Reede pealelõunal õnnestus ära teha soundcheck. Siis oli veel tuul üsna tugev ning mina veidi ärevil, kuna olin oma kõrvamonitori koju jätnud. Tuli siis maamonitoridega katsetada. Paar päeva varasemast kärurallist olin aga kuidagi oma jala ära nikastanud, nii et teine murepunkt oli see, et kas ma laval üldse püsti seisan, sest päeva poole läks jalg aina valusamaks, nii et vahepeal kisus lausa lonkama. Kartsin, et kui oma kõrged kontsad jalga panen, siis äkki murran lõpuks jalaluu, kui jalg nikastuse tõttu veidi alt veab. Proov läks igatahes hästi ning jäin õhtut ootama. Vahepeal tuli veel sõbranna mind külastama – kodukandis, kus mõlemad aeg-ajalt käime ei õnnestu kokku saada, aga Saaremaal küll 😀 Kuna ta oli ka Saares liikumas, siis otsustasime kokku saada. Oli tore üle mitme kuu näha ja tundus, et pooled jutud jäid veel rääkimata 🙁
Peale külastust laps magama, ennast sättima-mukkima ja veidi enne poolt kahte olingi juba lava kõrval stardivalmis. Kuigi pean tõdema, et juba umbes poole kaheteistkümne ajal hakkas suur uni silma kiskuma. Tavaliselt ma lähen sellel ajal kodus magama 😀 ja siis veel kaks tundi oodata… Neljapäeval läksin näiteks juba kell 10 magama, kuna need päevad siin Mändjalas on olnud tegusid täis ja kuidagi eriti väsitavad. Seega võitlesin kõvasti unega. Otsisin kõvasti tegevust – raamatu olin koju jätnud, meie beebigrupis ka kõik nii vaikne, kõik peavad jaanipäeva, timeline’i scrollimise jätsin ka juba pea et kaks aastat tagasi maha – kuidagi aga sain oma aja sisustatud.
Selle esinemise kellaaja kohta ka nii palju endapoolseks kommentaariks, et olgugi, et nendest festivalidest ja suveüritustest ma saan aru – keegi ju peab nii või naa hiline esineja olema, kuna tihti peab ühte õhtusse/ööse ära mahtuma hulga artiste, aga ööklubides võiks küll artist minu arvamust mööda varem lavale minna. Täiesti tavaline on, et minnaksegi lavale alles pool kaks ja see pole nii sellepärast, et me ise oleks nii otsustanud, vaid see on juba ammustest aegadest nii välja kujunenud. Rahvas tuleb klubisse nii hilja ning sellepärast ka artist peab hilja lavale minema. Kui oleks aga kuidagi võimalik, et publik ööklubisse juba varem saabuks? Seda muuta oleks muidugi kindlasti raske. Poolas näiteks lähevad igalpool kõik artistid tunduvalt varem lavale, sest sealne klubikultuur on ka selline, et minnaksegi varem peole, mitte ei oodata kodus viimase hetkeni. Klubid võiks lahti teha näiteks varem, äkki see aitaks? Nihkuks esinemise kellaaeg ka varasema peale. See selleks.
Öösel enam tuult ei olnud, jõudsin vahetult enne esinemist lava taha. Eks väike pabin oli sees küll, aga see oli pigem ärevus kui närv. Lõpuks sain lavale, esinesin ca. 40 minutit, tegin ka ühe lisaloo. Esimest korda elus juhtus minuga selline tore lugu, et mulle lendas viimase kolme loo ajaks kärbes kurku! See ei olnud üldse tore. Nägin juba live’i alguses, et valguse käes oli näha neid hästi pisikesi kärbseid, kes lava ümber ja laval lendasid. Õnnestuski üks kinni püüda ja oleks ma siis ta kohe alla neelanud, oleks ju asi korras olnud, kuna ei hakka keset oma laulmist seal sülitama ja läkastama 😀 aga see kärbes otsustas mu kurgus veel veidi ringi kimada, nii et tundsin kuidas viimaste laulude ajal automaatselt ennast tagasi tõmbasin, sest kartsin, et tekitan mikrofoni mingi väga koleda hääle ja ega siis publik aru saa, et mul kärbes kurgus on. Oh johhaidi, see oli tõsine seiklus. Hädavaevu punnitasin lõpuni välja ära, laval polnud ka vett, et oleks saanud laulude vahel korra rüübata. Igatahes oli üsna ebameeldiv tunne, aga suutsin võiduka finišini end ära laulda.
Peale lava mõned pildid ja autogrammid. Eriti armas oli see, et üks Soome pere oli sõitnud Mändjalga selleks, et nende tütar näeks minu esinemist. Järgmisel päeval tuli tavalisest rohkem tagasisidet ka facebook’i postkasti, mis tegi meele väga rõõmsaks. Varsti peaksin saama oma live’i väljavõtte ka, kuna läks otse Ring FM eetrisse – saan siis seda analüüsida. Jõudsin tagasi ööbimispaika u. kolme paiku, laps magas endiselt. Umbes poole neljast sain magama ja kell seitse oli juba esimene äratus. Seega väga magada ei saanud. Tegime ka plaanid ümber ja jõudsime mandrile tagasi ikkagi juba laupäeva õhtul. Keerasime kõik kohe magama ära, et viimastest päevadest välja puhata.
