Tere-tere! Alles eile tegin väheke pikema postituse, aga mõtlesin, et tulen ja kirjutan kohe ühe väiksema ülevaate enda eilsest üritusest. Tegin sellest natukene ka Instagram’i otsevideot, aga ma ilmselt nii algaja, sest see kadus ära ja ma ei leia enam seda üles – kas seda jagada kuidagi uuesti saan vms (?) 😀 Igatahes… hetkel ma seda Instagram’i sügavustest üles leida ei oska ja tundub, et edaspidi tuleb ikka vana-head Facebook’i kasutada.
Aga üritusest. Startisin juba üsna varakult linna kuna olin arvestanud, et jään tipptundi ja õigesti ka tegin, sest linna ühest otsast Balti jaama lähedusse sõitsin ma juba 50 minutit. Kui see vahepeatus tehtud, siis pidin veel edasi ka Mustamäele sõitma. Üritus toimus Kännukuke raamatukogus. Kusjuures mitte kaugelt seal kus ma keskkooli ajal elasin ja koolis käisin.Esmalt kui kohale jõudsin siis kohe torkas silma väike väljapanek. Nimelt pidin eelnevalt neile kirjutama ja välja tooma mõned raamatud, mis mulle eredamalt on meelde jäänud ja mind kõnetanud. Valik osutus selliseks:
Olgu öeldud, et “Tõde ja õigus” raamatut olen ma kolm korda lugenud ning iga kord seda veidi omamoodi mõistnud. Kahjuks pole aga veel kinno jõudnud (pole muidugi vaadanud, kas see enam ka jookseb… (just vaatasin, jookseb)), aga kuuldavasti on tegu väga hea filmiga ja ehk õnnestub ikkagi ära näha see lähiajal.
Natukene oli mul aega siis sisse elada ja õige pea hakkasidki esimesed inimesed tulema. Minu jaoks oli see esmane kogemus sellisel luuleõhtul üldse osaleda, rääkimata sellest, et ise peaosaline olin. Formaat nägi välja niiviisi, et õhtujuht küsis minult küsimusi, siis natukene rääkisin nendest luuletustest/laulutekstidest, mis ette kandsin ning siis jälle küsimused ja jutustamine. Lõpus said ka teised osalised mõned luuletused lugeda. Seltskond oli pigem vanem, aga oli paar nooremat ka. Ning lõpuks läks ikkagi nii, et ka ühe loo laulsin 😀
Muretsesin selle päeva pärast tegelikult väga, sest kuna see oli minu jaoks selline uus asi. Tegelikult läks kõik kenasti ja see pakkuski mulle sellise väljakutse nagu ma oodanud olin. Seega võis rahule jääda!
Küll aga juba eile öösel tundsin, et kurk hakkab veidi valusaks minema – luuleõhtu pidasin vastu, aga täna on kerge nohu ja kurk veel valusam. Ja reedel on esinemine… Väga loodaks, et vähemalt hullemaks see mul ei lähe, aga tõbisena on ikka nii raske laval olla. Ent sellegipoolest, kohtume reedel Pärnus öölokaalis Kassa, kus esinen kusjuures esimest korda!
Ning lisaks on äsja valmis saanud ka Kapriizi uus laul, mille loo autoriks olen mina.
