Tänane mõttelend

Eile oli see saatuslik päev, kui toimus lõputööde ära esitamine. Mõnes mõttes on hinges kergendus, mõnes mõttes aga paanika. Peaaegu kuu aega peame nüüd ennast praadima ja tulemusi ootama. Samas üritangi end mõtetes maha rahustada, et isegi kui ma tegin kehvasti, siis nagunii ju midagi enam muuta ei saa, töö on esitatud ja läks nii nagu läks. Nii et ega põhimõtteliselt veel ei tea, kas lõpetan või mitte. Pühapäeva õhtul oli vaja ka lõputöö teema ära deklareerida. Minul jäi selleks: “Raplamaa ettevõtete ellujäämine ja kasvuga seonduv keskkond Järvakandi valla näitel”. Siiski tuli pühapäeval veel mulle väike miniüllatus, kui avastasin, et minu juhendajat ei oldud ÕIS’s ära kinnitatud. Juba käisid peast läbi stsenaariumid, et nüüd sellepärast ma ei saa raudselt oma lõputööd ka ära esitatud, kuna oleksin pidanud ju ammu ise veenduma, et kas saan deklareerida või mitte. Õnneks siiski see olukord lahenes lihtsalt. Kuna lihtsalt nii mõnigi ebameeldiv seik on varasemast kooliga meelde jäänud, siis olin juba valmis kõige hullemaks. Ah, eks läheb nagu läheb. Lohutan end sellega, et võib-olla ju juhendaja ka oma digiallkirja ei paneks tööle alla, mis on täiesti lootusetu, aga samas tean ise ka, et mul akadeemilisi allikaid ei tulnud piisavalt kokku ja võib-olla pole ka järelduste osa just kõige parem. Aga vahet pole, ma võin siin oletada kuu aega järjest, aga nagunii ma tegelikult ju kindlalt ei tea. Nii et selle tänase postitusega luban iseendale, et ma lõpetan nüüd sellest asjast kuuks ajaks mõtlemise ja elan rahulikult edasi.

Ilmad on aga niiiii mõnusad. Olen juba viimane nädal aega iga päev päevitanud. Beeps on kõrval ja võtab varju, mina päikest. Neljapäevast pidi aga veidikeseks ilmad kehvemaks minema, nii et katsun tõesti hetkel võtta kõik mis võtta annab.

Tahtsin aga veidi muljetada ka sel teemal, et kui palju võib üks väike inimene sinu elu muuta. Ma ei pea siin silmas üldist elukorraldust, vaid pigem seda, mida ta sinuga vaimselt võib teha. Isegi kui öö on mõnikord raske või eelmisel õhtul lähed veidi kurvema emotsiooniga magama, siis hommikul kui ärkad ja kuuled, et beebi juba sahmendab ja ootab, et keegi tema juurde tuleks, lähed tema juurde ja ta sekundi pealt lõpetab sahmimise ja vaatab sulle nii siiralt silma ja naeratab oma hambutut naeratust, siis sellega on ikka väga tugev alus sinu päevale pandud. Hea tuju laeb ennast kohe saja protsendini ning sa vaatad seda pisikest inimest ja ei suuda ära imestada, et kuidas üldse varem enne tema sündi elatud sai. Üldse on ta viimase nädalaga selliseks rõõmupalliks muutunud, et kogu aeg ainult suu kõrvuni.

Vot ja sellega täna ka lõpetan. Minge õue, nautige. Meie oleme nüüd veidi saanud aias mütata – suveks ja sügiseks ootame mõnusaid aiasaaduseid. Hommikupoole tegin võileivatorti, õhtul hakkame Eurovisiooni saatel pugima. Peagi hakkan ka oma uut raamatut edasi uudistama, siiamaani tundub aga täis olevat huvitavaid ideid. Nii palavate ilmadega ei taha väga sooja toitu süüa.

IMG_1405

Aprilli lõpp&mai algus + SheIn 10

Kuhu see aeg lippab? Juba on mai! Vahepeal on jälle omajagu tegutsemist olnud. Kohe-kohe on saamas valmis minu lõputöö ehk siis olen veel sellega nipet-näpet tegelenud. Ootan kõige viimast tagasisidet hetkel. Peale esitamist saab pikalt hinge kinni hoida, et mis sellest siis saab, sest ise ei tunne end üldse kindlalt. Võimalik, et see tingitud ka sellest, et ma pole kunagi varem taolist tööd teinud ja siis on nagu natukene tundmatus vees siblimine. Vähemalt pole meil kaitsmist – miks? Ärge küsige, ei tea isegi 😀

IMG_1053Ilmad on ka kraadike soojemaks läinud. Natuke olen saanud juba päikest võtta ning jalutamas on muidugi ka nii mõnus ja värskendav käia. Elan küll üsna väikeses külas, aga nüüd järsku on tekkinud ka siin inimesi, kellega koos kärurallit teha. (Ei, ma ei pea inimeste all silmas alloleval pildil meie kutsat 😀 )

IMG_1038 IMG_1046Reedel käisin esimest korda beebiga üksi linnas ja hiljem poodides. Saime kenasti hakkama. Beeps magas terve aja. Oli hea värskendus niimoodi poodides kolada, kuigi ega ma eriti suur “live-šhoppaja” ei ole. Enamus asju ostan Internetist. Kuna aga mul olid siin aja peale mõned kinkekaardid tekkinud, siis oli vaja need laiaks lüüa. Pühapäeval pidasin veel ühe sõbrannaga minu sünnipäeva, katsikuid ja nelja kuu minisünnipäeva. Oli mõnus olemine! Mõned istumised on vaja aga veel korraldada – kisub vaikselt sinna poole, et pean see aasta oma sünnipäeva veel mitu kuud peale sünnipäeva ennast 😀

Teisipäeval ja kolmapäeval käisime linnas. Kõigepealt perearsti juures kontrollis, peale seda stuudios, kus laulsin sisse veel viimased fraasid uue loo jaoks. Sai ka üht-teist parandatud ja nüüd tõesti laul juba päris valmis. Peale seda pidin samuti toidupoes käima – viimasel ajal aga need poeskäigud läinud nii libedalt, et kohe hea meel on.

Kolmapäeva hommikul oli päris halb olla. Suurem nõrkus ja lesisin voodis kolme tekiga ja ikka oli külm. Siiski otsustasin kargu alla ajada ning oma asjad ära teha. Käisime linnas fotostuudios. Kõigepealt muidugi meiki ja soengusse ning siis stuudiosse. Hea oli see, et sain meigis ja soengus olla ajavaruga, ehk vahepeal tegelesin ka beebiga. Stuudios filmisime üles uuele loole sõnadevideo. Ei pea seda muusikavideoks, aga vahelduseks veidi teistmoodi tehtud sõnadevideo. Üsna pea peaksime materjalid kätte saama ning siis lähevad need juba montaaži.

13120782_10209542734156126_1130485783_o 13150075_10209542734476134_193269799_nPühapäeval on tulemas emadepäev, seega nädalavahetusel on plaan ka minu maakoju minna. Eelmisel aastal mõtlesin, et aasta pärast saan seda esimest korda ka ise tähistada ja sel aastal nii lõpuks ongi – selline naljakalt armas tunne. Kui aastale tagasi vaadata, siis on see justkui läinud nii kähku, aga eks tegemisi on ka palju olnu.

Vot selline sai minu ülevaade möödunud nädalale. Postituse lõppu panen veel väikese klõpsu SheIn’ist tulnud riideesesmest. Olen aus ja ütlen, et sellel riideesemel on küll minu jaoks mõningad puudujäägid, aga on täiesti võimalik, et kellegi teise kehas istub see paremini. Tegu on siis playsuit’iga ehk eestikeeli lühikese pükskostüümiga. Tagant on ta minu jaoks sutsukene lühike ning eest veidike liiga avatud, seega panin kaeluse haaknõelaga kinni, muidugi annaks ka paar õmblusepistet sinna teha ja asi korras. Muidu mulle materjal ja muster ja värv väga meeldivad, aga kas see ka kasutust hakkab saama – vaatame. Pildi peal aga ei tahtnud ta nii ilus jääda, kui tegelikuses on. Vaata lähemalt SIIT! ning toote all on võimalik ka näha teiste reaalseid pilte riidest. Nagu näha, siis olen pildil ka veidike näost valge. Eks eile oli pikk päev ning terve päeva sai ringi käidud nii, et väikene nõrkustunne oli sees. Eks nüüd lähipäevil selgubki, kas sain lihtsalt veidi külma petlike kevadtuulte sees või oli tegu mingi ühekordse nähtusega.

SHEIN