Minu jaanuar 2019

Kes on mu varasematest postitustest märganud, siis olen hoogsalt Eesti Laulu selle aastaseid poolfinaliste kaverdanud. SIIT saad natukene nende videote kohta lugeda ja Raadios Elmar rääkisin ühel pühapäeva hommikul ka törtsu juttu (ka muud põnevat!), seda kuula SIIT!


NB! Hageri esinemine liikus uuele kuupäevale: 8. märts! / Esinen: 7. juuni Põlva / 8. juuni Märjamaa


Vaatasin, et üks asjalikum postitus minu tegemistes oli juba jupp aega tagasi – detsembri keskel. Üritan nüüd meenutada ja kirja panna, mis vahepeal tehtud. Jõuludest ma veidikene ka eelmistes postitustes rääkisin, aga enne jõule oli mul ka üks esinemine Veski-Sillal. Jagasin lava Patuse Poolega, kes tänaseks päevaks on tegevuse lõpetanud. Üritus ise oli muidu kihvt – rahvast oli murdu ja esineda oli tore. Üks naisterahvas kinkis mulle jõulukaardi ja üks meesterahvas roosi – väga armas! Lisaks peale esinemist tulid kaks naist minu juurde rääkima, et üks neist pani oma tütrele nime minu järgi – eriti armas! Ehk siis esinemiselt lahkusin igati positiivsete nootidega. Ööbimispaik oli meil samuti kohe peopaiga kõrval, seega sain ka ise öösel natukene peol ringi vaadata. Oli igatahes väga lahe! Jõulude kohta muidu veel nii palju, et kogu jõuluperiood oli meie jaoks üks sinna-tänna-kolmandasse-jne kohta sõit. Käimist ja tegutsemist oli sel aastal kohe eriti palju.

Siis kui kohe esinemistest edasi rääkida, siis järgmine esinemine oli mul 18. jaanuaril Võrus, ööklubis Tartu, ehk siis möödunud nädalavahetusel. Võru on üks minu lemmikuid väikelinnasid Eestis. Vastuvõtt on seal ka alati armas ja soe. Mul oli rõõm näha, et seekord oli publikut ka rohkem kui eelmistel kordadel ning elati mõnusalt kaasa.

Jätkame uue muusikaga – mõned päevad tagasi ilmus minu uus laul “Kuuseis” (#KSS). Kuula seda uuesti SIIT! Uue loo taustast võin nii palju rääkida, et tegu on tegelikult juba 2017. aastal salvestatud looga, mis oli meil pikalt sahtlis, aga kuna mul tuli jube tahtmine nüüd midagi uut välja anda, siis otsustasime selle loo välja anda. Praegu pole tahtmist enam lauludele pikki vahesid jätta 😀 Laulu mõte on tegelikult alguse saanud sellest, et kuidas teinekord inimesed tahavad ehk ära leppida, aga miski justkui ei soosi seda ning siis “poetakse selle taha”, et öeldakse, et kuuseis/tähtede seis oli täna nii halb, kuigi tegelikult on inimesed ise oma suutmatuses asju klaarida süüdi ning süüdistavad igasugu muid tegureid, et iseendalt murekoormat vähemaks veeretada 😀 Võib-olla veidi diip, kui noortepäraselt öelda, aga selline see mõte on. Loe veidike juurde SIIT!

Samuti on stuudios ka teiste laulude kallal töö edasi käinud. Laul #ML on saanud oma esimese kuju, ette on võetud üks uus laul #ÕS, mis on nii uus, et isegi selle vokaale pole mul veel sisse lauldud eelmisest kevadest. Muidu on täpselt selline tunne, et tahaks veel ja veel ja veel salvestada ja teha. Kodus on ka juba üht-teist uut kirjutatud ja tahaks uue materjaliga stuudiosse juba lennata. Katsun aga kannatlik olla.

Kui muidu siin rääkida albumist, mille kallal me juba ilmatuma pika aja oleme töötanud ja mille loodetavasti ehk sel aastal(?) välja saame, siis tegelikult olukord on üsna hea praegu. Ma ütleks, et umbes 60% albumi materjalist on valmis. Muidugi kui laulud valmis saavad, siis vaja ka kõige muuga ka tegeleda – kujundused, albumi välja andmisega seonduvad protsessid jne, aga selle peale ma veel ei mõtle.

Foto: Fotoraat / MUAH: Elerin Luuk / Pildistatud Albu Mõisas 2016

Jõulude paiku pusisime natukene oma suguvõsa kallal ka edasi. Meil on suguvõsas üks haru, mis lõppeb üsna “varakult” ära ja selle kallal oleme siin kõige rohkem mõistatanud. Teadsime, et meil on selles harus Venemaal sugulasi, aga nendega meie polnud kunagi suhelnud, ainult vanavanemad ammu aega tagasi. Numbrid olid meil aga olemas, seega otsustasime, et teeme proovi ja helistame. Ja meile suureks üllatuseks võeti vastu ja täiesti õigete inimeste poolt! Tuleb välja, et mul elab Venemaal 100-aastane vana-vanatädi! Oh, kuidas tuli kohe tahtmine sinna külla minna, nii kihvt! Igatahes selle vana-vanatädi tütrelt saime natukene niidiotsi juurde ja saime asja veidi edasi uurida. Mis tähendab muidugi, et küsimusi tuli nüüd veel rohkem juurde kui varem. Tasapisi ikka siin nokitseme ja üritame targemaks saada 🙂

Jaanuari keskel otsustasin, et aitab vabandustest, võta ennast kokku Renate ja hakka trenni tegema. Muidugi ma pean tõdema, et ega see lihtne pole, sest laste kõrvalt on seda nagunii raske teha ja seda õiget aega ja hetke leida pole üldse nii lihtne. Seadsin omale lihtsalt esialgu natukene madalam eesmärgi. Varem tahtsin pea igapäev natuke trenni teha. Praegu on eesmärk 5x nädalas teha. Seda võib tunduda esialgu palju, aga mu treeningud on lihtsalt lühemad, kuna ma pikki trenne teha ei saa. No igatahes eks paistab kaua nüüd vastu pean. Samuti tõmbasin omale Erik Orgu app’i, mis mulle huvitavaid uusi retsepte ette sööstab.

Ja vahepeal katsun ka lugeda. Loen “David Bowie Starman” raamatut, kuulan samal ajal kõrvale ta laule, mõtlen ja mõtisklen. Loen tegelikult üsna aeglaselt, sest tahangi vahepeal kõrvale vaadata videoid-kuulata muusikat. Saab huvitavat inspiratsiooni. Ja eks muidugi klaveri taha satun ka ja tegelen uute laulude kallal. Pean tõdema, et aastatega on see kirjutamine aina rohkem mõtestatuks muutunud. Nüüd juba vaatan rohkem seda, et “selle lause asemel võiks midagi huvitavamat olla” jne, seega pusin nagu rohkem.

Vot sellised on minu toimetused praegusel ajal. Eks toimetame muudkui albumi kallal edasi, varsti tuleb aeg Eesti Laulu (pool)finaali(de)le kaasa elada, siis tuleb arvatavasti aasta kõige külmem kuu veebruar, mis vaja üle elada ning peale seda hakkab juba kevad terendama, mida ma nii-nii väga juba ootan!

Kirjutamiseni!