Heihei! Ma pole mõnda aega siia kirjutanud. Tegelikult toimunud on omajagu ning tegutsemist on olnud pidevalt. Päevade kaupa üles lugeda, mida olen teinud, läheks vist praegu keeruliseks, sellepärast teen sellised väikesed kokkuvõtted valdkonniti.

Ülikool. Alustan koolist sellepärast, et sellega olen tõenäoliselt kõige rohkem hõivatud olnud. On olnud pikki

loengu- ja seminaripäevi, kuid ühtlasi ka arvukalt koduseid töid. Aeg on kuidagi nii kiiresti läinud ja kuigi ma koguaeg mõtlen, et ei
tohi jätta asju viimasele minutile (!), siis jälle olin olukorras, kus
avastasin, et novembri lõpp oli käes ja enamus asju tegemata. Järgmine nädal on juba esimesed eksamid… Seega üha rohkem üritan õppimisele keskenduda. Oleme ka koolist väljas käinud. Näiteks ühel reedel käisime Vabariigi Valitsusehoones, Riigikogus, Harju maavalitsuses, Vabariigi Valimiskomisjonis. Päev oli küll pikk ning lõpuks oli väsimus ka päris suur, ent oli tore ja huvitav ning sain endale ka pilti natukene selgemaks.

Elamused. Ühel kolmapäeva õhtupoolikul käisime Draamateatris vaatamas etendust “Kollaborandid”, mis oli ühtlasi ka selle lavastuse viimane etendus. Uuri lisa siit! Kuna tegu on tõsisema tükiga, siis enne etendust kartsin, et äkki on liiga raskelt jälgitav, kuid õnneks nii ikkagi ei olnud ning etendus oli päris ladus ja läks üsna hea tempoga edasi. Lihtsalt üle kolme tunni istumist tegi keha pärast natuke kangeks 😀 Teiseks elamuseks võib pidada Roxette kontserti 23. novembril Saku Suurhallis. Oli rõõm selle legendaarse ansambli live ära näha! Kuigi enne kontserti tegin väikese mäluvärskenduse nende laulude osas, siis kontserdil oli ikka peaaegu, et üle ühe loo äratundmisrõõmu.

Esinemised. Vahepeal on mul olnud kaks esinemist: Tartus, ööklubis Atlantis ning Põlvas, ööklubis Life. Atlantises olin üsna üllatunud, kuna tegu oli kolmapäevase peoga, seega poleks arvanud, et nii palju rahvast tuleb. Mäletan, et see päev oli üldse päris hull andmine. Päeval oli kool, peale seda käisime teatris ning sealt otse Tartusse, sättima ja lavale. Ei jõudnud kahjuks ka proovi teha, aga hääl sai varasemalt üles soojendatud ja arvan, et läks täitsa okeilt. Olin üllatunud ka teise esinemise pärast Põlvas, ööklubis Life. Rahvast oli palju ja publik oli nii toetav, kaasaelav, südamlik. Pärast oli nii hea olla 🙂 Põlva on üldse selline koht, kus mulle väga meeldib käia.

Tervis. Eelmisel nädalal käisin vereproovi andmas, kuna tahtsin teada mõningate ainete kohta oma organismis, mis mul varem on alla/üle piiri olnud. Enamus näitajaid olid korras, kuid paar asja pean luubi alla võtma. Samuti otsustasin eelmisel nädalal minna lihastreeningusse ning joogasse. Loodan, et suudan püsida ka nende trennide juures. Üldiselt on nii, et tuleb mingi periood, kus on hull tuhin peal ning siis jälle vaibub ära. Olen praegu kodus teinud erinevaid harjutusi, kuid mind on alati treenerid rohkem motiveerinud. Siis oled kohustatud kõiki asju kaasa tegema ning ei saa iseendale vabandusi tuua 😀 Lihastreening oli kuidagi selline salapärane trenn – ei võtnud kohe sind läbi, aga varsti avastasid, et olid täitsa higine ning lihased andsid tunda. Joogaga oli mul esimene kokkupuude üldse ja oli ka päris huvitav. Pärast oli hea lõõgastav olla ja kuna ma olen ka varem mõelnud, et mul on õigesti hingamisega probleeme, siis on jooga mulle kindlasti selles osas abiks.

Stuudio&Muusika. Oleme nipet-näpet asju teinud iga loo kallal, viimistlenud vanu projekte, et saaks neile varsti punktid otsa panna. Olen ka veidi uurimustööd teinud, soovin endale nimelt digiklaver-süntesaatori osta. See, mis mul hetkel on, on justkui klaveri eest, aga nüüd on mul tekkinud soov rohkem erinevate sound’idega mängida ning olen ka leidnud endale meelepärase pilli ja seda ka proovimas käinud. Ootan juba, et saaksin selle koju tuua!

Minu isiklike klahvpilliliste ajalugu ulatubki üldse sinna maale, kui hakkasin teises klassis Albu Põhikoolis kohalikus klaveriringis käima. Küsitakse ikka pidevalt, kas oled muusikakoolis käinud? Ei saa ma ju seda klaveriringi päris muusikakooliks pidada, kuid klaveri sain seal selgeks siiski ning teooriat ka. Heliredelitega oli ikka pidev tamp ja need valmistasid mingil hetkel nii hullu peavalu, et olin ka vahepeal loobumise äärel, kuid tõesti taevale tänu, et ma seda ei teinud, sest kuigi ma juba esimesi laule mängisin klaveril ära enne seda, kui üldse klaverit hakkasin õppima, siis just peale seda hetke, kui olin end kokku võtnud ja otsustanud, et ikka käin klaveriringis edasi, hakkasin ma eriti tegelema “kuulmise järgi laulude ära mängimisega”. Kuna laulud on erinevates helistikes ning mängisin ma tol ajal väga palju, siis muutusid ka heliredelid järsku loogilistemateks ning põhikooli lõpu poole need enam nii hullud ei tundunudki.

Mäletan isegi selgelt seda päeva, kui klaveriringi katsed Albu Põhikoolis olid. Oli augusti lõpp, 2002. aasta, ning see ei olnud üldse planeeritud käik. Ühel päeval lihtsalt ema soovitas, et mine käi ära, vaata mis saab. Võeti mind siis sinna huviringi sisse ja tänaseks on saanud muusikast nii oluline osa minu elust. Muidugi taidlesin ma väiksena juba ringi, laulsin ja klimberdasin vanaema juures klaveril – ju siis mu vanemad märkasid seda ja oskasid mind edasi suunata

Tulles aga tagasi selle jutu juurde, millega seda mõtet alustasin, siis teises klassis sain oma esimese nelja oktaviga süntesaatori. Umbes neli aastat hiljem esimese klaveri Красный Октябрь ning keskkooli lõpus Yamaha digiklaveri.

Edasi minnes.. Käes on detsember. Uskumatu! Aja kulgemist ei jõua ma vist kunagi ära imestada. Kohe kohe on juba jõulud! Ootan just seda meeleolu: kuuse lõhn toas, jõululaulud, lumi akna taga sadamas, piparkoogid (kuigi ma pole just eriline sõber 😀 ), toad kaunistatud jõuluehetega ning mis vast kõige tähtsam, et saab kokku oma kallitega! Ka vahepeal olen kokku saanud oma lähedastega ning veetnud nendega mõnusalt aega.

Sel aastal on meil plaan koos heategevusliku organisatsiooni Naera Ometi’ga külastada Eestimaa haiglaid, (nagu eelmisel aastalgi) kus jagame lastele kinke ning laulame mõned laulud. Selle tõttu oli mul kitarristiga täna ka esimene proov. Võtsin laulmiseks ühe traditsioonilise jõululaulu ning kaks enda kirjutatud laulu – nende pärast olen eriti ärevil.

Ka uus laul on vahepeal saanud täiesti valmis – tuli äsja masterist. Samuti on valmis ka muusikavideo. Järgmises postituses saan Teile juba teada anda, mil uut laulu kuulda ning muusikavideot vaadata saab!

Tänastel piltidel vast veel väga hästi aru ei saa, aga otsustasin ka oma juuksed väheke heledamaks värvida ning punakat/lillakat tooni neile juurde anda. Õige tulemuse saavutamiseks pean vast mitu korda veel juuksuris käima, aga selline väikene muudatus siis ka.

Vahepeal vaatasin ka ühte filmi, mis ma arvan tasub ka siin blogis ära mainimist. Filmi nimi on “Idiocracy” ning see andis väga head mõtteainet. Filmi point oli küll tõsine, aga filmis oli see välja toodud absurdiga ning ka päris kõva mõnitamisega. Kahjuks aga väga paljud asjad tõenäoliselt aja jooksul võivad ka nii minna nagu seal filmis oli, (iseasi kas päris nii hullusti… kes seda praegu teab) aga eks filmis ongi kõike üle võimendatud, et mõte igale inimesele kohale jõuaks. Peale vaatamist tundsin ma ennast päris tükk aega päris targa inimesena 😀

Vot nii! Loodetavasti tuleb järgmine postitus kiiremini, kuid praegu tõesti käib elu valdavalt ülikooli rütmis ning nii palju kui võimalik, siis ka stuudios laulude timmimise kallal. Tulles korraks veel muusika juurde tagasi, siis ühel päeval avastasin, et tegelikult oleme päris heas rütmist uut albumit salvestanud. Ainult umbes kolm lugu on veel sellises staadiumis, et nende kallal pole üldse veel tegelema hakanud, aga kõik teised on valdavalt juba pigem valmis. Minu väike eesmärk on veel lähiajal ka midagi sellist kirjutada, mida tahaks plaadi peale panna. Loodan, et see mul õnnestub. Praegu aga… kirjutamiseni!