult ühendust ja muud hädad, siis ma ei tahtnud teda nüüd päris ribadeks ka kasutada, et pärast võib-olla veel hullema tulemuse otsas olla, kus ma maadlen mõttega, et kuidas ma oma failid kätte peaksid nüüd saama. Igatahes, üks kena Asus tuli meie perre ning valisin seda samuti selle mõttega, et oleks minu jaoks väga praktiline ning peaks vähemalt sama kaua vastu kui minu eelmine läpakas. Kui ma selliseid kallimaid tehnikavidinaid soetan, siis ma igatahes ootan neist seda, et neid saaks võimalikult kaua kasutada ja nad igati enda ostu ära õigustaks. Paar päeva olen seda nüüd oma käe järgi paika pannud ja olen ikka väga rahul.

Olen ka vaadanud mõningaid kontserte Youtube’ist. Lõpuks on jõudnud see Beyonce-vaimustus ilmselt ka minuni. Viimased albumid pole tervikuna enam täiesti minu maitse olnud, seega pole ma teda nii palju kuulanud. Sattusin aga vaatama The Formation World Tour’i, mis võlus mind täielikult. See oli minu jaoks hoopis teistsugune kui teiste artistide tuurid – nii põhjalikult ja korralikult tehtud. Minule, kui inimesele, kes polnud enamuse tema uue loominguga kursis, oli vaatamata sellele siiski kõike põnev jälgida. Isiklikult oleks soovinud, et “vanad hitid” oleksid võinud veidike rohkem tähelepanu saada, aga no pole hullu, kõik muu kaalus selle üle. Seega kui kunagi ta veel siia lähedusse sattumas on, siis tahan kindlasti vaatama minna! Sel aastal kahjuks polnud veel võimalust.

Järgmistesse nädalatesse on kalendris juba üht-teist üles märgitud, eks varsti siis tulen ja kirjutan jälle. Katsun järgmisel korral kirjutada juba kiiremini kui sel korral juhtus 🙂 Muidu muutub see üks postitus jube pikaks ja logisevaks, seega ilmselt veidi lühemalt oleks ikka parem kõigile. Vot, aga pakaa teile hetkel! Hoidke tervist!