Esinen: 1. september Võllinge

---

Möödunud nädalavahetusel olid mu kaks esimest väliesinemist sel aastal. Samuti esitasin esimest korda laulu “Suveõhtud” peale selle loo ilmumist (sest korra olen seda varem esitanud, aga see oli mitu kuud enne loo välja andmist). Ise tundsin kohe, et need laulud, mida korduvalt ja korduvalt olen laulnud tulevad palju paremini välja, et see laul vajab veel juurdumist. Aga live’ist kohe lähemalt ja täpsemalt, aga enne kõigest järgemööda.

Reedel läksime kõigepealt Alppu minu vanemate juurde. Mingi hetk hakkasin end sättima ja siis läksime juba Türi poole. Sain ka enne proovi teha. Kell 21 läksin juba lavale, mis on üsna vara minu kohta. Alguses põdesin, et kas rahvaga minuga kaasa tuleb nii vara, aga tuldi ilusasti. Esitasin kokku 11 laulu ja minuga koos olid ka tantsutüdrukud. Juba proovi ajal oli üsna tuuline ja külm ning oli ka esinemise ajal. Alguses oli plaan panna lühikeste varrukatega kleit, aga panin hoopiski ühe veidi soojema kleidi/tuunika, kuigi eks külm oli ikka. Siiski aga vehkisin laval üsna palju ringi, seega esinemise ajal otseselt külm ei olnudki – liigutamine tegi sooja.

Minu suureks üllatuseks oodati väga laulu “Suveõhtud”, mida ma hiljem ka lisaloona laulsin. Ja veel suuremaks üllatuseks osati seda kaasa laulda. Ja veel veel suurem üllatus oli kui inimesed lisaloo ajal justkui iseenesest selle loo peale hüppama hakkasid, nii et pool lava ees olevast publikust refrääni ajal hüppas – efektne vaadata ja endal ka kuidagi kihvt tunne sees. Muidu arvan, et esinemine läks hästi – minu jaoks hästi muidugi tähendabki seda kui rahval on tore, elatakse kaasa ning ei minda lava eest minema. Eks lauluhääle pealt võiks alati midagi viriseda. Seekord eks tuul ja külm tegid veidi oma tööd, aga üldiselt jäin ikkagi väga rahule. Tore oli lava ees näha ka palju koolinoori. Tavaliselt esinen ju ööklubides ja seal on veidi vanem rahvas. Siiski aga sain ka natukene videomaterjali ja sealt pealt analüüsides arvan, et võib rahule jääda.

Järgmisel päeval peale lõunat hakkasime Põlva poole sõitma. Kohapeale jõudes hakkasin sättima, tegin ära proovi, siis veel veidi olemist ja peagi sain ka juba lavale. Seekord oli ka esinemine vara – 21.30. Jäin väga-väga rahule. Tundsin, et vokaalselt oli see üks mu parimaid esinemisi üldse ja publik oli ka väga mõnus. Nii totter aga on see, et alati selliste mega esinemiste puhul ei taipa ma videot teha… Muidugi ega keegi poleks saanud ju nagunii filmidagi, aga mõlemad esinemised, nii Türil kui Põlvas, olid videojäädvustust väärt. Põlvas laulsin ma “Suveõhtuid” veel kolm korda ka! Jällegi oli lava ees ka palju koolinoori, kellel sõnad peas ning see laul läks kõige paremini terve kava jooksul peale. Seega emotsioonid olid laes ja mõnus meel nendest esinemistest on siiamaani sees.

Pühapäevane päev, nagu arvata võib, kadus lihtsalt kuhugi. Esmaspäev algas järjekordse prooviga. Mis järgnevad päevad toovad – eks näis! Postituse lõppu panen värske klaverivideo. Polnud ühtegi tükk aega teinud, seega paras aeg uue tegemiseks.