Esinemine Valga Summerfest-il

Möödunud nädalalõpp oli kiire ja põnev. Kõigepealt neljapäeval käisime vaatamas Stig Rästa autoriõhtut Kõltsu mõisa aias. Mulle kontsert väga meeldis ja meeldis ka selle formaat. Mulle meeldib just kuulata kuidas see või teine laul sündinud on. Mõni sünnilugu oli juba tuttav ka äsjaloetud Stig Rästa raamatust. Igatahes väga kiidan! Toit oli ka hea 😀

Järgmisel päeval startisime peale lõunat Valga poole, kus õhtul toimus üritus Summerfest 2017. Autosõit oli pikk kuna tegime ka mõned kõrvalepõiked. Lõpuks kohale jõudes oli mul aga väikene hirm. Juba mitu päeva oli mul mingi kerge vindumine sees olnud ja ilmselt eelmisel päeval Stig Rästa kontserdil ikkagi immuunsus sai väikese tagasilöögi ja jäin korralikult haigeks. Köhisin, kurk oli jube valus, nina kinni, kõik jutud. Lootsin küll, et äkki hommikul ärkan üles ja olen terve, aga ei… Ostsin tee pealt veel apteegist asju, et natukenegi tulekahjut kustutada, aga ütleme nii, et nii tõbisena ma pole juba väga ammu lavale sattunud. Üldse olen sel aastal jube vastuvõtlik olnud igasugu haigustele, pean hoolsam olema. Kuna mulle ei meeldi ka suu maigutamine, siis kangekaelselt tahtsin ikkagi live‘i laulda.

Igatahes sättisin end ja lavale läksin peale kella ühteteist õhtul. Õnneks publik oli väga väga tore ja ma vist eelmine aasta rääkisin enam-vähem sama juttu, aga sel aastal siis uuesti: Publikus oli palju vene rahvusest inimesi, kes ilmselt ei teadnud absoluutselt kes ma olen ja miks ma siin olen, ent sellegi poolest elasid nad nii energiliselt kaasa. Seda oli nii tore vaadata. Samuti oli publikus taaskord tavapärasest veidi rohkem noori, nagu ka suve avapidudel täheldasid. Peagi sain ka aru, et nad olid tulnud just laulu “Suveõhtud” kuulama. Kuidagi isegi sain lauldud. Eks musta tuli tavapärasest rohkem sisse ja hääl oli ka palju palju nõrgem. Sellele saab ka allolevast videost kinnitust, aga kuna kogu see emotsioon oli jäädvustamist väärt ja publik oli nii vahva, siis ikkagi selle videoklipi üles laadisin. Olen viimase paari aastaga hakanud vähem igasuguste asjade üle põdema, seega suhtun rohkem nii, et oli täitsa okei esinemine ja pole hullu 😀 Ise küll võtan arvesse ja tean, et kus järgmine kord võiks paremini olla, aga ma ei põe neid asju enam nii hullult nagu oma laulmise algusaastatel. Lõppude-lõpuks ongi oluline, et ma ise ei muretseks ja oleksin rahul.

See video on siis “Suveõhtute” kolmas esituskord. Kuna kutsuti lavale tagasi, esitasin seda veel korra. Peale laulmist läksin kohe ööbimispaika, kuigi magama sain alles peale kella kahte öösel, kuna muusika oli nii vali 😀 Pole aga hullu, kuna peale esinemist on nagunii adrenaliin nii laes, et raske oleks kohe voodisse kukkuda ja uinuda.

CY Riided olid mulle taaskord imeilusa kleidi saatnud, mida rõõmuga kandsin. Tundub, et neil koledaid riideid polegi 😛 Järgmisel päeval liikusime siia-sinna. Käisime korraks rannas ja vaatasime niisama ringi.

Õhtul jõudsime Pärnusse, kus käisime Ammende villa aias kuulamas kontserti “Kummardus Valgrele” ehk siis tõsiselt tihe kultuuriprogramm oli nädalavahetusel. Kontsert oli ilus.

Tore, et täna on isegi täitsa suveilma olnud. Loodetavasti läheb veel soojemaks. Tahaks igat kübet sellest suvest enda sisse talletada, sest nagu ta Eestimaal kipub olema – kauaks teda pole. Täna on ka parem olla, eile oli veel nadi, aga täna on tunne täitsa okei. Lihtsalt juhtus selline asi, et pühapäeval üles ärgates polnud mul häält. Jällegi ei mäleta millal selline asi viimati juhtus. Kahjuks pole mul aga häält veel tänagi. Loodetavasti tuleb ta aga ikka tagasi 😀 Eks veidi ikkagi õpetuseks ka, et haigena lavale minna on väga ohtlik.

Järgmine esinemine on järgmisel nädalal Viljandis. Kohtume seal ja loodetavasti tuleb taas üks vahva ülesastumine.

Leave a Reply