Esimesed märtsi videod. Esimene oli taaskord ühe jälgija soovitus, ülejäänud kolm on aga Eurovisiooni eri riikide esinduslaulud sel aastal.
eurovisioon
Veebruari toimetusi + klaverivideod veebruar 3
Ansambel Tänatehtu on tulnud välja uue looga, mille eestikeelsete sõnade autoriks olen mina, kuula SIIT!
Alustan postitust meeldetuletusega, et minu riideid on võimalik omale osta Sits & Sats moetäikast, mis asub Tallinnas, Liivalaia 40! Enamus riideid jääb alla 10 euro ning tegu on hästi hoitud/vähe kasutatud või täiesti uute riietega, mis on minu kappi seisma jäänud. Boks nr. 120!
SUUR UUDIS + klaverivideod veebruar
https://menu.err.ee/681265/kuula-kuidas-kolavad-eesti-laul-2018-poolfinalistid-klaveril
Esinen: 20. august Vaba Rahva Laul Paides
Jaanuar on jäänud selja taha ning vaikselt läheneme kevadele (minu mõtetes). Ootan juba seda soojemat aega. Ei ole mina väga külma inimene, vahepeal veidi võib, aga Eesti talv kisub minu jaoks pikaks. Igatahes selja taha on jäänud taaskord mõningaid toimetusi.
Klaverivideod jaanuar 2
Nonii, veel kaks Eesti Laulu poolfinalisti. Hetke seisuga olen teinud 11 videot 2018. aasta osalistest (kokku 20), nii et juba rohkem kui eelmisel aastal. Vaatame aga jooksvalt kas neid osalejaid siia veel tiksub. Osasi laule kuulates tean aga kindlalt, et neid ma ei tee, seega kahekümne peale ei sihi, pigem arvan, et praegu hakkab juba lagi kätte jõudma, kuna tõesti päris igat laulu – sellist mis mind absoluutselt ei kõneta – ei taha hakata ka tegema. Hetkel on juba nii, et tunnen, et valin ja kaalun. Alguses oli lihtsam, lemmikumad lood tahad ikka kohe ära teha, kuigi esimesed kolm laulu tegin ära selle järgi, et need olid esimesed lood, mis üldse avalikustatud olid, aga õnneks olid need üsna normaalsed ka 😀
Klaverivideod detsember
Olen Eesti Laulu lainel. Tänased videod on kõik Eesti Laul 2018 osalistest. Head kuulamist!
Pikad jutud
Esinen:
11.08 Hauka laat
26.08 Põltsamaa
Heihooo! Olen tagasi väikeselt kirjutamise pausist. Otsustasin teadlikult sellise väikse hingetõmbe teha. Katsun tänase postitusega kõik seljataha jääva kuidagi kokku võtta.
Igatahes alustangi seekord hoopiski kohe sellest, et lugesin läbi raamatu “Röövitud”. Polnud nagu täitsa vigagi, aga erilisi emotsioone ka ei tekitanud. Viimati loetud raamatutest on mulle kõige rohkem muljet avaldanud “Krahv Monte Cristo”. Seda julgen soovitada. Nägin hiljuti sellest ka filmi ja õnneks oli film väheke rõõmsama lõpunoodiga. Muidu raamatus oli näiteks lõpulahendus teistmoodi. Lisaks võtsin ette raamatu Paul McCartney eluloost ja teest muusikuna. Kunagi ammu lugesin läbi suure-paksu biitlite raamatu, mis oli vist ligi 1000 lehekülge. Too raamat aga võtab selle kõik palju kiiremini kokku, kuid siiski põhjalikult. Kirjutatud hästi, hea lugeda, soovitan!
4. mail, neljapäeval käisin Ring FM stuudios andmas intervjuud oma värske loo “Suveõhtud” kohta. Kuigi ühe korra olen laulu varem juba esitanud, siis 2. ja 3. juunil esinemised tulevad esimesed, kus saan laulu esitada esimest korda peale laulu välja andmist. Ma olen alati natukene rohkem elevil enne esinemist, kui mul on live-kavas mingi uus laul või muudatus. Siis nagu ise ootad ka rohkem ja oled põnevil. Nii ka seekord.
Peale intervjuud oli meil väike akustiline proov. Tükk aega ei olnud me jälle kokku saanud, peamiselt sellepärast, et olin pikalt haige ning enne seda sellepärast, et polnud head kohta, kuhu kõigile oleks mugav proovi tulla. Loodan südamest, et äkki nüüd need proovid hakkavad ladusamalt minema, sest ruumi mured on justkui murtud. Seekordses proovis tundsin end juba kindlamalt. Oli juba rohkem ideid peas ja hakkas kavast kui tervikust ka mingi parem pilt ette joonistuma. Kohtusime tol korral veel kahekesi.
5. mail, reedel tegime õhtul esimese grilli. Olin juba grilli sel aastal söönud, aga mitte ise teinud. Seega siin kohal kalendrisse ristike. 6. mail, laupäeval põikasime Kose laadalt läbi. See on siis minu laadahooaja esimene laat sellel aastal. Täitsa naljakas on see, et ma mäletan, kuidas ma talvel mõtlesin, et “nii kahju, et laatadeni veel nii palju aega on…”. Vaat sulle, nüüd ongi nad juba käes ja maikuus oligi juba üsna mitu laata, kuhu ma ka omadega jõudsin. Tõsi küll, ma pole viimastel aastatel laatadelt näiteks endale väga enam riideid saanud, aga saan see-eest kõike muud: taimi, toitu, lapsele riideid jne.
6. mai, pühapäev oli minu jaoks väga oluline päev, sest ma sõitsin esimest korda jalgrattaga 😀 … üle pea et kahe aasta. Muidu möödus päev kui lennates, tegime erinevaid koduseid toimetusi. Kahju oli sellest, et järgnev nädal oli veidi külmem, seega ei julenud ma lapsega koos selliste ilmadega sõitma minna. Nii ootasingi terve nädala, et need ilusad ilmad tagasi tuleksid ja kui siis uuesti rattasadulasse sain, siis olin nagu väike laps kommipoes. Kohad kuhu ma varem kõndisin ca. 1,5 tundi, olid nüüd 15 minuti kaugusel. Imeline! Siiski aga mu õnn ei saanud väga kaua kesta, sest õhtul oli kurk valus, natuke nohu ja järgmisel päeval uimane olla. Ehk siis ma olen sel kevadel juba kolmandat(?) korda haige, mis on minu kohta väga ebatavaline. Üldiselt olen ma väga terve inimene olnud (ptüi-ptüi-ptüi), aga ei teagi, mis nüüd siis lahti on.
Tollele pühapäevale järgnev nädal oli vaiksem. Oli üldiselt kodus olemise nädal, tegelesingi nende asjadega, millest täitsa blogi alguses juttu tegin (et mida mitte liiga palju siin blogis mainida 😀 ). Reedel 12. mail käisime Luige laadal. See laat on rohkem suunatud aia- ja maakaubale ja saimegi kodu tarbeks nii mõndagi. 14. mail, pühapäeval oli minu elu teine emadepäev ning kuna minu teine pool oli ka “sünnipäevalaps”, siis käis meil tol päeval palju külalisi ja oli selline mõnus istumine. Õhtuks oli aga tervis juba palju kehvem ning uuel nädalal tegelesengi taaskord peamiselt enda ravimisega ja enamasti pidin toas olema 🙁
20. mail, reedel käisime Türi laadal (vabandan ette ära juba, et ma ei kasuta laatade puhul ametlikke ürituste nimesid, aga ilmselt saavad kõik aru, millega tegu). Olime seal ligi kolm tundi ning hiljem sõitsime veel veidi ringi, aga selle laadal oldud aja jooksul jõudsin ma ennast korralikult ära põletada. Ma ausalt öeldes ei tulnud selle pealegi, et päike niimoodi võtab. Õhtul olid mul sellised randid, mida ma oma elu jooksul veel polnud näinud – õlad ja rinnaesine olid kõik ära põlenud. Järgmistel päevadel hea ilm jätkus ja sai palju õues oldud. Mõnus! Ma olen nii kaua seda mõnusat ilma ja suve oodanud ja nagu nimme tuli see soe sel aastal ka hiljem (et mind kiusata), aga nüüd kui ta lõpuks käes on, siis seda enam oskan seda hinnata 🙂 Siiski aga laupäeval arvasin, et on jube hea mõte veel veidi rõdul peesitada, ise eilsest veel ära põlenud – tulemuseks oli pühapäeval korralik päikesepiste, lisaks süda paha ja muidu halb olla. Kuna ka haigusevimm oli veel sees (köha, nohu), siis olingi ma nagu üks suur hädapätakas 😀 Järgmisel päeval olin aga nagu naksti palju tervem.
Vahepeal olid muidugi Eurovisioonid ka. Ootad tükk aega seda nädalat, mil need poolfinaalid ja finaal on ja siis järsku on nad kõik nii kähku läbi. Kahju muidugi, et Eesti edasi ei saanud. Omadele hoiad ju ikka kõige rohkem pöidlaid. Mulle meeldis ka Itaalia, Bulgaaria ja Belgia. Esimesele neist hoidsin kõige rohkem pöialt. See laul jõudis ka etteotsa, aga mitte sinna täitsa ülesse. Igatahes sel aastal oli Eurovisiooni hoopis teistmoodi tunne vaadata. Kuna ma enamusi laule teadsin ja mingeid taustalugusid ka nendest lauludest, siis oli tervet show’d mul huvitav vaadata, kuna kui vahepeal ka oli mõni laul, mis mulle väga ei meeldinud, siis üsna pea tuli jälle mõni, mis meeldis ja ei tekkinud sellist “millal juba see hääletamine hakkab” tunnet.
22. mail, esmaspäeval, oli meil lõpuks ometi akustilise esinemise proov kolmekesi. Kõik kõlas nii kihvtilt ja kuigi olime koos kaks tundi, siis jõudsime selle ajaga töötada läbi vaid neli laulu, seega ilmselt läheb veel kaua aega, et me kõik paika saaks. Natukene jube on mõelda, et lõpuks tulemuseks pean need lood kõik pähe saama (nii sõnad kui duurid klaveril), nii et ma parem hetkel ei mõtle selle peale üldse ja loodan, et juhtub mingi ime ja kõik jääb mulle iseenesest pähe.
Minu muusika teemadel ka. Kõigepealt mainin selle ära, et mul on väga hea meel, et mu uus laul on kenasti vastu võetud. Laul sai nüüd kuu aega vanaks ning Youtube’is on kogunenud juba üle 120 000 vaatamise (KUULA/VAATA SIIT!) Ükski mu laul pole varasemalt kuu ajaga nii palju vaatamisi saanud. Nii vahva 🙂
Lisaks tuli lõpuks välja laul, mida ka omajagu ootasin – kirjutasin Anne Lohole loo, mis kannab nime “Sa Suudad”, kuula seda SIIT! Tegelikult selle loo taust on selline, et ma kirjutasin selle 2015. aasta varasuvel ja jätsin selle sahtlisse. Aeg-ajalt ikka kirjutan midagi, mille panen sahtlisse ära ja omajagu on neid laule, mis sinna sahtlisse jäävadki, sest ma ei tunne nendega sellist klikki nagu sooviks. Nii ta seisis seal kuniks tuli õige aeg ja laul rändas Anne Lohole. Aega võttis, aga lõpuks laul valmis ja raadiotele saadetud.
Vahepealse aja jooksul stuudios minu enda lauludega erilisi protsesse pole toimunud. Olen küll lootnud, et äkki nüüd saab, aga pole õnnestunud. Loodan ikka igakord, et äkki järgnevate nädalate jooksul asi paraneb ja saame mu uute lauludega edasi liikuda. See-eest ongi rohkem kodus muusika timmimist olnud. Olen veel uusi laule kirjutanud teistele artistidele ja tegelenud oma akustilise kavaga.
Vot selline pikem postitus seekord. Üsna palju ka konkreetselt minu mõtteid. Usun, et järgmine postitus tuleb juba kiiremini, sest uuel nädalal on tulemas esimesed vabaõhu esinemised sellel aastal. Palju mõtteid on peas mida teha ja teostada, aga eks kõik võtab aega ja liigume rahulikult, tasa ja targu.
PS! Kui soovid endale võita kasti jäätist ja minu CD, siis mine vaata minu like-lehele Facebook’is, kuna seal on käima läinud üks kihvt mäng!
Eurovisioon 2017 klaveril
Kes mu klaverivideoid ja postitusi jälginud on, see teab, et olen sel aastal hoogsalt Eurovisiooni poolfinaliste kaverdanud. Teen siin kohal ühe kokkuvõtva postituse poolfinaalide kaupa ning järjestades esinemise järjekorra järgi. Muidugi kõikidest ma cover‘eid ei teinud – sõelale jäid need, mis mulle endale kuidagi meelde jäid. Kes soovib loost klaverivideot vaadata, see vajutagu sõnale “Klaveril” iga loo nime järel.
Ma pole vist ühelgi varasemal aastal poolfinalistidega nii hästi kursis olnud kui sel aastal. Väga põnev on olnud siiani ning ootan väga poolfinaale. Muidugi kõige rohkem pöidlaid hoian Eestile, aga arvan, et esikoha minu maitse järgi võiks saada Itaalia või Bulgaaria. Kindlat edasipääsu esimesest poolfinaalist ennustan Rootsile, Belgiale, Austraaliale ja Azerbaijanile. Teises poolfinaalis Eestile, Serbiale, Makedooniale ja Bulgaariale. Eks vaatame siis palju täppi läheb!
Klaverivideod märts 4
Käes on küll juba aprill, aga kuna kõik need kolm klaverivideot tegin veel märtsikuus, siis sellest ka pealkiri. Endiselt on teemaks Eurovisioon. Igakord kui olen mõne Eurovisiooni cover’i teinud, mõtlen et ilmselt järgmist korda enam ei tule. Siis aga natukene “uurin ja puurin” 😀 ja leian veel mõne loo, mida kaverdada. Seega ka praegu tundub mulle, et suhteliselt kõik endale vähegi meelepärased lood on juba ära tehtud ja ma pole kindel, kas mul enam Eurovisiooni lauludest midagi kaverdada oleks. Aga eks ole näha!
Esimene laul on Kreeka eurolaul, teine Norra, kolmas Austria.
Klaverivideod märts 3
Uued videod. Ma pole vist kunagi nii palju videoid teinud kui eelmisel nädalal (kokku 10). Esimene on Ažerbaidžaani eurolaul, teine lihtsalt üks uus poplaul väljamaalt, kolmas Bulgaaria eurolaul (päris hea, mulle meeldib, kuula originaali SIIT!). Neljandaks veel üks uuem poplaul väljamaalt ning viiendaks Venemaa selle aastane eurolaul. Lõpetuseks üks cover täitsa Eestimaalt ka.
Klaverivideod märts 2 + veidi lähemalt klaverivideotest
Peale laupäevast esinemist kiikasin ruttu poest läbi, et omale uus mälukaart osta. Nüüd olen jälle klaverdamise lainel. Ei saa Eurovisioonist üle ega ümber. Seekord samuti uued Eurovisiooni videod. Esimene on Serbia eurolaul, teine Belgia eurolaul, kolmas Rootsi oma ning neljas Moldova.
Ma mäletan, et kunagi ammu kui ma alustasin, siis mõned lood ma tegin nii, et võtsin need omale ette, ise kunagi varem neid kuulamata, ja siis hakkasin peilima. Kuna see ikkagi on tükk tegemist, siis vahepeal tahtsin ma rohkem ikkagi klaverdada selliseid laule, mis mulle juba tuttavad olid ja peas kostusid. Nüüd aga nende Eurovisiooni lauludega on täpselt jälle nii, et ma pole neid ühtegi varem kuulnud ning hakkan neid täiesti nullist endale selgeks tegema. Bass tuleb üsna lihtsalt (vasak käsi), aga meloodiaga peab veidi tegelema ja pusima – laulu korduvalt läbi kuulama ja harjutama. Olen avastanud, et see on ikka päris paras ajutrenn ja naljalt ma üle kahe video päevas teha ei suuda, sest ma tunnen peale nende videote tegemist nagu ma oleks läbinud mingi hullu sudoku maratoni või midagi. Ehk siis olen päris läbi omadega ja lihtsalt ei suuda vaimselt enam rohkem infot vastu võtta. Ühe video peale läheb mul keskmiselt 40-80 minutit, olenevalt raskusest – selle aja sees on siis ka juba filmimine ja tavaliselt esimese teigiga ei saa ma midagi sisse, läheb umbes 2-5 teiki, aga ma üritan ikkagi loo omale hästi selgeks teha, et ma ei peaks seda sada korda filmima.
Tänu sellele, et ma elus esimest korda olen omale võtnud otsuse võimalikult palju endale meeldivaid Eurovisiooni laule ära kaverdada, olen ma Eurovisiooniga paremini kursis kui ealeski varem. Tavaliselt ikka tead neid laule, mida raadiost enne võistlust kuuled, aga sel korral olen ma päris hästi kursis juba tükk maad enne. Siin kohal märgin ära, et minu vaieldamatu lemmik sel aastal on ITAALIA (KUULA SIIT!) Hoian neile pöidlaid (peale Eesti muidugi 😀 ).
Igatahes on mul hea meel, et kui ma siin mõnda aega tagasi halasin, et pole laule mida teha, siis nüüd on neid laule küllaga, sest praegu on eriti viljakas aeg selles osas, kui iga riik jälle avalikustab oma euroloo. Siis tulen mina ja otsustan, mida neist ära teha. Praegu on mul veel järjekord nii õudselt pikk, et tööd jagub veel pikemaks ajaks.
Meloodiate kohapealt tagasi tulles, ma vahepeal natukene teen sohki ka ja teen improt. Ma ei taha muidugi “tõde” nii öelda moonutada, aga teinekord mõni asi on minu jaoks palju kihvtim ja tuleb käe seest kuidagi paremini välja, nii et siis ka nii jätan, aga kahjuks/õnneks seda väga palju ei kohta.
Vot täna tuli eriti pikk sissejuhatus nende videote kohta, aga mõtlesin, et videote ette oleks tore ka veidike juttu rääkida telgitagustest. Kuidas asjad minu vaatevinklist käivad. Üldse on nii naljakas mõelda, et siin eelnevatel aastatel on olnud perioode, kus ma ei ole väga kaua ühtegi videot teinud, aga nüüd kus idee poolest peaks mul kõige vähem aega olema, teen ma neid rohkem kui ealeski varem. Eks tegelikult ma natukene tean sellele vastust ka, et miks nii on. Kahel põhjusel, esiteks enne oli kool ja mul oli kogu aeg põhimõte, et “Ei Renate, enne ei lähe klaveri taha kui asjad on ära õpitud!!” Ja siis ma kogu aeg lükkasin neid kohustuslikke asju edasi, aga ega ma siis klaveri taha ka selle edasi-lükkamise-aja-jooksul ei läinud. Teine põhjus on see, et kuigi ma arvan, et ma olin enne ka hea aja planeerija, siis nüüd olen ma selles lausa meister 😀
Kõike saab ja kõike jõuab, kui ise tahta ja oma aega vastavalt paigutada 🙂