Kevad tuligi, tuleb suvigi

Esinen: 10. mai Oru / 15. august Krootuse


Tervitused-tervitused! Pole ammu kirjutanud. Kohe kui ilmad soojemaks läksid, hakkas aeg nõnda kiirelt mööduma, et arvuti taga olen olnud tunduvalt vähem ning seega seda postitust kirjutan ka alles praegu. Viimati jäime pooleli seal, et mul oli esinemine Pärnus, öölokaal Kassas, kus esinesin esimest korda. Pärnus polnud ma üldse juba ammu esinenud, seega oli tore sinna taas sattuda. Enne esinemist sain kokku ka oma vana klassikaaslase ja sõbrannaga, rääkisime maast-ilmast. Esinemine möödus kenasti, minuga koos olid taas ka minu tantsutüdrukud. Paraku aga sel korral ühtegi foto-, ega videojäädvustust ei ole.

Olen tublisti lauluõpetaja juures käinud. Olen hakanud harjutama ka uusi laule, millel tahan hakata stuudios varsti vokaale salvestama, aga otsustasin seekord, et kui tavaliselt on mul jäänud enne salvestust vaid mõni nädal aega laulu harjutada, siis tahan nüüd nii proovida, et harjutan tõesti palju-palju-palju ja lähen alles siis stuudiosse. Eks saan siis pärast võrrelda, kas on tuntav vahe ka. Ehk siis stuudios ongi produtsent võtnud ühe sellise kõneall oleva laulu tausta ette ning vorpinud juba üht-teist valmis, nimetame selle loo hetkel#K7. Ning samuti on ta tegelenud teiste pooleli olevate lauludega, mis uue albumi peale lähevad. Enne seda kui andsime välja loo “Tantsib Tüdruk” tegime stuudios ka ühe sellise ülevaatliku video, kus räägime produtsendiga natukene laulu taustast. Seda saab näha siin allpool:

Sain lõpuks ka oma U2 raamatu läbi. Ma ei ütle, et ta igav oli, aga ta kuidagi venis mul. Sain palju asju nende kohta teada küll ning sain teada mitmeid laule, mida ma olin küll varem kuulnud, aga polnud otsi kokku viinud, et need just nende omad on. Võtsin ka uue raamatu. Tundsin, et nüüd mõneks ajaks jälle väsisin muusikute elulugudest ära, seega otsustasin võtta küll midagi tõsielulist, aga teisest valdkonnast – “Mees, kes jäi ellu. Taadu”. Olen küll alles alguses, aga huvitavaid teadmisi olen saanud juba praegu. Põnev on lugeda, kuidas 100-150 aastat tagasi sööki, talutöid ja muid toimetusi tehti. Ma saan aru, et see lugu läheb edasi ka selleni, et kuidas sunnitöölaagrites ellu jääda ja vastu peeti. Igatahes, praegu tundub huvitav!

Muus osas oleme tõesti väga palju aias olnud ja toimetanud. Nii palju on juba tehtud, aga veel rohkem teha. Mulle tundub, et mida vanemaks ma saan, seda rohkem ma seda aias müttamist ka juba naudin 😀 Ning tore on ka näha sammulugeja pealt, kuidas “päeva kohustuslikud” sammud saavad juba mõne aias veedetud tunniga täis. Siis veel väike grill – mõnus!

Muidu on mul tõesti nii hea meel, et lõpuks on tulnud kevad ja suvi ka enam kaugel pole. Ilmad on olnud juba nii head ja olen ka päikest saanud. Tõsi, nüüd viimasel nädalal on jälle veidi jahedam olnud, aga enne seda lubas küll juba täiega. Sel suvel terendab ees palju toredaid seiklusi-ettevõtmisi, mida ei jõua ära oodata. Algab minu lemmik aeg aastas! Ja paraku kahjuks läheb ta üsna kiiresti, seega üritan tõesti maksimumi võtta ja võimalikult palju hetkes olla. Ja võimalik, et selle tõttu suvel ka natukene need postitused siin venivad, ent siiski üritan siia sattuda nii pea kui võimalik ning jälle oma toimetustest teada anda 🙂

PS! Kalamaja Basaaris on veel sel nädalal müügil minu riided boksis nr. 42 ning kogu kaup on -25%!

Lisa kommentaar