* Ööklubi Life esinemine Põlvas lükkus 21. novembri peale!* “Stiihial” täitus 900 000 vaatamist! Kuula laulu SIIT!
Seitsmes päev, neljas päev Villefranche’es, reede. Iga hommik algab ikka samamoodi: hommikusöök ning peale seda üsna kohe randa. Hiljem otsustasime minna Monacosse, tivolisse. Peab tõdema, et mõneti oli tegu isegi rohkem “suure kasiinoga”, sest atraktsioone oli tunduvalt vähem, kui neid kohti, kuhu “paned oma raha mängu ja üritad midagi võita” – kas siis oma auhinda nööri küljest lahti tulistades või sellele rõngaid ümber visates. Muidugi oli näha, et kõikidel sellistel asjadel olid omad “nõksud” juures nii, et väga lihtne seal võita ei olnudki. Mina ühelgi atraktsioonil küll ei käinud, aga lasin püssi 😀 Pole just kõige naiselikum ala, aga mulle meeldib. Kui väiksemana igasugustes laagrites sai käidud ning seal oli võimalus õhupüssiga märki lasta, siis ikka alati proovisin. Samuti olen ka vanaisa õhupüssiga märki lasknud – printisin märklauad välja ning andsin tuld. Samas aga jälle mulle relvad teise nurga alt vaadatuna üldse ei meeldi – niisama ma neid üldse enda lähedusse/koju ei taha.
Eks reisi peal on ka palju erinevaid häid asju söödud. Kui mõni eredam näide välja tuua, siis sõin elus esimest korda kaheksajalga ning merekarpe. Kaheksajalal polnud nagu väga vigagi, täitsa hea oli ja ega merekarbid ka halvad olnud, aga minu jaoks polnud need midagi sellist, et tahaks nüüd kangesti uuesti. Avastasime enda jaoks ka ühe uue hobi – ostsime ujumisprillid ning hakkasime nende veealust maailma uudistama. Siin rannas on tegelikult vesi juba üsna läbipaistev ning on ka natuke avastamist, just suurte kivide ümbruses. Oma suureks ehmatuseks nägingi esimesel korral kohe punakat kaheksajalga ühe kivi all ja eks ehmatas ikka ära küll – kuidas ta oma mulle korraks silma vaatas ning siis oma koibi liigutas… Eks kindlasti nüüd on ka soov, et kunagi võiks juba next level’ile jõuda ning minna sukelduma koos kostüümi ning ballooniga, oleks kindlasti väga väga põnev, aga see jääb pigem juba natuke kaugemasse tulevikku.
Üheksas päev (kohapeal 6.), pühapäev. Palju on niisama ringi vaadatud, ümbrust uudistatud. Sel korral oleme palju aktiivsemad olnud, ei mäleta, et eelmisel korral (kevadel) nii palju ringi oleksime liikunud. Käisime taaskord Monacos, seekord minigolfi mängimas. Pärast seda vaatasime korraks ka veel Tivolisse, aga seekord oli seal rahvast nii palju, et vaevu sai liikuma, seega kaua seal ei olnud.
Esmaspäeval (7) oli ilmateate järgi viimane päev, mil sai veel päikest võtta. Hommikusöögi ajal oligi veel väga palav, aga kui ennast hiljem päevitamiseks valmis sättisin, siis oli täpselt selleks ajaks päike kadunud ning tumedad pilved taevas triivimas. Muidu sain ikka oma väikesed eelarvamused ümber lükatud. Tahtsin kangesti reisilt jume peale saada, aga enne reisi kahtlesin, kas see enam võimalik on, kuna sõidame ju Lõuna-Euroopasse mitte kuhugi Aafrikasse ning käes ikkagi juba oktoobri lõpp/novembri algus. Võrreldes kevadega tundub aga, et päike võttis seekord paremini ning soojem oli ka, temperatuur jäi meie reisi ajal 22-26 kraadi vahele. Otsustasime sel päeval käia veel korra Nizza’s ning kuulsas filmilinnas Cannes’is. Sai taaskord ümbrust uudistatud, poodides käidud. Õhtul juba sadas, aga sellega, mis järgmisel päeval tuli, ei andnud võrreldagi. Meie hotell asub kohe mere ääres ning kui päeval hakkasid lained vaikselt sõiduteele loksuma, siis õhtuks olid nad juba põhimõtteliselt hotelli ukseni.
Muidu tunnen, et olen täis täiesti uut energiat ja kibelen juba igasugu asju tegema, kuigi on ka kahju ära minna. Täna, meie reisi kaheteistkümnendal päeval, hakkame tagasi kodumaa poole liikuma.
