Esinen: 23. detsember Viljandi
Sel aastal on jõulud juba nii ruttu tulnud, et hirm tuleb peale. Varasematel aastatel olen jõudnud ikka jõule ootama ka hakata, aga sel aastal kuidagi pauhti ja juba nad kohe siin ongi. Ilmselt on asi selles, et olen praegusel talvehooajal tavapärasemast toimekam ning päevad lendavad lihtsalt nii kiiresti minust mööda. Positiivne on see, et siis tuleb ka see suvi ilmselt kiiresti kätte 😀 Küll aga siis peab suutma aja korralikult maha võtta, et ka see sama kiiresti ka ei mööduks.
Minu viimane nädal on möödunud toimekalt. Niisama olemist on olnud üsna vähe. Muidugi Eesti Laul. Ei saa sellest üle ega ümber ja ega ta vähemal-suuremal määral minu päevi täidab kuni poolfinaalini välja. Endiselt maadlen küsimusega “mida selga panna”, aga teen väikseid edusamme. Minu jaoks on uus põnev avastus olnud see, et peab filmima üles oma lavalise liikumise. Ega tegelikult ju loogiline ka, aga varem pole nagu osanud mõelda selle peale. Ehk et olen sellega päris palju tegelenud – nii kodus (nii palju kui ruumi on), kui ka kogukonna külakeskuses, kus saab päriselt tunda seda kui suur see lava tegelikult on ja kui palju samme sa tegelikult pead tegema, et punktist A punkti B jõuda. Põnev on. Sellega seoses saimegi mu lavalise liikumise põhimõtteliselt paika. Mõningad detailid veel selguvad, aga need alles hiljem. Eile aga käisingi seda ka üles filmimas. Vähemalt sellega nüüd (loodetavasti) korras ja üks ülesanne “vaja-teha” nimekirjas vähem.
Minu jaoks on olnud üllatav kui palju on Euroopas nö. Eurovisiooni eelvõistluste fänne ehk siis antud juhul ka Eesti Laulu fänne. Välismaalased kuulavad kõik laulud läbi ja teevad nendest Youtube’i edetabeleid ja neid videoid on niiii palju. Uskumatu. Palju ka kirjutatakse mulle erinevatesse kohtadesse/postkastidesse, ei kujuta ette mis nendel siis veel toimub, kes tõesti võistlusel favoriidid on 😀 Kihvt, aga praegu on kõike juba nii paljuks läinud, et enam järge hoida ei suuda ja olengi vaadanud vaid mõningaid üksikuid videoid. Lihtsalt ei jõua rohkem ja lõppude lõpuks ikkagi mingi pildi on ta juba mulle ette ära andnud. Eks kogu see võistlus annab mulle üleüldiselt ka uusi ja põnevaid kogemusi ning ootan väga seda aega kui saab juba päriselt laval olla, sest ilmselt siis saab veel palju põnevat õppida ja kõrva taha panna. Kui tänasel päeval peaksin kohe uuesti Eesti Laulule proovima, siis tean juba praegu nii palju asju mida ma paremini teeks. Olen nende teadmiste eest väga tänulik.
Muusika osas, nagu ikka satub minu diktofoni pidevalt mingeid uusi salvestusi-üminaid. Mõnikord satun aga mingitesse lainetesse. Nagu oli mul mõned aastad tagasi isamaaline-laine. Seejärel tuli mul suur jõulude-talve laine (enamus nendest lauludest on mul endiselt veel sahtli põhjas ja välja andmata). Siis oli mul mingi periood selline lõbus-lustlik laine, millest sündisid näiteks laulud “Ping-Pong” ja “Tantsib Tüdruk”, siis veel muidugi nostalgiline-laine, millest tuli see sama “Videomäng”, millega Eesti Laulul võistlema asun ja nüüd on mul veel üks täiesti uus laine peal. Purjetan selle najal ning lasen minna. Laulude kirjutamine mulle väga meeldib. Eriti sellist lisamotivatsiooni tegutsemiseks annabki ka see, kui tean, et saan ka teistele artistidele kirjutada.
Albumi kohapealt hetkel nädalaga väga suuri edasiminekuid pole toimunud, kuid midagi siiski. Meil õnneks pole tõesti enam palju teha, aga samas ega palju aega ka enam jäänud pole. Enda jaoks olen paika pannud mis kuupäevaks tahan, et kõik valmis oleks ja niimoodi vaadates muidugi peaks natukene tempot juurde andma.
Eelmisel nädalal käisin esinemas Rakveres. Polnud Rakveres esinemas käinud ikka juba väga-väga ammu, seega ootasin seda esinemist väga. Pean tõdema, et oli üks väga hea esinemine. Publik oli energiline ja rõõmus, ise ajasin ka endal ikka korralikult võhma välja. Samuti oli see esimene kord kui esitasin laulu “Videomäng” live’is ning sain aru, kui palju seda ikka veel harjutama peab. Eks ma olen harjunud esitama väga tempokaid laule, too on aga rohkem selline orgaaniline ja sellele tuleb veidi teisiti läheneda. Tundsingi, et ma ei saanud esinemisel selle looga kohe “ree peale”. Aga mis seal ikka. Detsembrikuusse on mul jäänud veel mõned laulutunnid ning siis jaanuar-veebruar on selle kohapealt juba väga-väga tihedad ja eks annan lihtsalt endast parima ja loodan, et kõik saab kõlama hästi. Väga loodan… Allpool siis mõned väikesed videomeenutused:
Natukene uudistamist ka. Kõik Eesti Laulu poolfinalistid pidid esitama mingi jõuludega seotud loo-luuletuse-mälestuse. Mina esitasin enda kirjutatud loo “Jõulupuu”, kuula seda SIIT!
Andsin ka Poola Eurovisooni blogile ühe intervjuu, mida saab lugeda SIIT!
Veel on võimalik minu laulu “Tantsib Tüdruk” toetada ka Aastahitt 2019 valimisel. Seda saab teha SIIT!
Ja kuulake siis ikka ka laulu. Küsida saab ka kõikide erinevate raadiote soovikatest.
