Eelmise nädala neljapäev oli korralik ilupäev – kõigepealt küüned korda, hiljem juuksed. Seejärel läksin linna, oli natukene asjatamist ning siis otsustasime K-ga minna pildistama – jäädvustada veel natukene sellest suvest. Pildid tulid täitsa head ning varsti jagan neid ka teiega. Eelmisel nädalal mul ülikooli polnud. Reede hilisõhtul hakkasime liikuma Võru poole, kus oli esinemine. Jõudsime kohale enam-vähem täpselt nii, et sain natukene end sättida ja läksingi lavale. Club Tartu on kindlasti klubidest koht, kus ma olen kõige rohkem esinemas käinud – seal on alati väga mõnus publik!

Sellistel esinemistel, mis asuvad kaugemal oleme otsustanud, et ei hakka kohe tagasi sõitma, vaid kõigepealt  puhkame end välja. Väsinuna autorooli minna ei ole üldse hea mõte ning kahjuks tean ka inimesi, kes selle läbi on tõsistesse õnnetustesse sattunud. Parim, mis meie teha saame, on sellistest olukordadest õppida. Teinekord aga kui tõesti pead kuhugi mingiks kellaks jõudma, siis soovitan auto tee äärde parkida ning väike power-sleep teha – mõnikord see isegi aitab, kuid parim variant on end siiski välja puhata. Kui TRE’sse tulin ja laulmisega tõsisemalt tegelema hakkasin, olin veel alaealine ning ise punktist A punkti B ei liikunud. Kui load sain, siis mäletan selgelt, et vahepeal oli umbes aastane periood, kus käisin esinemistel üksi ning nendelt Lõuna-Eesti esinemistel tagasi sõitmised olid ikka parajad võitlemised küll. Panen tõesti kõigile südamele – ärge minge väsinuna rooli!

Laupäeval Lõuna-Eestist jõudes käisime Jäneda sügislaadal. Laadaperiood hakkabki läbi saama ning mõned üksikud on vaid jäänud, kust tahaks kindlasti “läbi astuda”. Seekord ma väga midagi endale ei soetanud. Veidikene sai ka maakodus oldud ning vanavanematega kohtutud. Õhtul käisime veel vaatamas Flora vs Jõhvi mängu.

Esmaspäev algas vara – linna meiki ning seejärel oli pikk filmimise päev. Kella kümnest hommikul kaheksani õhtul. Küll aga ei filminud me muusikavideot, millel ka mõned kaadrid puudu on, vaid asjatasime ühe teise huvitava projektiga, mis minu jaoks on üsna pea ees vette hüppamine. Kuna me kõike veel purki ei saanud, siis ma ei hakka hetkel täpsemalt rääkima, millega on tegu. Peale filmimist käisin ka stuudios, laulsin sisse ballaadi taustavokaalid. Tunnen, et tuli päris häid ideid, ootan juba tulemust : )

Muidu aga pean laulmisest nüüd natukene aega eemal olema, sest täna hommikul  käisin tarkusehammast välja tõmbamas. Mäletan eelmisest korrast, et valutama hakkas alles sama päeva õhtu poole ning umbes 1,5 nädalat olin järk-järgult vaibuva “hambavalu” käes. Ehk siis selle valemiga peaks mul paari tunni pärast minema olukord halvemaks. Samas pole nagu praegu märkegi, mis viitaks sellele, et varsti väga halb hakkaks. Öeldi küll, et tõenäoliselt ei ole seekord nii hull olla, ent kartsin siiski halvimat. Samas ei saa ma ka täiesti adekvaatset tagasisidet anda, kuna tahtsin seekord valu tulemist ennetada ning võtsin juba koju jõudes ühte retseptiravimit, mis peaks olemise paremaks tegema. Võib-olla mõjub juba praegu ja sellepärast ongi hea olla. Eks ma ikka tunnen, et suus pole kõik päris korras ja täiesti lahti suud teha ei saa, aga eelmise korraga võrreldes on lood paremad ning valusid hetkel ei ole. Samas siiski ptüi-ptüi-ptüi, kõike võib veel juhtuda. Enne protseduuri ma väga selle peale ei mõtelnud ning õnneks ka väga detailselt eelmist korda peas läbi ei kedranud. Muidugi kui juba seal toolis pikali olin, siis tuli kõik meelde ning ootasin kangesti kõige selle lõppu. Alguses ei tahtnud tuimestav süst mõjuma hakata, seega suutsin end üles kütta ja hakkasingi arvama, et seekord on vist see välja tõmbamine ikka väga valus. Tehti aga uus süst ning ma ei saanud arugi, kui hammas juba väljas oli. Lahkudes kiitis administraator mu laulu “Stiihia” ka, nii et tuju läks kohe heaks tagasi : ) Järgmise hamba välja tõmbamise pärast ei pea ma nüüd vähemalt aastake kindlasti muretsema, las sirgub väheke!