November 2018

Tervitus! Pole ammu juttu vestnud. Et kuskilt alustada, siis räägin hiljuti möödunud esinemistest. Kõigepealt Kobelas, Lõuna-Eestis. Ma polnud seal varem esinenud ja käinud. Enda suureks kurvastuseks olin kõrvamonitori saatja kuhugi osavalt ära peitnud ja kuna kodus läks väga kiireks, siis seda üles leida ei jõudnudki. Laulsin siis maamonitoriga ja ega hullu midagi polnudki, kõrvamonitor on lihtsalt mugavam. Olen nüüdseks sellega nii ära harjunud, et ega igakord enam ei kujutakski ette, et maamonitoriga esineks. Tihti peale on esinemisruumid väga kumedad/kajavad/veidra akustikaga ja kõrvamonitor aitab päris korralikult sellele kaasa, et see heli lõpuks heaks kruttida ning kui ennast hästi kuulen, olen ka ise enesekindlam ja laulan paremini.

Igatahes, tegin kiire proovi, kiire sättimise ja kuna esinesin peol esimesena, siis ega pikka ootamist polnudki. Olin siis Hellade Vellede ja Patuse Poole soojendaja. Esinesin ca 35 minutit ja publik oli väga tore ja esinemine mõnus!

Ööbima sain seega üsna normaalselt ajal ja järgmisel päeval meie seiklus jätkus, kuna toimus esinemine Raplamaal, Eidaperes. Käisime vahepeal kodunt läbi ja leidsin oma monitori ka üles, seega Eidaperes sai veidi “rahulikumalt võetud”. Tegin taaskord enne pidu väikse proovi ja esinesin jälle esimesena. Ka Eidaperes polnud ma varem esinenud. Kultuurikeskus nägi nii ilus ja kena välja ning üleüldse olid mõlemad üritused väga korralikult tehtud ja sellistel pidudel on suur rõõm esineda. Kokkuvõttes oli nädalavahetus väga tore, aga möödus väga kiirelt ja tempokalt. Pühapäeval pidasime perega ka neti- ja nutivabapäeva. Ei ole me neid päevi unustanud ja katsume neid ikka aeg-ajalt teha, et natukene meelt puhastada ja rohkem hetkes olla. Mäletan, et kui me aastaid-aastaid tagasi selle päevaga alustasime, siis ma küll kuskilt veel lugeda ei saanud, et selliseid päevi teha soovitati – nüüd aga ikka hakkab silma, et soovitatakse aeg-ajalt selline “nutipaast” teha… võta näpust! 😀

Paar postitust tagasi rääkisin ühe uue loo tegemisest. #VM on tänaseks päevaks põhimõtteliselt valmis ehk siis järgmine singlikandidaat on juba ka olemas. Teha on vaid veel nii palju, et nibin-nabin mõned helikõlad on vaja veel paika loksutada. Toimetame nüüd usinasti järgmiste laulude kallal ka edasi, aga usun, et uue aasta alguses saab siis minult ka juba täiesti uut muusikat kuulata. Seekord oli selle loo kallal umbes 1,5 nädalat intensiivset tööd ja seejärel valmis ta saigi. Seniks aga kuniks veel uut laulu pole, saab kuulata mu eelmist laulu “Ping-Pong”, kusjuures endale üllatuseks siis Kobelas lava ees lausa nõuti seda ning ka Eidaperes oli inimesi, kellel selle loo sõnad peas 😛 “Ping-Pongil” läheb tegelikult üsna hästi ja ei peaks veel uut laulu välja andma kibelema, ent kuidagi praegu tunnen nii, et võiks ja peaks, seega otsustan ka nii teha nagu süda ütleb.

Muidu olen palju toimetanud ka selle aastaste advendimängude kallal. Ehk siis sel aastal tulevad need jälle ja mingil määral suuremas mahus kui varasemalt, eks varsti näete mida mõtlen sellega. Olen otsinud koostööpartnereid ja kolme mängu ettevalmistused on mul juba peaaegu et tehtud. Üritan sel aastal teha nii, et saada asjad võimalikult vara valmis. Eelmistel aastatel olen alati suhteliselt viimasele hetkele jäänud omadega. Sel aastal aga on kuidagi kõik palju sujuvamalt läinud ja väga vähese stressiga. Mulle lihtsalt ei meeldi omale tihti kohustusi võtma, hakkan tundma stressi ja see hakkab mind muserdama, aga seekord läheb tõesti kõik nii ludinal ja üldse kõikides asjades mida teen, üritan tabada seda “lainet”, et ei tuleks peale sellist tunnet, et ma nüüd “pean” seda tegema – peab olema tunne, et ma “tahan!” seda teha.

Kleit ja kingad: CY Riided

Sain ka ühe raamatu läbi – “Läbitungimatu kuningriik” valgete raamatute seerias. Valgete raamatute seeriat kirjeldaksin ma nii, et tegu on meile põhja-eurooplastele ilmselt tavapäratumate võõrkultuuride jutustustega, täpselt siis on raamatu keskmes alati keegi, kes sinna kultuuri satub või seal juba sünnib ja näiteks antud raamat keerleb Saudi Araabia ümber. Räägib sealsest eluolust, tavadest, kultuurist ja tihti peale ongi need raamatud üles ehitatud sellisel viisil, et see inimene mingil põhjusel soovib sealt kultuuriruumist lahkuda, aga see pole alati väga lihtne. Eks veidike läbi filtri tuleb teinekord neid raamatuid lugeda, kuna ei tea ju mis 100% tõde ja mis on võimendatud, aga iseenesest mulle meeldib lugeda selliste teiste riikide kohta ja nö. teadmisi juurde saada. Peale seda raamatut võtsin endale “David Bowie – Starman” raamatu. Pean tõdema, et peale paari suurima hiti ei tea ma David Bowie’st suurt midagi, seega sellepärast otsustasin end ka veidi harida ja tema muusikaga tutvuda.

Hetkel on see kõik, kohtume teiega aga juba 24. novembril Pärnu-Jaagupi rahvamajas!

Leave a Reply