multš

Sügis käes

by // // No Comments

Tervitused kõigile. Mul oli kogu aeg tunne, et viimasest postitusest oli möödas juba kuu aega, aga näed sa! Õnneks vaid 2 nädalat, mis on muidugi ka ikkagi pikk aeg. Olen aru saanud, et mul on elus “teha-vaja-minevaid-toimetusi” rohkem kui aega, seega mõnikord juhtub olema nii, et ma mõnda tegevust lükkan edasi ja tegelen selliste “kiiremini-põlevate-asjadega” kõigepealt. Praegusel juhul oli see siis selle blogipostituse kirjutamine tegevus, mida edasi lükkasin. Täna aga tunnen, et tahan veidi siia kirjutada ja ka need pildid kõik siia üle kanda, seega nii see postitus alguse ka saab!

Kuidagi nii raske südamega lähen igal aastal vastu sügisele. Alles olid nii kuumad ilmad, et pidi toas ventilaatoriga öösel magama. Nüüd on vastupidi jahedus tuppa pugenud ja esimesed ahjukütmised tehtud. Tõsi küll, elutoas kamina praksumise saatel olla on ka eriti mõnus ja see on üleüldiselt ka sügise ja talve üks mõnusamaid asju, mida oodata, aga eks ta lõpuks nii olegi, et igas ajas on omad head ja vead. Mina üritan suvest alati nii maksimumi võtta, et tekib tunne nagu oleks meeletu tempo peal. Praegu kui on tulnud sügis, siis tunnen kuidas tempo on hakanud väheke rahulikumaks jääma ja lume tulekuga läheb see ilmselt veelgi rahulikumaks. Sinna aga on (loodetavasti) muidugi veel aega ja seega viimase nädalaga olen hakanud vaikselt tegema sügis-aiatöid või ka mingeid ettevalmistusi kevadeks.

Mulle nii meeldib neid enne ja pärast pilte vaadata. Tunnen, et see annab motivatsiooni ka tulevasteks toimetusteks, kuna kui alguses võib ülesanne tunduda megakeeruline ja aeganõudev, siis lõpuks seda rohkem magus see tulemus on, kui see lõpuks tehtud saab ning siis meenutad tagasi sellele teekonnale. Näiteks eelmisel aastal alustasin ühe suure muruplatsi rajamist. Tegelikult “enne” pilt oli alguses palju hullem kui siin all näha – kive oli palju rohkem, siin pildil on ikka suurem osa juba ära korjatud.

Kuna see “etapp” on nüüd peaaegu, et valmis (järgmisel aastal teen veel kohtparandusi), siis võtsin ka ette ühe järgmise muruplatsi, aga kuna külmad ilmad tulid nii järsku peale, siis ma enam ei julenud muruseemet külvata. Öeldakse küll, et võib ka vastu talve, aga ma kardan, et kui ta ikkagi peaks idanema minema ja siis suur külm peale tuleb, siis võtab kõik muru ära ja seeme on raisus. Nii et igaks juhuks lähen kevadel juba pigem kindla peale välja. Sellega seoses olengi alustanud kevadeks ettevalmistavalt maa tasandamisega ning maakihile mullakihi vedamisega. Kui tuleb kevadel esimesed soojemad ilmad, kus on veel üsna porine ja niiske, siis lähen viskan seemne kohe mulda ära. Aga sügistöödena olen natukene ka juba puhastanud aiamaad, kuigi osa saadusi veel alles on mullas, seega kõike pole saanud ära võtta. Kõrvitsad tõime tuppa ära, aga nendest miskit nikerdama hakkan ilmselt paari nädala pärast, senikaua tahan pühendada natuke veel aiatoimetustele. Muidugi tahaks ka juba riisuda – lehed juba langevad ja kohati on neid juba õue peal päris palju, aga samas ütlen iseendale, et ei ole mõtet siia hetkel energiat panna, kui suurem osa lehti veel alles puude otsas on.

Eks neid aiatöid ole tehtud muidki, muu hulgas tegin ka veel viimased multšimised. Kasutasin www.isekallur.ee lehelt pärinevat kuldses toonis toonitud multši, mis kohe peenra üldilmet säravamaks lõi.

Olen teinud ka hoidised – pirni-õunamoosi, õuna-pohlamoosi ning marinara kastet, viimast esimest korda. Kui nüüd muude juttudega edasi liikuda, siis hea meel on teatada, et olen oma riided viinud müüki Mustika Keskuses asuvasse Pandora Laekasse. Enamus riided on mul seal uued või paar korda kantud ning hinnad panin ka mõistlikud, seega mine uudista järele!

Samuti saan vahelduseks ka veidi muusikaga seotud juttu rääkida. Nimelt käisin hiljuti ühel päeval stuudios laulmas sisse ühtesid taustavokaale ning ühe laulu tervikvokaale (põhivokaal + taustavokaalid). Olen tegelikult sisse laulnud nüüd päris mitme laulu vokaalid, seega loodan, et vaikselt saame edasi liikuda ka fonogrammide timmimisega ning ehk saab varsti ka uut muusikat! Ning uue muusika ootuses käisin mõned päevad tagasi tegemas ka uusi pilte. Tahtsin juba ammu minna uusi klõpse tegema, kuna mulle tundus, et kui ma juba enam mõnda aega tumeda peaga ei ole, siis ei oleks õige singlikaanele panna tumeda peaga Renatet 😀

Ja kuigi minu laule peab veel ootama, siis olen viimasel ajal päris mitu uut nö. tellimustööd teinud ja tasapisi hakkab mõni neist ka valmis saama. Siin on üks värskeim üllitis:

Vot ja sellisel toonil sel korral ka lõpetan. Loodetavasti järgmine kord jälle ka uut muusika juttu ning kõikidele aiafännidele ka muidugi aiajuttu!

Teen moosi + multšin

by // // No Comments

Eelmisel nädalal panin endale üsna palju ootusi uue nädala suhtes, aga tegelikkuses läks nii, et kuna meil endal sel aastal õunu pole, aga vanemad andsid 3 prügikotitäit õunu, siis algas suur moositegu. Kuna ma tervet päeva ei oleks jaksanud sellega tegeleda, siis tegingi nii, et mõni päev koorisin, mõni päev keetsin. Kokku toimetasin 5 päeva ja tulemus tuli selline. Kaks purki oli ka juba varasemast, paar purki võtsime kohe söögiks ehk et kokku on hetkel 40 purki õunamoosi. Tegelikult tahaksin mõne nädala pärast veel teha ja prooviksin anda ka mingeid lisamaitseid õunale veidi juurde.

Mul on muidu ikka nii megakahju, et nii jahe ja märg on. Selline vihmane “sügis” mulle üldse ei istu. Suvi oli sel aastal muidu ju väga mõnus, aga kahju siiski, et sel aastal ongi suvi konkreetselt kuu aega lühem olnud, sest terve august on üldiselt suhteliselt kahtlane olnud. Lootsin ise, et ka veel septembris on mõnus soe sügis ja mitte eriti sopane. Novot siis…

Kuid ilma kiuste ning lisaks õunamoosi tegemisele sai ikka õues ka üht-teist ära tehtud. Olen aastaid oma peenraid multšinud ja soovisin teha seda ka sel aastal. Sain esimest korda proovida toonitud puukoore multši ja olin positiivselt üllatunud. Kartsin erksat tulemust, aga jäi ilus loomulik. Kes väga kursis pole, siis multšimine on aias väga tänuväärt tegevus. Esiteks on teda ju silmale ilus vaadata. Kui on saadaval erinevaid toone, siis saad nendega ka igasugu huvitavaid mustreid-lahendusi teha. Järgnevalt panen siia mõned pildid Isekalluri kodulehelt, kus on just erinevat tooni multše omavahel kombineeritud.

Muidugi võib oma peenrad teha ka ühevärvilised, kasutades siis kas mingit kindlat tooni või toonimata multši. Värvidest on neil saadaval must, tumepruun, punane, erepunane, oranž ja kuldne multš. Aga rääkides edasi multši kasulikest omadustest, siis tooksin välja kaks põhjust, mis on minul vast et need kõige mõjukamad põhjused: ta takistab umbrohu kasvu ning aitab kaasa mulla struktuuri paranemisele. Lisaks kaitseb taimi ka külma eest, hoiab mullas niiskust ning kaitseb tallamisest tekkiva mulla tihenemise eest. Nii et neid plusse tõesti on küll ja veel. Kellele hakkas huvi pakkuma, siis minge Isekalluri kodulehele, saate veel tutvuda ja seal samas ka kohe hinnapäringu saata. Panen siia nüüd ka pildid enda sel aastal multšitud lillepeenardest.

Kuna sel aastal on mu taimed veel üsna “beebid” ning mõnigi ka juba õitsemise lõpetanud, siis ma liiga pikalt peatuma ei hakka, aga mõtlen et ehk järgmine aasta teen juba pikema ülevaate, et kus mis taim mul asetseb. Kiirelt seletades – kivist äärega peenar oli esimene peenar, mille sel aastal tegin. Seal oli nende kivide ladumine ka omaette pusle. Kasvavad seal roosid, astilbed ja hosta. Järgmisena tegin selle kõige suurema peenra – seal on ka teisi taimi, aga peenra põhistaarid on hortensiad ja rododendron, mis loodetavasti aastatega suurteks-suurteks kosuvad. Üks hortensia üllatas ja hakkas juba sel aastal oma valgete õitega õitsema – ei oodanud seda. Ja kõige viimasena tegin kaks väikest roniroosi peenart, mis peaksid mööda kuuri seina hakkama (ideaalis) üles ronima. Ma kindlasti ei ole “lillenduses” proff, aga vaikselt õpin ja vähemalt huvi pakub see mulle küll väga.

Multši teema lõppu tahtsin veel lisada ka nii palju, et toonimata multši saab tellida ka puistes, big-bagide või suurpallidena, lähemalt saate tutvuda SIIN! Mina olen eelnevatel aastatel tellinud multši big-bagidena, mis on siis suured-suured kotid, mille kraana tõstab su õuele. Sealt saad endale käru peale kühveldada soovitud koguse ja peenra juurde vurada. Sel aastal kasutatud toonitud multš on mul 50 liitristes kottides, mis on ka väga mugav, kuna saadki koti peenra juures lahti teha ja laiali puistada.

Muidugi on Isekallur.ee lehel saadaval ka kõike muud vajalikku aia- ja ehitustöödeks: mulda, liiva, killustikku jne!

Igakord kui ma blogipostitust kirjutama hakkan, siis loodan, et saan Teile ka rohkem enda muusikatoimetustest rääkida. Siiski, sel korral ka veel ei õnnestu. Laulud on küll stuudios tegemises, aga hetkel suuri “uudiseid” ei ole. Eks vaikselt pusime ja loodaks varsti midagi täiesti uut välja anda! Eelmises postituses saite kuulda kahte minu kirjutatud laulu teiste artistide esituses ja neid nö. tellimustöid on siin olnud veelgi, seega seda laadi muusikat tuleb kindlasti varsti veel.

.

Tere taas! Palju aiandusjuttu + “MILLENNIUM” nüüd poodides!

by // // No Comments

Möödunud on üle kuu minu eelmisest postitusest. Eriolukord riigis on küll läbi saanud, suvi on meie õuele jõudnud, album on päriselt olemas! Aga kõigest järgemööda.

Võrreldes kuu taguse ajaga oleme nüüd veel suurema osa päevast veetnud õues. Olen selle kuu jooksul teinud ära palju aiatöid, palju ka selliseid, mida kunagi varem teinud polnud (või siis vähemalt mitte nii suures osakaalus), kuna praegu lihtsalt muusikaga tegelemist on paratamatult vähem ning suunangi oma energiat rohkem aeda. Palju aega on kulunud rohimise ja multšimise peale. Lisaks vaarikapeenrale said omale multšivaibad ka sõstrapõõsad, mustikad ning mõned maasikakastid. Allolev pilt on tehtud mõned nädalad tagasi, praegu on taustal olevad õunapuud juba laialt õites.

Samuti on meie aiamaa ja kasvuhoone sel aastal lausa lookas – varasematel aastatel pole me kogu “aiaressurssi” ära kasutanud, aga sel aastal oleme seda teinud ikka täie eest.

Üks vahva uuendus mille oleme sel aastal veel teinud, kui nii võib öelda – nimelt võtsime omale tegelikult juba mõnda aega tagasi kanad. Naljakal kombel oli meil see plaan esimest korda tegelikult juba mitu aastat tagasi, aga alles sel kevadel saime selleks mahti, kuid nüüd siis järsku räägiti sellest kui mingist moeröögatusest 😀 Sellegipoolest rõõm oli suur, kui täna saime me ka oma esimese kanamuna. Tunne on uhke nagu oleks ise munenud 😀 Aga väga vahva igatahes ja meile ka üllatus, kuna tegelikult arvasime, et läheb veidi veel aega.

Muru on külvatud, lilli on istutatud, kive on korjatud, muru on niidetud, kõvasti riisutud… Kindlasti midagi olulist on mul ka meelest läinud. Homme plaanin näiteks panna uued salatiseemned maha, kuna esimese “rukola-satsi” oleme juba ära söönud.

Kui nüüd aga siiski tulla muusika juttude juurde, siis lõpuks-lõpuks on minu uus album “Millennium” jõudnud ka poodidesse!  Hetkel võid seda leida järgnevates kohtades:

  • Apollo kauplused
  • Viljandi plaadimees kauplus (Tallinna 6, Viljandi)
  • Laseringi e-pood
  • CDMarketi e-pood
  • CDonline e-pood

Varsti ilmselt ka Rahva Raamatus! Minu Instagram’is on käima läinud ka plaadimäng, mine vaata ja võta osa: www.instagram.com/renate.saluste

Lisaks on vahepeal tulnud välja kaks laulu, mida ei esita küll mina, aga mille autor ma olen. Esimene on Kapriizi lugu, mis on tervenisti minu kirjutatud ning teine Bennexi laul, millele kirjutasin naisvokaali viisi ja sõnad.

Muidu eks ongi tore, et eriolukord on läbi saanud, kuigi mis ei tähenda seda, et me nüüd peaksime vähem hoolsamad olema, aga muusikutele on see aasta ikka raske, nagu ka muidugi ilmselgelt paljudele teistele. Väga suuri üritusi ei korraldata, aga selliseid vahepealseid, mis tihti on just olnudki sellised, kus mina olen esinemas käinud, neid hetkel veel samuti pole ning suve teises pooles ehk midagi tehakse, aga saan ka korraldajatest aru, et kui on ikkagi palju piiranguid, siis ongi väga riskantne endale võtta esinejaid ning see tõttu ei tehta ka nii palju üritusi, kui varasematel aastatel. Ka minul on jäänud selle aja jooksul + suvel jääb ära esinemisi omajagu, ent mõistan ka seda olukorda. See on olnud ja on kõigi jaoks raske, aga reeglid ei ole meie kiusamiseks vaid selleks, et meil oleks lõpp-kokkuvõttes hea olla ning vähem kahjusid ning halbu tagajärgi. Nii et püsigem ikkagi positiivsed, leidkem ilusaid ja häid asju igas päevas ja küll kõik läheb hästi!

 

 

 

Elu isolatsioonis

by // // No Comments

No terekest! Peaaegu kuu on möödunud ja praegu varahommikul võtsin end lõpuks kätte, et teha ka üks postitus vahepeal, sest päevasel ajal ma üldiselt arvutis üldse ei ole, kui midagi vaja saan selle tehtud telefonis. Päevad lähevad lennates, sest kevad on saabunud meie õuele, mis tähendab seda, et suurema osa päevast veedame me õues ja lihtsalt nii mõnus on. Tunnen ära taas selle tunde kuidas ma iga-aastaselt ootan kevadet ja kui see siis tuleb, siis on mõnus õhin hinges.

Igatahes. Riigis kestab endiselt enese-isolatsioon (kasutame pigem seda lonkavat sõna, kui sõna karantiin, sest haiged me ju pole) ning tegevusi tuleb leida kodus. Hea on asja juures siiski see, et see toimub praegu kevadel, sest hetkel oleks tegelikult nagunii õues nii palju toimetada ning olen erinevate inimestega suhelnud ning ka nemad on minuga nõus olnud, et tegelikult ega suurema osa päevast enam ei mõtlegi selle peale, et mingid piirangud on peale pannud, sest nii palju toimetamist on. Siiski on hetkel see minu jaoks see koht, kus tuleb lihtsat kõige täie eest olla tänulik ja mõistan täiesti neid inimesi, kellel ei ole oma aialappi ja kes peavadki enamuse päevast toas olema. Ma saan täiesti aru, miks mõndade inimeste jaoks see aeg on tüütuks muutunud. Ja ega ma ei saa nüüd enda vaatevinklist ka nii roosiline olla. Üks päev alles mõtlesin selle peale, et kui iseenesest mõistetav oli varem see, et “ahaa, vahukoor on puudu, lähen käin kiiresti külapoes” või ka see, et lubad endal vahest käia restoranis või mõtled, et homme võiks sõbrannale külla minna – kõik need asjad on meie jaoks olnud nii loomulikud ja “tavalised”, aga praegu on selline tunne küll, et need on alati olnud suured privileegid ja ilmselt mitte kunagi enam ei hakka ma neid asju võtma kui “iseenesest mõistetavaid toiminguid”. Saab kunagi lastelastele rääkida sellest ajast 😀 Samuti on palju neid inimesi, kellel paraku kodus olemisega ju sissetulekud pole säilinud ja sellest on muidugi väga kahju, aga minu jaoks on need inimesed eriti tublid, sest nad on siiski teinud selle raske otsuse ja otsustanud hoolida endast ja lähedastest ning olla hetkel kodus. Ka minul endal on praegusel perioodil kahjuks päris mitu esinemist ära jäänud, aga mis seal ikka.

Loodame siiski, et peame selle ülejäänud aja ka veel vastu. Kui oleme ise tublid, siis saab ka see isolatsiooni aeg kiiremini läbi ja saame kiiremini naasta oma igapäeva toimetuste juurde, kuigi isegi ka siis peaks veel mitu kuud minu hinnangul olema hoolas ja käsi tavapärasemast rohkem pesema ja kõik muud sellised asjad.

Mis ma siis aga teinud olen? Näiteks palju erinevaid retsepte katsetanud. Reeglina magusaid, aga minu jaoks üks suurim avastus (ja üks lihtsamaid) oli teha ise šašlõki-marinaadi. Väga-väga hea tuli! Samuti tuli mul kringel esimest korda välja nii, et ta ei olnud mingi kuiv sai, vaid oli täitsa hea süüa (kuigi arenguruumi on veel edaspidigi).

Kui aiast varem juttu tuli, siis tulles veel tagasi – on olnud palju riisumist ning nüüd paar päeva olen toimetanud oma “projekt-vaarikapeenar” kallal. See on mul veel pooleli ja natukene läheb aega, et saaksin täiesti lõpp-pildi ette, aga olen lõiganud ära vanad kuivanud varred, katnud peenra estmulch-ist pärit multšiga ning konnanud aias ringi ja otsinud sobivaid kive, millega peenraääris teha. Multšimise avastasin eelmisel aastal, sest natukene hakkas tüütuks muutuma see, et iga aasta vaarikate vahel oli tohutu džungel, mis ulatus rinnuni ning raske oli sealt vahelt veel vaarikaid ka leida. Multšimine aitas selle vastu väga hästi ning sel aastal värskendasin peenra üle. Võib-olla ei paista see välja kui väga suur töö, aga tegelikult on. Olen seda juba mitu päeva teinud ning arvan, et teen paar päeva veel. Kahjuks mõned vaarikad on ka viltu/kannatada saanud, kuna koerad on seal vahel rändamas käinud. Sel aastal aga kavatsen ka mingeid muid taimi multšida.

Enne ja pärast pilt, aga “pärast” on veel tegelikult pooleli

Kes mind jälgib Facebook’is või Instagram’is siis teab, et olen kutsunud inimesi üles saatma endale millenniumi-vahetuse aegseid pilte. Olen väga-väga tänulik kõigile, kes on saatnud. Vabandan ette ära, et ma ei ole jõudnud kõigile vastata, aga teie pildid on jõudnud minuni ja neid on oodatust olnud rohkemgi, mis teeb muidugi meele väga heaks. Nagu nendes postitustes ka kirjutasin, siis kasutame neid pilte ühe minu järgmise laulu video tarbeks, aga kui sa loed sellest praegu alles esimest korda ja tahaksin ka oma pildid teele panna, siis veel jõuad. Saada pildid aastatest 1999-2001 meilile renate@tre.ee ning võidki end leida varsti minu muusikavideos!

Enne seda millenniumi-teemalist muusikavideot on tulemas aga välja ka üks teine laul ja seda loodetavasti juba õige pea. Hetkel valmib laulule üks veidi omamoodi sõnadevideo ning loodan tõesti, et juba varsti saan seda teiega jagada, sest viimane laul ilmus minult ju detsembrikuus.

Ja tuletan ühtlasi meelde ka, et minu uus album “Millennium” ilmus umbes kuu aega tagasi. Küll praegu ainult digimüügis, ent loodan, et varsti ka füüsiliselt. Hetkel saab seda kuulata näiteks nendest kohtadest:

Spotify: https://tinyurl.com/wkls7wz
iTUNES: https://tinyurl.com/w6qgrf4
Deezer: https://tinyurl.com/sradfxy

Soovitan aga siiski hoida silm peal minu Instagram’il, sest luban varsti teha ühe kihvti loosimise, kus ikkagi oma plaadi ka välja loosin. Nimelt mõned füüsilised plaadid me ikkagi tegime, aga tõesti vaid väikses koguses ja just eelkõige välja loosimiste tarbeks, seega on need praegu üsna rariteetsed 😀 Ühe sellise aga saab keegi omale varsti võita 🙂 Olge tublid ja peame vastu!