Ma pole taas mõnda aega siia postitust teinud. Kuigi vahepealne aeg on läinud kui lennates ning võimalik, et kõik asjad, millest rääkida tahaksid kohe meelde ei tule, siis mõned eredamad sündmused siiski:

Üle-eelmise nädala laupäev oli “maapäev”. Läksime kõigepealt perega vanavanemate juurde nende pulmaastapäeva tähistama ning seejärel Valgehobusemäele, sellist asja nagu discgolf mängima. Mina polnud sellest varasemalt väga midagi kuulnudki, aga mäng oli väga põnev. Valgehobusemäel on muidugi natukene ohtlik liiga hoogsalt ketast viskama hakata, sest sellel korral otsisime ka päris mitu korda kettaid sügavalt metsast ning kuna raja kõrval olid kohe sügavad orud, siis liiga hullult visates pidid päris pika teekonna ette võtma, et oma ketas uuesti kätte saada. 

Mängu põhimõte on võimalikult väheste visetega visata ketas korvi. Korvide vahed on ligikaudu 100 meetrit. Sealt, kuhu ketas maha kukub, saad teha oma järgmise viske. Olime rajal päris kaua, seega täitsa lõpuni me ei mänginudki ning mõned kõrgemad mäed jäidki meil vallutamata. Ootan igatahes juba järgmist korda. Oli tore! Hiljem läksime mu maakoju tagasi ning tegime niisama hea-mõnusa olemise.

Meenutus minu 1. septembrist aastal 2001

Eelmise nädala esmaspäeval oli mul esinemine Lüganusel. Kuna ma oma esinemistega väga Ida-Virumaale pole sattunud, ei osanud ma seekord üldse aimata, mis publik seal olla võib ning kuidas mind vastu võetakse. Tegin seal väheke pikema kava ning muidu võib rahule jääda. Publik oli viisakas, kohal oli nooremaid, vanemaid, vahepealseid. Peale esinemist sain palju pilte teha ning autogramme jagada. 

Teisipäev algas muusikavideo filmimisega. Äratus oli hommikul vara – pessu, hiljem jumestaja juurde. Uus singel ilmub koos muusikavideoga! Saan julgelt öelda, et tegevuselt on see minu videotest kõige mahukam, siiamaani. Ootan väga juba tulemust! Tol päeval toimus filmimine Tallinna Ülemises Tuletornis. Umbes kolme tunniga saime vajalikud kaadrid purki ning tolleks päevaks oligi kõik. Järgmisel päeval olid igatahes jalalihased väga haiged, kuna muuseas tegime ka palju kaadreid “mina trepist üles kõndimas”. Palju asju võetakse üles ka nii, et ma ise ei pea kohal viibima, kuid üks filmimisepäev koos minuga on veel ees, loodetavasti saab selle sel või järgmisel nädalal tehtud. Sellel muusikavideol on ka päris korralik eeltöö olnud. Hakkasime seda juba juuli keskel planeerima, kirju ja nägemusi vahetama. Laul jõuab teieni tõenäoliselt oktoobris.

Kolmapäeval külastasin hambaarsti. Üks tarkusehammas tõmmatakse mul peagi veel välja, teisel lastakse veel kasvada, kolmas on välja tõmmatud ning neljanda koha peal pole hetkel midagi.  Ei oota seda üldse. Eelmisest korrast on veel liiga eredad mälestused. Sellist närvivalu pole ma igatahes mitte kunagi tundnud ja tean juba praegu ette, et eks midagi taolist pean ka sel korral tundma. Õudne!

Reede ja laupäev olid mõlemad päevad, mis tagasi mõeldes möödusid ikka jube kiirelt. Mõlemal päeval sai ka vähe magada, ent kõik, mis vaja, sai kenasti tehtud. Reedel oli esinemine Põlvas. Kusjuures esimest korda tegime nimme minu esinemise kahes jaos. Kõigepealt üsna peo alguses, siis olid lava ees pigem väiksemad ning pärast peo lõpus, kui esinesin juba vanemale kuulajaskonnale. Niimoodi ühel päeval, samas kohas, kahel erineval ajal, kahele erinevale sihtrühmale esinedes sain ikka päris hästi aru, mis on noorema ja vanema publiku erinevus. Mõlemad esinemised meeldisid mulle aga väga! Rahvas elas mõnusalt kaasa. Kuigi mõlema esinemise ajal tegin pärast ka lisalaulu, siis näiteks öise esinemise ajal nõuti lisalaulu juba kohe peale laulu lõpetamist, siis kui ülejäänud lood veel esitamata olid. 

Peale peo lõppu sõitsime Vändrasse, kus oli samuti samal päeval suve lõpupidu toimunud. Olime mõnda aega seal ning seejärel sai koju minna, veidike magada ning siis juba Kosele, kus toimus selle aasta viimane Tre.ee suve lõpupidu. Koselt sai samuti magama varahommikul. Pühapäev oli üsna selline välja magamise, niisama olemise päev. 

Selle nädala esmaspäeval sai käidud kaasa elamas Eesti koondisele. Mul ikka süda ei taha väga vastu pidada, kui vastase värav peaaegu tuleb, aga meieee võitsime ja kõik on tore :)) 

Netivabad päevad on endiselt hoos, nüüd on sellele päevale tehtud ka Facebookis event, seega mine loe ja uuri, mõtle ja ehk tahad ise ka osa võtta 🙂 https://www.facebook.com/events/272535149606379/ 

Kuna algab sügis ning arvutis istumist tuleb rohkem ette kui suvel, siis tõmbasin omale time counter’i, mis loeb ära kaua ma mis lehel aega veedan ning näitab ka, kui kaua ma üldse mingil päeval arvutis olen olnud. Seadsin omale päevase limiidi ning kuigi on olnud päevi, mil olen olnud Internetis rohkem, kui endale luban, siis neid päevi on õnneks vähe ja arvan, et ma olen muidu täitsa tubli olnud.

Ülikooli ained sain registreeritud ja kuigi ma ei taha tegelikult veel hõisata siis mulle praegune tunniplaan meeldib, tundub, et see semester ei tule liiga hull andmine, aga eks kui eksamiperiood tuleb, siis läheb ikka raskemaks. Võtsin ka endale ühe vabaaine (Popkultuur ja popmuusika), mis eeldab ülikoolis käimist ka kolmapäeviti ja neljapäeviti. Muidu on varasemalt olnud ainult reedeti ja laupäeviti kool. Lisaks sel semestril: Riigiasutuste majandamine, valitsemiskorraldus ja institutsioonid, finantsjuhtimine, avaliku sektori ökonoomika, ametnik haldusmenetluses.

Luulekogu on nüüd VALMIS! Täitsa uskumatu ikka. Oli pikk teekond ideest teostuseni, kuid lõppude lõpuks tuli see välja täpselt õigel hetkel ja tuli välja sellisena, et mulle endale ka väga meeldib! Luulekoguga seoses on tulemas ka mõned presentatsioonid, millest räägin teile juba uues postituses! Samuti saan teid varsti valgustada, kust on võimalik seda luulekogu endale soetada. 

Kui ma meenutan seda aega, mil see mõte esimesena õhku visati, siis ikka täitsa naljakas mõelda, kuidas aeg on lennanud. Oma mäletamist mööda hakkasime juba vaikselt selle kallal tegelema 2012. aasta suve lõpus. Idee õhku viskamise päeval olin ise juba nii flow sees, et panin esimese päevaga kokku terve mustandi, kuid järgnevate kuude jooksul (ning ka veel kuu aega tagasi), sai seda mustandit korralikult ümber tehtud. Lisaks andsid oma poolse panuse luulekogule illustratsioonide autorid, aitäh Erika Era, Kelli Lätti, Marika Midro ja Pillery Teesalu! Kui juba tänamiseks läks, siis mainin ära ka järgmised nimed: Siim Pohlak, Sulo Särkinen, Are Aunap. Teil kõigil oli oma roll selle luulekogu juures.

Juba homme ootan teid aga Club Tartu klubihooaja avamisele!