Jõuluootus

jõulupic1Täna hommikul oli kuidagi nii mõnus ärgata ja näha, et rõdu äär on kõik lume all. Muidugi varasemad aastad on näidanud, et võib-olla homseks on see lumi juba kadunud, aga loodame siiski, et nii ei ole. Mulle ei meeldi üldiselt väga pikk talv – kui jõulud möödas on, siis võiks juba soojaks hakata minema, aga enne jõule ootan küll lund väga, sest see tekitab kohe sellise mõnusa jõulumeeleolu. Samuti ega see sügisene liga-läga just ilus ja mõnus ei ole. Parem las olla lumi maas.

Kes mu blogi kauem on lugenud, see kindlasti teab, et jõulud on minu jaoks nii oluline aeg. Lapsena on ju ikka “põhivärk” see, et kingid-kingid, aga siis tiinekana läks mul vahepeal see jõuluvaimustus üle ja nüüd umbes viimased kolm aastat on jõulud minu jaoks saanud uue tähenduse ja ma tõesti hakkan jõule enam-vähem kohe peale jaanipäeva ootama.

Lähemad sugulased tulevad kokku, istutakse lauda, räägitakse mõnusat juttu, nurgas on kaunis kuusk ja toas kuuselõhn, meeleolu on mõnus ja hea, rõõmu on rohkem kui tuppa ära mahub. Ning kui veel väljas on paks valge lumi ja pimedas helendavad jõulukaunistused, siis see tekitab lihtsalt nii võlumaa tunde, et ei suuda ära imestadagi, et kas see kõik ongi päriselt. Ja ei saa ka mainimata jätta vanaema tehtud parti/hane ja hapukapsast, oeh oeh oeh!

Kahjuks aga see jõuluaeg läheb iga aasta nii kähku, sellepärast ma tahangi olla sel ajal nii hetkes kui võimalik ja nautida seda täielikult. Igatahes ju ainult kuu on jäänud selle kauni ajani, loodetavasti ei lähe see väga venivalt.

jõulupic2 jõulupic3 jõulupic4

Leave a Reply