Minult on viimasel ajal küsitud palju mu juuste kohta ja muidugi mulle endale ka meeldivad pikad juuksed, aga otsustasin täna ühe (loodetavasti) õpetliku lühiloo rääkida. Natukene olen kunagi oma juuste hooldamisest rääkinud, aga see oli mitu aastat tagasi ja vahepeal võivad ju harjumused muutuda, aga täna tegelikult ei taha ma keskenduda üldse mingitele toodetele.

Minu juuste olukord halvenes eelmise aasta kevadel ning suvel ja sügisel oli mul täielik hullumaja. Alles praegu hakkan neid vaikselt (ptüi-ptüi-ptüi) kontrolli alla saama. Olin ise vahepeal seisus, kus pidin endale ütlema: “okei, sul on pikad juuksed, aga milleks need pikad juuksed, kui need ei näe kenad välja”. Olen kindel, et ka paljud inimesed, kellega ma tihedamalt kokku puutusin tol perioodil, panid seda tähele – juuksed olid kuivanud, katki, kergelt isegi takused, läksid pidevalt sõlme, nii et vahepeal olin täiesti lootust kaotamas. Läksin kõigest sellest nii närvi, et nii mõnigi kord kammisin vihaga oma juukseid ja mõtlesin, et lõikan lihtsalt juuksed maha.  Ma ei tea kindlalt, mis võis kõige selle jama põhjustaja olla, aga kipun ise arvama, et mu juuksed ei saanud lihtsalt piisavalt vitamiine, sest öeldakse, et kui keha kannatab vitamiinipuuduse all, siis esimesena võtab keha varud ära juustest ning kõige viimasena paneb need sinna tagasi – minu puhul vastas see ka täielikult tõele. Sellest, kuid kindlasti lisaks ka vale hoolduse tõttu, läksidki mu juuksed väga katki. Minu rumal harjumus oli ka see, et ma ei tahtnud väga tihti otsi lõigata, kuigi see oleks aidanud väga palju kaasa sellele, et juustesse ei oleks nii palju pusasid tekkinud, sest kõik juuksekarvad ei ole ju ühe pikkused ning juukseotsi võib sul ka keset pead leiduda.

Leidsin endale Kohilast aga väga hea juuksuri, kes teadis kohe, mida mu juustega peale hakata ning soovitas mulle häid tooteid. Aasta jooksul on olnud palju lõkamist ning mässamist, kuid vaikselt on olukord paranenud. Seega, kui varasemalt olen ma koguaeg öelnud, et ega ma oma juustega midagi eriti ei tee, et nad normaalsed püsiksid, siis eelmine aasta sain oma tulemuse selle tõttu ka kätte ja nüüd ma enam nii öelda ei saa – on ikka tegelemist pikkade juustega küll! Ma ei hakka välja kirjutama toodete loetelu, pigem lihtsalt rõhutangi, et kui otsad on ikkagi katki, siis soovitan minna juuksurisse ja konsulteerida, mida edasi teha. Kui ka vaja, siis kindlasti tasub juukseid lõigata. Pikad juuksed pole ilusad, kui nad on katki või otstest hõredad.

Aga edasi kokkuvõte sellest, mida olen vahepeal korda saatnud. Eelmisel ja sel nädalal oli
päris palju sellist iluteemalist tegutsemist – juuksur, kosmeetik,
küünetehnik. Reedel käisime Pärnus, Kuursaalis, kus oli sealne esimene
Tre Raadio pidu. Eelmisel nädalal hakkasin ka oma ülikooli aineid ära
registreerima. Olen taaskord natukene põnevil, loodan, et mõni aine
kujuneb selliseks, et seda õppida on lausa lust ja ei saa arugi, et
koolis käid 😀 See semester on vabaaineid, ehk siis õppekava väliseid aineid rohkemgi kui kohustuslikke aineid, seega saab päris palju “kastist välja vaadatud”. Paar ainet on mul veel küsimärgi all, aga loodan selle nädalaga need lukku saada.

Pühapäeval käisime paari Tre tiimi liikmega lumesaaniga sõitmas Pangamäe Seikluspargis . Kogemus oli lahe, kuid natukene hirmus ning hiljem olid mul ikkagi tükk aega vaprusevärinad sees. Hoidsin lumesaanist sõidu ajal nii kõvasti kinni, et järgmisel päeval käed valutasid 😀 … ja mina sain veel “rahulikku” sõitu. Aga muidugi, tegelikult oli väga lahe ja oma adrenaliinivajaduse saab sealt korralikult kätte. Meie sõitsime küll koos saatjaga, ent seal saab ikkagi ka üksi sõita ning rada on mõnus ja mitmekülgne. Hiljem käisime söömas Kohila uues pubis Harakapesa ja veel hiljem, kui juba koju tagasi jõudsime, otsustasime Siimuga veidi ümbruskonnas ringi vaadata ning külastasime Saula siniallikaid. Nii et oli selline mõnus, tegus, valdavalt õues veedetud päev.

Vahepeal on mul olnud lausa 7 laulutundi. Tunnen, et olen mingit erilist indu täis, seega hetkel ka nii jätkan. Selle nädala alguses käisin sisse laulmas oma suvesinglit ning sealhulgas ka taustavokaale. Võin saladuskatte all öelda, et see niinimetatud suvesingel jõuab tõenäoliselt Teieni juba tükk maad varem – eks meil kõigil ole ju suveootus sees, kaasa arvatud minul ja seetõttu olekski hea varsti seda suveootust veel rohkem ühe lauluga utsitama hakata 😛 Taustavokaalidega sai seekord eksperimenteerida ka uusi, huvitavaid mõtteid ning erinevaid kihte tuli päris palju, nii et praegu ei ole ma veel tulemust kuulnud. Paar kihti jäi siiski veel ka salvestada, need saab siis hiljem ära teha. Lisaks üks laul, mis stuudios on ootele jäänud, on taaskord tegemisel. Nimelt ootas see laul endale sobivat räpparit ning nüüd me ka sinna ta leidsime. Minu lauludega tegeleme edasi alles uuel nädalal, kuid loodan, et juba paari järgmise nädalaga oleme jõudnud mitu sammu albumile lähemale astuda.