Sügisvärvid

Sügis ei ole just mu lemmik aastaaeg, aga üks väheseid asju, mis mulle selle aja juures meeldib on need ilusad värvid, kuid kahjuks jagub neid värve muidugi üsna lühikeseks ajaks. Õige pea on kollased-punased lehed juba pruunid ning puud juba täitsa “paljad”.

Kui palju samme Sina päevas teed? 👣 Nüüd kui suvi on läbi, on minu päevane sammude arv ka kukkunud kolinal. Suvel oli 22000+ päevas ikkagi tavaline, tihti küündis ka sinna 30000 juurde. Nüüd kui külmemate ilmadega enam nii palju aeda ei tiku, siis üritan ette võtta rohkem jalutuskäike, et ikka endiselt aktiivne ja liikuv olla.

Kui mõnikord on aga raske motivatsiooni leida, siis FitSphere äpp on minu jaoks uus huvitav avastus, sest see äpp loeb sinu samme ning hiljem saad sammud vahetada punktideks ning nende punktide eest lunastada erinevaid soodustusi või ka kingitusi 😱

Samuti saad osa võtta erinevatest väljakutsetest, kus loositakse välja erinevaid auhindu. Praegu on näiteks käimas võistlused kus võib võita endale kõrvaklappe, jalanõusid, paintballi mängulahinguid, maiustusi jne! Tundub väga kihvt 😜 Nii et lähme kõik liikuma! 🦶🏼

Kuna sügis ja kevad on alati teada tuntud igasugu haiguste ajad, siis õnnestus ka minul kahjuks haigeks jääda ja kohe päris hullusti. Ei mäletanudki, et üks gripp nii hull olla saab, aga natukene mängib rolli ka see kuulus lause “emad ei võta haiguspäevi” 😀 Eks muidugi sai rahulikumalt oldud ja enamus ajast voodis puhatud, aga kui üks laps on ikkagi alles väga väike ja sinust sõltuv, siis ei saa päris terveks ajaks “ära eemalduda”. Õnneks olen ma viimastel aastatel olnud üsna harva haige, seega liiga tihti niimoodi rivist väljas pole pidanud olema, aga praegune kord oli niivõrd hull, et limiit sai pikaks ajaks ikka täis ja loodetavasti nüüd saab ikka jälle terve oldud.

Seega olen ma viimase nädala suures plaanis ainult puhanud, üritanud terveks saada ja midagi muud eriti teinud ei ole. Kui jaks tagasi on, siis kindlasti asun jäle toimetama ja tegutsema, aga tunnen, et veidi veel vajan taastumist. Kahju on sellest, et üle pika aja pidi mul olema sel nädalal üks esinemine, aga olin sunnitud selle ära jätma, raske südamega. Olukorda hinnates sain lihtsalt aru, et ilmselgelt pooltõbisena pole mõtet esinema minna, eriti praegusel ajal, samuti pole mul selleks praegu jõudu ja ilmselt ei jõuaks ma “kõik-endast-andes” tund aega laval üldse ollagi ja tuleks lihtsalt selline “punnimine ja enda läbi vedamine”. Mul on sellest tõesti nii nii kahju, kuna ootasin seda esinemist väga, sest praegusel ajal lihtsalt ei ole nagunii eriti esinemisi ja tunnen neist väga puudust. Ootan väga, et kogu see jube aeg saab läbi ja varsti saab jälle esinemas käia ja üldse kogu eluolu on normaliseerunud.

Ja siia postituse lõppu panen ühe loo, millele sain hiljuti sõnad kirjutatud. Head kuulamist ja kirjutame varsti jälle!