Taaskord üks tore nädal on selja taga. Eelmine nädal algas akustilise trio proovi + väikese filmimisega. Kogunesime Retroteegis ja kinnistasime korralikult ära neli laulu, mille ka linti võtsime. Videot kasutame selleks, et tutvustada oma esinemise kontseptsiooni. Olen ma ju muidu olnud lavalaudadel üldiselt vaid energilise klubikavaga, aga see on midagi täiesti teistsugust. Peab vist iga proov end filmima hakkama, kuna ilmselt “pinge tõttu teha kõik kohe õigesti”, jäid need neli laulu küll vähemalt paremini pähe, olgugi et noodid olid ikkagi küll veel ees, aga ma tundsin end juba palju kindlamalt ja nii mõnigi asi sai klaariks. Enne tundsin end nagu hirv autotuledes – ei tea kuhu edasi liikuda, kuna korraga toimus nii palju: sõnade vaatamine, duuride vaatamine, klaveri mängimine samal ajal, üritamine seda kõike pähe jätta ning muidugi ka laulmine. Väike ülevaade meie proovist on nähtav sellelt videolt:
Seejärel nädala lõpus oli mul kaks väga toredat esinemist. Kõigepealt esimene reedel Võrus. Club Tartus olen esinemas käinud palju-palju. Seekord oli tegu Ring FM-i peoga ning kohal oli eriti kihvt peopublik. Esinemine oli väga mõnus, rahvast palju.
Laupäeval liikusime edasi Viljandisse, kus öösel oli mul esinemine Cheers-is, kus ma korra varem olen ka esinemas käinud, küll aga mitu aastat tagasi. Tol korral esinesin laua peal 😀 Seekord läks paremini ja oli ka lava olemas ning esinemine oli üldse vää-ga meeldejääv, emotsioonikas. Tunne oli selline, et kohal olid Viljandi põhifännid, kes teadsid peast laule alates esimesest loost ning üldse oldi kuidagi väga siirad ja toetavad. Oeh, mul tõesti nii hea meel selle esinemise üle. Sellest esinemisest on ka pisike video:
Seega kaks päeva järjest korralikku andmist, õnneks seekord sellist passimist üldse polnud nagu mul vahest kipub olema – et ootad seda öist esinemisaega nii kaua nii kaua ja justkui midagi pole teha. Seekord olin oma aja muude toimetustega ära sisustanud ja kõik läks kuidagi väga sujuvalt.
Raamatutemaailma lubasin endal ka uuesti sukelduda. Otsustasin võtta kergemat kirjandust, kuna viimased raamatud olid mul kõik (peale reisiraamatute) väga rasked ja sügavad. Seega esimesena lugesin läbi Eno Raua “Lugu lendavate taldrikutega”, mis oma pealkirja pärast oli mulle alati väga vale mulje jätnud. Tegelikult oli tegu armsa lasteraamatuga, mis kirjeldas lihtsalt ühte kihvti laste suve ja nende laste seiklusi. Hea helge tunne tuli peale seda raamatut lugedes, ma polnud seda nimelt kunagi varem lugenud. Seejärel võtsin omale Aino Perviku “Kallis härra Q”, mis lootsin on ka kergem kirjandus, kuigi praegu, kui olen selle raamatuga poole peal, ma nii enam öelda ei saaks. Ta pole ka raske kirjandus, aga öelda, et tegu on lihtsa lasteraamatuga, oleks ka ilmselt vale. Selles raamatus on tegelikult nii palju kurbust ja mõnes mõttes ka julmust – asju mida sa ühest lasteraamatust ilmselt ei oota, aga nagu aru saan, siis tegu on ka juba veidi vanematele lastele suunatud raamatuga. Igatahes pakub see raamat kindlasti mõtteainet ja loen teda edasi. Loodan, et kõik lõppeb seal ikkagi kenasti.
Laupäeval olen tulemas esinema Tartusse, Sõbra Pesasse! Seega kohtume seal 🙂
