Jaanuar 2017 + klaverivideod jaanuar 2

by RENATE // 15. jaan. 2017 // No Comments

Esinen: 11. märts Tartu, klubi Atlantis

Rääkisime “Iluguruga” veidikene meigist ja iluprotseduuridest (PS! Ära unusta artikli all vajutada nuppu “Järgmine”, et lugeda ka järgmist lehte iluankeedist): http://www.iluguru.ee/iluankeet-lauljatar-renate-saluste/

Siiamaani on jaanuar olnud rahulikum, kuid samas on üht-teist ka tehtud. Üsna kuu alguses käisime ETV+ stuudios, kus esitasime kaks laulu “Tsunami” ja “Jõulupuu”. Eetrisse jõudis kahjuks ainult üks, aga teine laul on olemas Youtube’is. “Tsunamit” saad uuesti vaadata video lõpust SIIT! ja “Jõulupuud” SIIT! Salvestus oli üsna kiire, enamuse sättimisest olime juba varasemalt kodus ära teinud, kohapeal saime lihtsalt veidikene meiki&soengut timmida. Tegime proovid ära ja juba üsna pea salvestasime.

Võtsin juurde uut lugemist – Kodutunde raamat “Ärge jätke mind üksi”.

Väike Renate tehnikarubriik ka. Harisin end kaamerate vallas, sest tahan omale osta varsti uue kaamera, täpsemalt hübriidkaamera ja andis ikka otsida. Kas te teate kui keeruline on leida hübriidkaamerat, millel oleks mikrofonile eraldi sisend?? Lisaks võiks siis ka pilt piisavalt hea olla ning wifi võimalus. Igatahes pikad otsingud kandsid vilja ja leidsin omale sobiva kaamera, ainult et seda kaamerat pole veel välja antud 😀 Seega pean veidi ootama.

Arvuti vallas ei funktsioneeri mu arvuti endiselt veel täiesti ideaalselt. Olen vist mingi 7x taastamist teinud ja kannatus hakkab vaikselt katkema, aga uurin veel edasi, et kuidas võiks saada paremini. Totter kui uue akna avamisel juba arvuti kinni jookseb. Kahtlustan, et asi pigem selles Windows 10-s, mis mulle absoluutselt ei istu, aga mis parata…

Muudes asjades on jaanuar möödunud tavapäraselt: kirjutasin uut muusikat, timmisime produtsendiga neti teel uusi laule edasi (loodetavasti järgmises postituses saan jälle detailsema ülevaate laulude kaupa anda, praegu niivõrd palju uut poleks veel rääkida). Esinemistest on jälle ligi neli kuud pausi olnud, aga nüüd veebruaris on kaks esinemist tulemas, mida väga ootan. Jälle selline tunne nagu läheksin esimest korda lavale. Pean oma live-kava veidi üle vaatama, kindlasti esitan ka uut laulu, mille loodan veel jaanuaris välja anda ning pean üldse mõtlema, et kuidas kava huvitavamaks teha. Mul on alati kavas ka paar cover’it olnud, mis rahvale peale lähevad, seega pean mõtlema, et äkki jälle need cover’id välja vahetada, kuna tavaliselt, kui laulud kaotavad oma aktuaalsuse, siis seda ka teen. Tavaline klubikava pikkus on 45 minutit ja tahaks, et terve kava oleks põnev ja hoogne.

Oleme ka palju kodus olnud. Ka loometundides me pole veel sel aastal käinud, kuna kõik ümberringi on haiged ja siis ei tahaks minna ja haiguskoldesse sukelduda, et ise haigeks jääda. Teinekord ei paista haigus inimesel ju veel väljagi, aga viirus võib juba küljes olla ja ka edasi kanduda. Muidugi võib-olla on nii veidi paranoiline mõelda, kuna alati võib ju keegi niiviisi tõbine olla ja alati võid sa ise haigeks jääda, aga kuna jaanuaris oli minu arust eriti palju selliseid juhtumeid, siis sellest ka selline otsus tuli. Samuti oli paar istumist heade inimeste seltsis: mõni niisama, mõni S.-i aastase sünnipäeva tähistamiseks.

Sel aastal otsustasime taaselustada ka neti-/nutivabad päevad. Varasemalt oli meil nutivabaks päevaks pühapäev, aga kuna vahepeal on pühapäeval vaja ilmtingimata midagi olulist ära teha, siis oleme siiamaani võtnud eesmärgiks, et nädalas oleks üks suvaline päev nutivaba.

Pean siin kohal ka ära mainima ühe toreda üllatuse, mille osaks sain. Nimelt ma pole Facebook’is kunagi midagi võitnud ja tõmbasin omale esimese võidu ära ja olin sellest nii sillas 😀 S. saab nüüd oma pisikeses mänguköögis askeldada #olenuhke.

Ning siia lõppu klaverivideoid ka. Siplen juba mõnda aega klaverivideote puhul ideede puuduses. Enamus uuest muusikast jõuab minuni läbi raadio ja tavaliselt kui raadiod juba midagi mängivad, siis on tegemist lauluga, mis on juba üsna populaarne. Ma tahaks aga oma klaverivideotega tabada just ära neist “tärkavaid pärle”, sest klaverdamise maailmas on kõva konkurents ning mul ei ole lihtsalt mõtet teha cover’it loost, mida on juba sada korda kaverdatud. Teinekord seda muidugi ikkagi ka teen – siis kui midagi muud klaverdada pole. Olen vahepeal korduvalt maha istunud ja üritanud mingeid laule otsida, aga nii on päris keeruline… Siiski aga mõned uued olen teinud ja neid saad kuulata kohe siit alt. Nagu on näha, siis ühe Eesti Laulu poolfinalisti kaverdasin ka veel ära. Eks ole näha, kas tuleb mõni veel või mitte.

Aasta lõpp + klaverivideod detsember 2

by RENATE // 28. dets. 2016 // No Comments

Kapriiz andis välja oma uue loo ja minul oli suur rõõm sellele loole kirjutada eestikeelsed sõnad, kuula SIIT!

Juba reedel algasid meie jaoks jõulud. Kuna tahtsime ikkagi igale poole jõuda, siis tuli päev varem alustada. Sel aastal tulid need jõulud nii kiiresti ja möödusid ka väga kiiresti. Üks istumine ootab meid veel ees, neli on selja taga. Emotsioon on sama, mis eelnevatel aastatelgi – tore on istuda lähedastega maha ja veeta koos mõnusalt aega. Tõsi küll, kui jõulud lõpuks kätte jõudsid, siis sel aastal oli mul jõulutunnet vähem sees kui on varasemalt olnud – võib-olla oli see tingitud sellest, et lund ei olnud? Nii kahju, et selline oodatud aeg läheb iga aasta nii kähku. Tunnen, et sel aastal ei saanud nagu õieti “isu täis” jõulutest. Tavaliselt ikka saan, aga sel aastal jään juba praegu heldimusega järgmist aastat ootama.

Nädala algus möödus muidu rahulikult. Olime kodus. Eelmise nädala lõpus tõime ka lõpuks kuue tuppa. Tavaliselt oleme ikka toonud varem, aga sel aastal jäi viimasele minutile, aga siiski parem kui üldse mitte. Kui täpne olla, siis päris kuuske ei toonudki – tõime suure kimbu kuuseoksi, panin need suurde vaasi ning ehtisime ära. Otsustasime, et kuna meil väike jõnglane siblab igalpool ringi, et siis ei hakka seekord kuuske tooma, vaid läheme lihtsamat teed. Varasemalt oli juba maja ära ehitud ning piparkooke ka mitmel korral tehtud.

Eelmisel nädalal kirjutasin veel kaks laulu, mis teistele artistidele tegemiseks läheb. Kokku on praegu tegemisel teistel artistidel viis minu kirjutatud laulu. Üks on juba täiesti valmis ja ilmselt varsti saan seda ka teiega jagada, teised aga vaikselt tegemisel. Minu järgmist singlit saab kuulda jaanuaris-veebruaris. Oleneb sellest, kui kiiresti muusikavideo valmis saab. Hetkel pole ma veel ühtegi versiooni sellest näinud, nii et ilmselt läheb veel aega. Sellele loole on tulemas ka tempokam remix, seega kõik, kes fännavad ikkagi minult eelkõige kiireid laule, siis teile on ka mõeldud 🙂

Eelmisel nädalal võtsin omale teiskordseks lugemiseks “Moonwalk”, mis siis räägib Michael Jacksoni karjäärist ning vist juba sajandat korda hakkasin lugema “Madonna kui ikoon. Täielik biograafia”. Mulle meeldib mõlema raamatu puhul, et nad on lihtsalt ja ladusalt kirjutatud. Näiteks Mozarti raamat, mida ma ennist lugesin, ei istunud mulle sellepärast, et seda polnud nii lihtne lugeda.

Homme saab meie pisipõnn aastaseks! Täiesti uskumatu. Aasta otsa olen ma olnud lapsevanem. Olen seda ka varem öelnud, aga tunne on täpselt selline nagu enne last elu ei olnudki. Nagu oleks kogu aeg nii olnud. See on nii loomulik, et meie elu selline on, teistmoodi nagu ei saakski. Paar korda olen mõelnud, et mida ma teeks, kui mul praegu last ei oleks? Olgugi, et ma toimetan enda muude asjadega ka omajagu, siis ikkagi ilmselt oleks mul väga palju tühja passimist. Olen väga õnnelik selle jõnglase üle, kes ikka päevas meid mitmeid kordi naeratama paneb. Põnev on jälgida inimese arengut ning olen ka palju enda kohta juurde õppinud ja koos lapsega kasvanud.

SOOVIN TEILE KÕIGILE KAUNIST AASTALÕPPU NING ET UUS TULEKS VEEL PAREM!

Filmisoovitus: “The Jacksons: An American Dream”

Ning postituse lõppu ka uusi covereid.

Novembri lõpp

by RENATE // 22. nov. 2016 // No Comments

Eelmisel nädalal oli ühel hetkel nii palju asju toimumas, et esimest korda üle pika-pika aja läks korraks nagu eest kõik mustaks ja suur segadus oli peas. Teate küll seda tunnet, et miski kriibib hinge, et “ma pidin midagi tegema… aga mis see oli?”. Mul oli mitu päeva selline tunne ja siis tasapisi meenus igasugu asju, mis vaja ära teha. Lõpuks õnneks suutsin omale kõik asjad kirja panna ja pilt muutus selgemaks. Saladuskatte all saan juba öelda, et mul on enda Facebook’i lehel peagi tulemas vahvad auhinnamängud koos erinevate koostööpartneritega, aga kõik mis sellega kaasneb – rohkem tööd, kui välja paistab 😀 Samuti said laulud edasi arendamist, oli üks kohtumine, millest kahjuks veel ei saa siin blogis rääkida, tegelesin muidu kodus muusikaga, käisin S.-iga erinevates loome/tegevustundides, kõige selle kõrvalt sain ka veidi lugeda ning oma arvutiga jamada ja palju muudki. Võtame siis kõigest järgemööda:

Neljapäeval oli meil taaskord S.-iga laulutund Kohilas. Kuna nüüd oleme mõnda aega juba erinevates tundides käinud, siis saan veidi lähemalt rääkida. Neljapäevane tund on keskendunud üldiselt laulmisele, millel osadel lauludel on siis juures ka mingi füüsiline liikumine/tegevus. Eks lastel ole seal ilmselt huvitavam teisi lapsi jälgida, aga vaikselt teevad nad ka erinevaid asju kaasa (plaksutavad, raputavad kõristeid vms, osavamad võtavad ka paar nooti kaasa). Tund kestab pool tundi ja läheb väga kiiresti, aga väga tore on seal.

Reedel oli siis meil see saladuslik kohtumine. Ega ta tegelikult mingi üüber salajane asi ei oleks, aga kuna ma ei taha asju ära sõnuda + rääkida neist enne, kui asi 100% kindel on, siis ma teinekord mõne kohapealt lihtsalt vaikin. Tulemas on üks põnev muusikaga seotud projekt.

Laupäeval oli kodune päev ja õhtul läksin vanematele külla. Eelmisel korral, isadepäeva paiku, käis kõik kuidagi nii siuh-säuh, seega lubasin peagi tagasi tulla ja natukene pikemalt olla, et saaks veidi rahulikumalt võtta. Sealt tulin koju esmaspäeva ennelõunal.

Suur aitäh Jäämari-le, kes kostitas mind imemaitsvate jäätistega. Luban oma blogis varsti nendest ka lähemalt rääkida ning kavatsen ühe paki ka välja loosida.

Täna oleme S.-iga taaskord väikelaste huviringi minemas (ma vist igakord nimetan seda uue nimega, aga mul läheb kogu aeg meelest, mis selle ametlik nimi on 😀 ) ning samuti loodan ühe olulise postituse valmis kirjutada, et see siis hiljem teieni tuua.

Läpaka asjus löövad ette endiselt varasemad errorid PLUSS veel uued “huvitavad” närvesöövad asjad. Viimastel päevadel olen seda garantiisse viimist kogu aeg edasi lükanud, kuna see tundub minu jaoks nii ebameeldiv asi. Olen siis ju mitu päeva ilma läpakata, aga ometi on mul nii üht-koma-teist tähtsat vaja enda isiklikus arvutis ära teha. Eks ma katsun kõik hädavajaliku nüüd lähipäevil ikka ära teha ja siis pean garantii poole oma sammud seadma. Loodetavasti ei pea ma seda siis enam tulevikus tegema. Igatahes sellega seoses ei ole ma veel ka alla laadinud oma videote töötlusprogrammi lisaks paljudele teistele programmidele ning pole sellepärast ka uusi klaverivideoid üles laadinud. Neid on aga kindlasti tulemas, sest uued ideed on juba õhus.

Uut lugemist võtsin ka. Raamat Tina Turnerist. Mulle hakkas ta selle raamatu läbi nii meeldima ja nii mõnigi vana klassik-hitt, mida varasemalt kuulnud olin, aga polnud kunagi otsi kokku viinud, et tema nende esitaja on, sai meelde tuletatud. Samuti muutus mul täielikult arusaam temast kui artistist ning tema juures on palju asju, mida ma väga imetlen. Raamat ise läks üsna kiiresti. Järgmisena võtsin Mozarti elukäigust jutustava raamatu. Juba pikalt olen pidanud plaani, et peaks end nende klassikutega ka rohkem kurssi viima. Nüüd tegin igatahes algust.

7.10-11.10.2016

by RENATE // 11. okt. 2016 // No Comments

click the site below if you are looking for special occasion dresses.

Nonii, täna juttu minu viimastest päevadest.

Reedel, 7.10, oli mul esinemine Paide Plazas. Olen seal varem käinud esinemas 3-4 korral, seega natukene juba teadsin, mida oodata. Enne seda, sama päeva lõunal, oli aga veel väike käimine Tallinnas – külastasin Iris Janvier’i moemaja, kes andis mulle kaks kleiti üheks pildistamiseks, mis mind peagi ees ootas. Kui seal käidud, oli veel veidi linna peal ringi sõitmist ning kui lõpuks koju tagasi jõudsime tegime koos pisi S-ga uinaku ning kui ärkasime, siis üsna pea hakkasimegi Paide poole sõitma. Järgnes juba tavapärane rutiin ning veidi enne ühteteist sain ka käia proovi tegemas. Lõppkokkuvõttes ega sellest väga kasu polnudki, sest mingil põhjusel kui enne esinemist kõrvamonitori kõrva pistsin, ei kuulnud ma absoluutselt mitte midagi. Küll krutiti ja üritati, aga ei miskit, ehk siis esinesin seekord ilma igasuguse monitorita ning panin üsna tunde pealt, kuna lavale ei olnud ka saali minevat sound’i väga hästi kuulda. Sain küll hakkama, aga ega ta just väga meeldiv ei ole – kui on raskemad kohad või ka madalamad kohad, siis ei taju absoluutselt mis toimub, ainult õrnalt mingit kuminat kuuled, mis saali poole läheb. Esinema läksin umbes veerand kaks ja kava oli algselt plaanis taaskord sama pikk, kui ta olema kipub – ca 45 minutit. Siiski pean tõdema, et tegu oli minu arust minu parima Paide Plaza esinemisega. Majas ei olnud küll ropult rahvast, aga ei olnud ka vähe ning lava ette olid kokku kogunenud inimesed, kes tõesti minu laule teadsid ja mul oli teiega üliiiii-tore! Sai korralikult lõbutsetud. Üllataval kombel kujunes üheks “suurimaks hitiks” “Põlen Seest” – seda ma poleks küll oodanud. Samuti oli hea meel näha, et “Tsunamit” lauldi täitsa kenasti salmides ja refräänis kaasa. Peale põhikava tegin veel kaks lisalaulu.

Järgmise päeva hommikul sõitsime juba üsna varakult kodu poole tagasi. Kuna jõudsin hotelli umbes veerand kolme ajal ja magama jäin alles u. nelja ajal hommikul, siis olin ma üsna vähe maganud, sest äratus oli juba kell 8. Terve päeva andis see tunda, eriti õhtul. Pidasin siiski vapralt õhtuni vastu, sest palju asju ootas arvuti taga ära tegemist. Õhtul tegime veel üle pika aja sauna. No nii mõnus oli! Pühapäeval oli vabalt võtmise päev. Tegutsesime veidi aias, käisime korraks külas.

Esmaspäeval käisin üle väga pika aja esimest korda trennis. Viimati sai konkreeselt trennis käia vist eelmise aasta märtsis? Seega päris pikk paus oli sisse tulnud ja ka praegu liigun selles suhtes tasa ja targu ehk siis ei hakka kohe viis korda nädalas trennis käima. Trenne toimub muidu mul ümberringi igasuguseid. Kohilas, kus varem käisin, sai suurimaks takistuseks kellaaeg – trennid algavad või kestavad siis, kui meil juba ööunele mineku režiim algab, seega ei mängi kuidagi välja. Leidsin siis ühe sobiliku trenni Tallinnas, mille ainuke miinus ongi see, et see on kodunt kaugel, aga üritan siis edaspidi sellele päevale ka muid tegemisi linnas sättida.

Tegu siis ema ja lapse treeninguga Spartas. Ütlen kohe ära, et mulle väga meeldis. Kestis 55 minutit ja tundsin peale seda, kuidas keha oli täitsa läbi omadega. Eks ei ole paljusid lihasgruppe ka treeninud, seega ilmselt alguses ole ka veidi raskem. Trenni mõte on, et erinevaid võimlemisharjutusi saab teha koos lapsega. Minu 11 kilone oli mulle muidugi korralikuks raskuseks. Kui aga laps ühel hetkel nihelema hakkab ja ei taha sinuga enam koostööd teha, siis pole ka sellest midagi, sest kohapeal on mänguasjad, teised lapsed ja palju ruumi. S-il oli igatahes väga lõbus. Meid oli küll ainult kolm ema + treener, aga nii ongi täitsa mõnus. Ühele teisele lapsele pakkus S. palju huvi ja nii nad seal vahelduva eduga mängisid omavahel ja ka üksi. Meie aga vihtusime samal ajal trenni teha, pilk läbi peegli lastel. Soovitan igatahes tõesti kõigile, kes samuti lapsega kodused, aga soovivad veidi trenni teha. Lisainfo ja video SIIT!

Peale trenni võtsin kiiresti paar ampsu hamba alla ja siis juba stuudiosse laulu #KS asjus ehk siis vokaalide lindistamine. Stuudios olles ka tundsin, kuidas keha oli täitsa läbi omadega. Eriti andis tunda vasak käsi. Tassin ma last ju kogu aeg parema käega, vasak ei saa väga üldse koormust. Nüüd sai too aga trennis kõvasti vatti. Laulu asjus igatahes ootan nüüd, et milline tulemus tuleb. Taust on juba üsna valmis.

Täna on meil taaskord proov tulemas. Valmistume jätkuvalt ette akustilisi esinemisi. Peale tänast peab kindlasti veel proove tegema, kuna selle kahe-kolme tunni jooksul väga palju ei jõuagi laule läbi võtta.

Ja täitsa lõppu panen ühe raamatusoovituse, kui täpne olla siis tegelikult raamatute sarja soovituse. Meie elu raamatute sari. Siit on veel puudu raamat Lembitust. Olen ise lugenud ainult kahte esimest, aga kavatsen kindlasti ka ülejäänud läbi lugeda. Raamatud sobivad lugemiseks vanusest kuus kuni sada. Hästi lihtsalt ja ladusalt on edasi antud tolle aja elu ja olu ning kui on mingid esmapilgul tunduvad võõrad sõnad, siis need on kohe kenasti lahti seletatud ning on ka mõningaid illustratiivseid jooniseid. Raamatud pole ka paksud, nii et on üsna kiire lugemine, ent see-eest väga informatiivne lugemine. Kui need läbi saan, siis uurin kindlasti kas äkki on sellest sarjast raamatuid veel vahepeal juurde ilmunud, aga praegu põgusal uurimisel ma rohkemat ei leidnud.

Juulikuu jutud vol. 2

by RENATE // 27. juuli 2016 // No Comments

click the site below if you are looking for special occasion dresses.

Esinen: 21. oktoober Viljandi, ööklubi Red

Mul on nii suur rõõm, et olete mu uusima laulu hästi vastu võtnud (KUULA SIIT!) Olen täis energiat ja tegutsemistahet, et kütta aina edasi ja edasi ning viia stuudiosse peagi uued laulud. Järgmise laulu demo on juba produtsendile üle antud ning loodetavasti juba mõne nädala pärast algab selle kallal aktiivsem töö.

16. juuli, laupäeval, käisin esimest korda esinemas klubis Vabank, mis asub Tartus. Liikuma hakkasime kodunt viie paiku ning siis toimetasin samamoodi nagu juba kombeks on saanud – laps magama ja siis vaatan edasi 😀 Seekord käisin ka enne klubi avamist proovi tegemas. Kõik asjad sai ilusasti paika pandud, seekord ei jätnudki kõrvamonitori koju, nii et kõik bingo-bongo. Siis tulin tagasi meie ööbimiskohta, sättisin end veidi inimeseks ja hakkas pikk passimine. Raamatu jätsin ma muidugi ka maha. Üle pooleteisetunni ei olnud mul praktiliselt mitte midagi teha, nii et passisin selle aja lihtsalt arvutis… Ootasin ja ootasin, mängisin Tetrist. Peale ühte läksin klubisse tagasi ning poole kahe paiku koos tantsijatega lavale. Mulje jäi hea, uutes kohtades ikka ei oska nagu esiti oodata miskit, aga rahvast oli palju, elati kaasa ning oli inimesi, kes laulsid ka vähem tuntumaid laule kaasa, seega jäin väga rahule. Esinesin ca. 45 minutit, tegin ühe lisaloo ning peale seda läksin ruttu-ruttu ööbimiskohta tagasi.

Järgmisena on meil võimalus siis kohtuda 30. juulil Serebro kontserdil, kus astun üles soojendajana. Üritus toimub Valga Linnapargis, eelmüügist odavam, nagu ikka (OSTA SIIT!)

Muidu olin vahepeal juba peaaegu klaverivideote lainel. Nagu ikka, käib see mul lainetena, aga seekord jäi asi tegelikult selle taha, et ma viimased kaks kuud mõtlesin iga päev, et ah küll ma selle laadija üles leian, ei raatsinud uut osta. Lõpuks aga sain aru, et ma ei leia seda laadijat üles. Ilmselt remondihoos oli ta kuhugi jalutama läinud. Igatahes, uus laadija käes ning hakkasin siis juba harjutama ja tahtsin ka juba filmima hakata, aga siis avastasin, et lisaks on pult ka jalutama läinud. Seega pidin esialgu klaverdamise mõtte edasi lükkama, aga tellisin juba ära endale isikliku helipuldi, mis nüüd lähipäevil jõudma peaks. Oli ammu juba selline plaan, kuna teinekord vaja ka esinemistele kaasa võtta ja siis hea, kui isiklik olemas. Lisaks on mul siis kogu aeg kodus pult olemas. Vot, nii et varsti luban klaverivideoid!

Mõned lahtised esinemised on varasemast veel õhus, mida veel ei julge siin avalikustada, aga ühtede esinemiste asjus pean ilmselt laulu “See Maa” esitama, seega olen hakanud seda laulu kodus harjutama. Avastasin, et mul pole sõnad peas 😀 Võrreldes mu teiste lauludega on selles laulus lihtsalt rohkem sõnu ja salme, seega kordamine kulub ära. Siis on lõpuks võimalus ka seda laulu esimest korda esitada. Muidu nagu eelmine kord ütlesin, siis ilmselt suve lõpuni esinemistega võtan rahulikumalt. Suurim põhjus selleks on ilmselt see, et meie pisikesel on hetkel mingi uus unerütm välja kujunemas ja on hea nende hiliste esinemistega edasi asjatada siis, kui kõik asjad on jälle paika loksunud.

Sain ka lõpuks läbi Orwelli “1984”, mida alustasin juba kunagi eelmine aasta, aga lihtsalt ei suutnud end kokku võtta selle lugemiseks või leidsin kogu aeg midagi muud teha kui lugeda. Tegu klassikuga ja kui alguses esimene peatükk oli minu jaoks veidi veniv ja igav, siis alates teisest peatükist läks raamat järsku huvitavaks ja ladusaks. Lõpu poole oli ta muidugi parasjagu vastik ka ja ega ta endas just ääretult positiivset sõnumit ei kanna, ent hea lugemine oli ta siiski ja kes tahab sellist veidike raskemat lugemist, siis julgen soovitada! Raamatu kohta lühidalt öeldes: Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole see raamat kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud ning meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud. Omalt poolt lisan veel juurde, et see raamat kirjutati kõvasti enne seda 1984ndat aastat – raamat oli justkui ettekujutus, et mis tulevikus, 1984ndal aastal toimuma võib hakata.

Peale seda lugesin läbi “David Copperfield” Charles Dickens’ilt, mis minu jaoks oli täielik üllatus, kuna arvasin, et see kuulus mustkunstnik oli oma nime võtnud sellelt raamatutegelaselt sellepärast, et ka see poiss nende trikkidega tegeles, aga tegelikult oli tegu lihtsalt sellise elulise romaaniga. Vat kus lops! Äsja sain veel läbi Illustreeritud Klassikavaramust “Sherlock Holmesi seiklused”, kirjutatud Conan A. Doyle’i poolt ning see mulle meeldis väga, nii et ehk varsti võtan Sherlocki raamatutest veel midagi ette, neid ju päris palju. Praegu aga võtsin omale veidi tõsisemat kirjandust, mis nõuab süvenemist ning tihti ka ühe lõigu korduvalt läbi lugemist, et midagi aru saada – “Universum pähklikoores”, kirjutatud Stephen Hawking’u poolt. Kuna mind ennast see teema huvitab, aga mul pole erilisi teadmisi selles vallas, siis see raamat ongi alustuseks üsna hea, kuna üritab võimalikult lihtsalt ja erinevate näidete abil seletada erinevad universumi süsteemid lahti inimesele, kellel varasem kokkupuude puudub. Olen juba teada saanud nii mõndagi üllatuslikku, mille peale ise pole varem osanud üldse tulla.

Mis siis vahepeal veel – Esimest korda elus sain kogemust ka koertekooli vallas. Nüüdseks kahel korral käidud ning tuleb neid kordi veel. Kodus oleme saanud näpunäiteid ka praktiseerida, loodetavasti varsti tulemus kannab vilja. Muidu ongi mul siin viimasel nädalal missiooniks korralik päevarutiin ja unerütm beebil aidata tekkida. Algus igatahes on olnud paljutõotav, aga nagu ma juba varasemast olen aru saanud, siis ei tasu kõigile kuulutada, et sul on kodus laps, kes magab ärkamata 11h järjest, kuna homne päev ei pruugi nii enam olla 😀 Seega ma ei taha väga selles osas oma õnne jagada, kuna äkki sõnun ära. Ütlen lihtsalt, et kõik on hästi 😀 🙂 Lisaks käisime pühapäeval ka Avatud Talude Päeval. Sai eelmine aasta seda samuti külastatud. Seekord käisime ainult ühes talus ja peamiselt vaatasime erinevaid taluloomi. Oleks tahtnud minna ka Polli loomaaeda, mis meie kodule üsna lähedal asub, aga kuna see oli nii ülerahvastatud, siis matsime selle idee maha.

Vot nii, mul on lähiajal palju eesmärke iseendale seatud, et mis pean ära tegema, seega ilmselt ka järgmised nädalad mööduvad kiirelt. Järgmise korrani!

Raamatunurk: “Esmaspäevad”

by RENATE // 5. sept. 2015 // No Comments

foto: Rahva Raamat

Üks viimaseid raamatuid, mida lugesin kannab nime “Esmaspäevad”, autoriks Ele Arakas. Raamatu tutvustuseks nii palju:

Katariina kolib emaga suurde linna. Lootused on laes – uus kool, uued sõbrad, peod, poisid ja tuledesära. Üllataval kombel läheb kõik hoopis vastupidi. Ees terendab tume tulevik haleda erakuna. Kuid siis hakkab juhtuma kummalisi asju. Nii kummalisi, et see pole enam lõbus. Varsti kasvavad elu imetabased ja dramaatilised keerdkäigud tüdrukul üle pea, nii et ta ei saa enam hästi sotti, keda või mida uskuda. Õnneks juhtub uksele koputama ka selliseid inimesi, kelle nimel tasub selle sasipuntra harutamine siiski ette võtta.

LOE EDASI…→