eesti laul

Detsembri algus + albumijutud 6

by // // No Comments

Heihopsti! Möödunud on nädal imekiiresti ning siin väike kokkuvõtte minu tegemistest. Alustan kõigepealt albumijuttudega. Nimelt oleme nädalaga saanud valmis loo #M, mis on selle tulevase albumi peale üks vanimaid salvestatud laule üldse. Hakkasime seda tausta tegema juba väga-väga ammu, vokaalid salvestasime ka juba nii ammu, et ma isegi enam ei mäleta millal ning siiamaani ei toimunud selle loo osas mingeid edasiminekuid, aga nüüd sel nädalal sai laul valmis, üsna kähku isegi. Nüüd oleme omadega seal maal, et albumile on jäänud teha veel 3-4 laulu. Täpne arv sõltub sellest, et ma siin veel mõtlen, kas hakkame ühte laulu peale panema või mitte. Vaatame!

Eelmisel nädalal, laupäeva hilisõhtul andsime välja ka minu uue loo “Videomäng”, mis on ühtlasi Eesti Laul 2020 poolfinaali laul. Kuula seda uuesti SIIT! Selle loo välja andmisega on olnud erinevaid toiminguid ning nüüdsest on laul saadaval ka erinevates stream-kanalites, kes seda sealt kuulata soovib.

Lisaks tuletan kõigile meelde, kel vähegi võimalik oma häälega mind toetada – palun Sinu abi Aastahitt 2019 valimisel, et ka minu laul “Tantsib Tüdruk” võiks sinna edetabelisse mahtuda. Hääletada saad www.aastahitt.ee ning selleks pead lehel kerima alla poole, täitma vastavad lüngad ja oma tulemuse ära saatma. Olen igale häälele väga tänulik, kuna seal loeb tõesti iga hääl!

Käisime ühel õhtul sõbrannaga Tallinnas Katusekohvikus nende uut menüüd degusteerimas. Kiidan väga, õhkkond oli ka mõnus ja jutu kõrvale “üks” hea mõnus amps kulub ikka ära. Märgin ka ära, et hinnad on seal üsna head – see kõik mis on pildil ning lisaks väike kann teed läks meile maksma 25€. Vaata lähemalt: https://www.katusekohvik.ee/

Eesti Lauluga on ka olnud omajagu tegelemist. Päris palju on selliseid asju, millest ma väga palju lähemalt rääkida ei saa, seega ma hetkel eraldi postitust ei hakka selle kohta tegema, vaid teen siin väikse kokkuvõtte. Meil on olnud vahepeal lavakoosolek. Seal siis rääkisime põhimõtteliselt paika, mis laval toimuma hakkab. Paar asja jäi veel mõtlemiseks koju, samuti tuleb nüüd paika saada lavaline liikumine. Isegi see kui ei plaani laval eriti midagi teha, vaid vahepeal veidi liikuda ja käega vehkida – ka see tuleb põhimõtteliselt sekundi pealt paika saada. Mis mina laval teen ja mis mul laval toimub – sellest ma samuti hetkel rääkida ei saa, eks näete siis ise 🙂 (ja ma tegelikult veel 100% paljusid asju ei tea ka, aga see selgub lähiajal)

foto: Kairit Leibolt/ERR

Eesti Lauluga seoses on vahepeal päris palju laulutunde ka olnud. Sel nädalal oli näiteks kolm, eelmine nädal olid ka mõned tunnid. Endiselt olen oma riietuse otsingul, mis on raskem kui ma arvasin, sest peab haakuma sellega, mis laval hakkab toimuma ja samas tahan, et ta oleks mulle mugav. Täna õhtul olen aga üle pika aja taas esinemas! Tõsi, käisin küll Albus ka väikest viisi esinemas veidi aega tagasi, aga selline konkreetselt “keika” on mul täna õhtul esimest korda pea nelja kuu jooksul. Esitan kindlasti uut laulu ning nagu ikka olen oma kavades alati ka paar cover’it teinud ning seekord ongi mul uus cover varutud, mille esitamist ootan ka põnevusega! Kohtume Rakveres!foto: Anna Aurelia Minev

EESTI LAUL 2020 “VIDEOMÄNG”!

by // // No Comments

Ja siin ta on. Eile oli ETV-s saade “Eesti Laul 2020. Start!”, kus kõiki osalejaid natuke tutvustati ja jupp videot ka ette mängiti, pikka videot saab aga näha siit alt:

Olen tänulik kõigile, kes selle loo ja video juures kaasa aitasid. Laulu produtsendiks on Lenny LaVida, kes teeb enamus minu lauludest. Mix/master seekord Vallo Kikase poolt, mis oli meile uus põnev katsetus, video filmis ja vorpis kokku Kevin Saks, kes palju aega ja vaeva selle video alla pani ning video kaks põhitegelast Nora ja Karmen olid väga tublid! Aitäh Teile kõigile!

Teel Eesti Laulule 2020 #3 – Jõuluklipi filmimine & Muusikavideo & Kodutöö & Laulutunnid

by // // No Comments

Eelmises postituses jäin pooleli sellest kohast, kus oli meil äsja lõppenud esimene pikem Eesti Laulu päev, kus osalesime koosolekul, suhtlesime meediaga ning filmisime väikesed klipid tulevaseks muusikavideote saateks, mis on eetris juba 30. novembril kell 21.35 kanalil ETV!

Juba päev enne seda üritust, kuid pigem just kõik järgnevad päevad tuli hakata vaikselt mõtlema-kokku panema oma lavaideid ning ka igasuguseid väiksemaid (kuid väga olulisi) detaile nagu näiteks mida kanda, mis soeng-meik jms ning tegeleda ka muidugi kiireloomuliste asjadega nagu seda on/oli muusikavideo kokku panemine. Ilmselt paljudel polnud muusikavideo filmitud, seega kujunes paljude jaoks (nagu Instagram’ist jälgides märkasin) see nädal just selliseks, kus paljud filmisid oma loole videot. Minul läks selles suhtes hästi, et siin blogis kirjutasin juba varem, sügise alguses, et “filmime mu tulevase loo tarbeks videot” – esimest korda mainisin seda vist septembris ning oktoobris oli teine filmimispäev. Tol ajal ma ei teadnud, et selle looga ka Eesti Laulule saan, aga teadsin kindlalt seda, et tuleb mis tuleb, selle loo ma järgmisena välja annan ning tahtsin sellele väga ka visuaali teha. Loo video on meile endile eriline selle poolest, et me oleme seda teinud suhteliselt ainult omade jõududega. Ei ole kaasanud professionaale, aga oleme üritanud ise teha seda ära võimalikult hästi ning mõtelnud välja kogu süžee, kaamera liikumise ja muu olulise. Seega filmida polnud meil vaja, küll aga on monteerimine ka üks jube aega võttev töö ning kolmapäeva õhtuks oli meil monteeritud videot nii palju, et pea minut oli veel vaja monteerida (mis on küllaltki pikk aeg) ning lisaks kõik värvid olid veel paljuski paika panemata, seega natukene tekkis juba hirm, et kas saame ikka normaalselt selle tähtajaks valmis, kuna tähtaja kukkumiseni oli jäänud ka ainult mõned päevad. Tänaseks on õnneks video peaaegu valmis, veel viimased sättimised ning homme saab siis video ära esitada.

Lisaks võtsime sel nädalal laulutundides konkreetsema suuna – tegeleme ainult selle lauluga ja nii poolfinaalini välja. Üsna kohe kui saime oma lähiaja sündmuste kalendri kätte, panin omale kuni poolfinaalini igasse nädalasse laulutunde kirja ning kui praegu käin laulutunnis paar korda nädalas, siis alates detsembrist läheb maht palju suuremaks.

Tollesse nädalasse jäi aga ka üks filmimine. Nimelt filmisime Menu portaali tarbeks selliseid lühikesi jõuluklippe Vabaõhumuuseumi Setu Talus. Pean tõdema, et kohapeal läks kõik väga kiiresti. Eks ma olin kodus ette ka valmistanud ja läksin natukene “turvalist teed” (eks hiljem näete, miks 😀 ), aga kuna ennast on natukene ikka raske ekraanilt vaadata, siis loodan, et tulemus tuli ikkagi hea ja millalgi detsembrikuu jooksul saan siis seda klippi ka teile jagada.

Aga hetkel selle jutuga ma ka lõpetan. Kindlasti tuleb kogu selle teekonna kohta veel postitusi, aga hetkel olen jõudnud suhteliselt “olevikku” seega ma veel väga kõike väga täpselt ei tea, millest teile tulevikus pajatama hakkan, aga kindlasti hoian põnevamate asjadega kursis! Allpool veel ka üks video, kus kõik osalejad räägivad, millest nende laul räägib:

Jätkub…

Teel Eesti Laulule 2020 #2 – Teada saamine & Koosolek & Pressipäev

by // // No Comments

Oma eelmise Eesti Laulu postituse lõpetasin sealt, et proovisin “Videomänguga” eelmisel aastal pääseda konkursile aga see ei õnnestunud. Olin tol hetkel olukorra ees, kus mõtlesin mida teha. Laul mulle muidu meeldis ja oleksin tahtnud ta kohe välja anda, samas aga ei saanud me teda täiesti valmis ning mõtlesin, et äkki peaksin järgmisel aastal uuesti proovima? Aasta aega oodata tundus esialgu muidugi ilmatu pikk aeg. Siiski jäi kaalukausile see tunne, et ootan. Nüüd tagasi mõeldes ei tundu see aasta ootamist enam üldse nii pika ajana.

Igatahes, umbes pool aastat enne loo esitamist Eesti Laulule võtsime selle produtsendiga uuesti ette, parandasime üht-teist – kõlas juba palju paremini. Samuti proovisime mix/masterit ühest teisest kohast võtta ning päev enne tähtaega saigi siis täiesti uus, “Videomäng” 2019. aasta versioonina valmis. Esitasin loo ära ja jäin ootama. Nüüd tundsin, et jäin looga 100% rahule, seega sellist kripeldust sisse ei jäänud nagu eelmisel aastal. Teadsin, et kui ma ei saa Eesti Laulule, siis vähemalt see laul sai seekord tehtud ära tublisti-hästi ja midagi nagu painama ei jäänud.

Kui kolmapäeva õhtul “Ringvaadet” vaatama hakkasin, siis ütlesin iseendale ja mingile kõrgemale jõule “Palun tee nii, et kui ma saan Eesti Laulule siis ma saan sellest täna teada, mitte homme, sest muidu ma ei suuda terve öö magada”. Siis hakatigi nimesid ütlema. Kõvad tegijad järjest. Ja lähenes juba lõpp ja mul tuli juba väike morjendus peale. Pöörasin isegi pilgu kõrvale täpselt samal hetkel kui mu nime öeldi ja siis olin üllatunud! Minu esimene mõte oli “kas tõesti?? on see uni? on see päriselt lõpuks tõesti?”. Ma ei suutnud tükk aega seda uskuda ja kuigi kohe oli mul tuju 100x parem, siis õige õnnetunne tuli alles õhtul kui kõike läbi seedisin ja mõtlesin. Igatahes nüüd hakkas mõtlemine. Õige pea potsatas meili ka kiri, et reedel on juba esimene kohtumine ja mida siis tehakse.

Läks päev mööda ja kätte jõudis taas õhtu. Nägin ka ülejäänud osalejad ära ning peale seda hakkasin vaatama eelmiste aastate osalejaid. Kuidagi sel hetkel tabas mind alles korralikult see teadmine ja tunne, et varsti terendab ka minul see tee ees. Vaatasin neid teisi lauljaid ja ülesastumisi ja sain aru, et minul on see sama tee samamoodi ees. Siin jõudis see kõik minuni veidi teisiti ja läksin üsna pabinasse. Kuidas ma hakkama saan? Mul on null kogemust? Mida ma üldse tegema hakkan? Nii palju küsimusi oli peas, millele ei osanud kohe vastata ja esimesed päevad oli peas küll veidi tuumaplahvatuse tunne. Saime kätte ka kalendri olulisemate sündmustega ja alguses lihtsalt oli minu jaoks kõva informatsiooni üleküllus. Õnneks aga läks see üsna kiiresti üle. Läks päevi mööda, panime omal kalendrid paika, samuti iga päev sai vabadel hetkele mõttetööd tehtud, asju enda jaoks selgeks mõeldud ja tänaseks päevaks tunnen end juba paremini ja olen jõudnud sellesse faasi, kus ma juba ootan kõike selle nimel, et seda nautida.

Eelmise nädala reedel aga kohtusid kõik poolfinalistid Tallink Spa Hotellis, kus alguses oli meil koosolek – räägiti läbi peamiselt igasuguseid tehnilisi detaile seoses esinemisega, näidati lava joonist ning räägiti sellega seotud erinevatest võimalustest jms. Võtsime ka loosi, et kes millal Terevisioonis on – mina olen 27. jaanuaril.

foto: Siim Lõvi

Peale seda andsime mõned intervjuud, seejärel tutvustati meid nö. avalikult kohale tulnud meediasaadikutele ning seejärel filmisime 30. novembril eetrisse tuleva saate tarbeks lühikesed tutvustused. Seega päev oli tegus ja produktiivne, aga ühtlasi oli selle päevaga selja taga ka esimene lähikuude pikem päev, kuna kõik muud asjad mis praegu lähiajal on tulemas, on rohkem sellised max mõni tund aega võtvad + muidugi ise peab palju kodutööd tegema ära ning kellel oli vaja muusikavideo ära teha või näiteks laulutundides käia, siis see on juba rohkem enda organiseerimise küsimus ning sellest kõigest täpsemalt enda vaatenurgast räägin juba järgmises postituses.

fotod: Siim Lõvi

jätkub…

Teel Eesti Laulule 2020 #1 – Kuidas sündis “Videomäng”

by // // No Comments

Eesti Laul on alati olnud minu jaoks üritus, mida ma suure huviga jälgin. Varasematel aastatel olen ka teinud ju klaverivideoid, kus mängin kuulmise järgi Eesti Laulu lugusid järele (Eesti Laul 2017 SIIN! / Eesti Laul 2018 SIIN! / Eesti Laul 2019 SIIN!) See on pannud mind veel rohkem sellele üritusele kaasa elama, sest tänu sellele laulude klaveril ära õppimisel tunnen ma laule paremini kui niisama kuulates ning tele-eetris on kõike veel huvitavam jälgida. Igatahes, olen suur Eesti Laulu fänn!

Kui ma 2009. aasta lõpus esimest korda Tre stuudiosse läksin, oma prooviesinemise ära tegin, ning siis 2010. aastal juba esimesed lood avaldasin ja salvestasin, siis teadsin kindlalt, et esimesel võimalusel tahan kohe proovida ka Eesti Laulule. Tol kevadel sain alles 16, seega pidin jääma sügist ootama, et enda laul ära esitada. Kirjutasin inglise keelse loo “Hard”. Mis seal salata, ega laul ja teostus suurem asi polnud, aga soov oli suur ja meri põlvini. Edasi ma muidugi ei saanud.

Seejärel aga tänu sellele stuudios salvestamisele ja hääleseade tundidele, mida linnas elades võtma hakkasin, muutusin veidi ebakindlaks. Ma kuulsin ja nägin kui palju ma pidin vaeva nägema, et laul hästi kõlaks ja ega ta tihti lõpuks ei hakanudki hästi kõlama 😀 Hakkasin kartma, et isegi kui ma mingil valemil peaks Eesti Laulule saama, siis ma ilmselt ei vea seal laval ennast välja. Mäletan, et kui tegime laulu “Stiihia”, siis soovitati mulle, et selle looga Eesti Laulule prooviksin. Olin endiselt ebakindel. Laulus olin nüüd küll kindel, see mulle väga meeldis, aga teadsin, et isegi kui peaksin võistlusele saama, siis laval jään hätta.

Juhtuski nii, et see ebakindlus kestis nii kaua kuniks ma järgmisel korral proovisin alles aastal 2014, lauluga “Teekond Hingeni”. Ei õnnestunud. Järgmine kord aasta hiljem lauluga “Dilemma”. Ei õnnestunud. Seejärel jäin lapseootele ning otsustasin aasta vahele jätta. Aastal 2017. proovisin lauluga “Täiskuuööl”. Endiselt ei õnnestunud. Eks muidugi tol hetkel tegi kurvaks, et ei pääsenud edasi. Aga kui laulud Internetti üles panime ja raadiotele laiali saatsime, siis nägin, et ega need eriti kõlapinda ka ei saanud.

Umbes kaks aastat tagasi kirjutasin laulu “Videomäng”. Minu jaoks küllaltki isiklik laul, mis paljuski räägib minu lapsepõlvest. Panin sinna hästi palju siirast emotsiooni sisse. Tol kirjutamise perioodil olin kuidagi sellisel lainel, et esimene laps kasvas aina suuremaks ja sain nagu järsku aru, et lapsepõlv on igaveseks möödas. Meenutasin heaga toredaid seiku sellest ajast – ka seda kuidas ei jõudnud ära oodata, et saaksin olla juba suur ja oma elu peal. Ja siis järsku… nii kähku ta käiski. Oligi mu soov täitunud. Lapsepõlv möödas. Seda ratastega poodi sõitmise aega ei tule enam kunagi tagasi, kus lähed turnikatele ja turnid ja jutustad koos sõbrannaga, samal ajal sööd jäätist. Samuti oli kooliaeg raske ja pingeline, aga praegu meenutan sellest ikkagi head – kuidas oli kihvt valmistuda igasugusteks aktusteks-kontserditeks; kuidas käisime tantsu- ja skaudilaagrites, kuigi tol ajal mulle üldse ei meeldinud laagrites käia. Nüüd aga meenutan seda kõike kui kihvti aega oma elus, mis tegelikult enam kunagi tagasi ei tule. Nüüd on uued rõõmud ja uued teed.

2018. aastal viisin loo “Videomäng” stuudiosse, salvestasime vokaalid, saime ta peaaegu valmis, aga mitte selliseks nagu ta tänasel päeval on. Midagi jäi veidi puudu, aga esitasime loo ära. Varsti sain teada, et taaskord ei pääsenud ma Eesti Laulule. Hetkel siis on jutt Eesti Laul 2019 ehk möödunud konkursist. Eks natukene lootus hakkas juba kaduma, kuna seekord tundsin lauluga rohkem sidet. See tundus nii raske, see Eesti Laulule pääsemine, pea et võimatu. Sellegi poolest võtsin enda jaoks raske otsuse vastu ja otsustasin, et panen laulu ootele – võtan ta järgmisel aastal uuesti ette ja proovin siis uuesti!

jätkub…

EESTI LAUL 2020!

by // // No Comments

Praeguseks hetkeks kui seda postitust kirjutan on juba päev möödas, kuid emotsioon on endiselt suur ja tuju hea. Tuleval aastal eetrisse minev Eesti Laul on eriline! Eriline minu jaoks, sest lõpuks olen mina pääsenud ka poolfinalistide sekka. Sel aastal proovisin võistlusele saada juba kuuendat korda ning nüüd see õnnestus. Plaanin teha veidi pikema postituse ka selle loo ja teekonna teemal, siis saate juba lähemalt lugeda, mida see minu jaoks tähendab.

Lisaks üks väike artikkel: https://jarvateataja.postimees.ee/6825530/jarvamaalt-parit-lauljatar-renate-paases-eesti-laul-2020-poolfinaali

Lisaks väike infokilluke ka. Kes tahab liituda Promoty keskkonnaga, kus siis need inimesed, kes on Instagram’is ja soovivad alustada toodete reklaamimise/müügiga, siis saate liituda siit lingilt: app.promoty.eu/i/zfGaB

Jaanuar-veebruar 2019

by // // No Comments

Jaanuari lõppu ja veebruari algusesse mahtus mitu põnevat tegutsemist. Esiteks käisin üle 3,5 aasta taaskord joogas ja nii mõnus oli! Kuigi pean tõdema, et see on minu jaoks päris raske, sest ma ei paindu üldse ning suhteliselt iga asend on minu jaoks suurt pingutust nõudev. Aga mingil hetkel tunned, et see venitamise tunne hakkab meeldima ja pärast on mõnus rammestus peal. Olengi nüüd üritanud oma kodust trenni tegemist suunata nii, et üritan nädalas vähemalt kahel korral kodus ise teha joogat ning siis ühel päeval saan päris-trennis ka käia. Jooga võib kõrvaltvaatajale tunduda nii rahulik spordiala ja “kas see üldse midagi teeb?”, aga tegelikult kõik need harjutused treenivad nii osavalt su süvalihaseid ja on väga efektiivsed. Mina tunnen peale igat treeningut, et kõik lihased on mõnusalt koormust saanud.

Kuu lõpus käisin stuudios ühe uue loo #ÕS vokaale salvestamas. Kahe tunniga saime purki peavokaali ja suure hunniku taustavokaale. Ma isegi ei mäleta, kas mõnes mu laulus on nii palju taustavokaale olnud kui tolles laulus tuleb. Igatahes toores materjal tundus juba ka päris kihvt, nüüd jään ootama, mis produtsent sealt välja võlub 😀 Samuti on stuudios edasi arenenud laul #SOS – liigume ikka samm haaval albumi valmimise suunas. Ja kuna ma ikka kirjutan pidevalt kodus materjali juurde ja üks laul on mulle kõrvadesse kumisema jäänud, siis otsustasin produtsendile saata ka ühe uue loo #TT. Oeh…. neid laule tuleb sellele tulevasele albumile ikka palju!

Peaaegu 11 kuud on läinud mööda sellest, kui viimati käisin laulutunnis. Igatahes nüüd sai seal ka käidud, uute ideede ja mõtetega plaan edasi minna ja edaspidiseks eesmärgiks nädalas korra laulma jõuda. Ilmselt hakkangi esialgu harjutama laulu #TT (ehk siis see kõige värskem kirjutis) ning üldiselt tean ka, mida oma vokaalis parendada soovin. Eks neid asju oleks muidugi palju, aga targem on liikuda samm haaval. Muidu võib veel tunduma hakata, et “seda kõike on liiga palju”.

Olen varasemalt teinud koostööd paari kirbukaga ning otsustasin seda teha ka nüüd, veebruarikuus. Tegin oma kapis korraliku inventuuri, sorteerisin välja veel hunniku asju, mida ma ei ole pikka aega kandnud ning mis seal salata… viimasel ajal olen netis poodeldes ostnud palju ilusaid asju, mis minu kehatüübiga ei sobi ning minu kahjuks olen ma ka täpselt kahe suuruse vahepeal. Seega minge seadke sammud Sarapuu Kirbukasse Tallinnas – viisin sinna vanemaid riideid, kuid peamiselt uuemaid väga kihvte riideid, millest suur osa on täiesti kandmata või äärmisel juhul kord-kaks kantud. Hinnad on ka lisaks sellele megahead, sest eelkõige tahaksin ma kõikidest nendest asjadest ka lahti saada, seega ei tahtnud ma väga kõrgeid hindasid panna 😀 Samas aga panin omale eesmärgi, et saadud raha eest üritan oma riidekappi osta paar sellist asendamatut riideesest, mida ma tean, et mul kindlasti vaja on ja mida ma tihti kannaks. Sarapuu Kirbukas on üleüldiselt ka väga kihvt koht, sinna on müügile viinud oma riideid paljud tuntud inimesed ning poeala on ka päris suur. Lisaks on teisel korrusel arvestavalt suur lasteala, seega kes mudilastega ringi liigub, siis nendel kindlasti lihtsam. Minu boksi number on 265!

Eelmisesse nädalasse jääb ka üks esinemine. Käisin Räpinas, ööklubis Võhandu. Käisin seal viimati ülemöödunud aasta kui õigesti mäletan. Rahvast ütleks, et oli keskmiselt, lauldi-elati kaasa, jäi hea mälestus! Enne esinemist tegin ka kiire soundcheck’i ning minuga olid laval ka mu imelised tantsijad!

Minu kleit: CY Riided

Sain ka läbi raamatu mida lugesin, David Bowie’ist. Ütleksin selle artisti kohta nii palju, et ilmselt me kõik oleme ta nime kuulnud ja nii olin ka mina. Küll aga ei tulnud mulle esimese hooga pähe mitte ühtegi tema laulu ja sellepärast tahtsingi end kurssi viia, et mis muusikuga siis tegemist ka oli. Ma ei teadnud ta kohta varem suurt midagi, seega saingi alles raamatus aru, et ta oligi pigem nö. niši ehk underground artist, kes sai lõpuks nii edukaks oma nišis, et sai ülemaailma tuntuks. Oli paar laulu, mis mulle täitsa meeldisid ja tundusid huvitavad, aga muidu tema kirjutamisviis, harmooniad/meloodiad olid ikka suhteliselt erinevad tänapäeva peavoolumuusikast.

Ja mõtlesin vahepeal teha ka ühe uue klaverivideo. See on esimene video minu Eurovisioon 2019 võistluse osalejast, nimelt siis Hispaania eurolaul. Laupäeval valitakse ju juba ka Eesti Laulu võitja. Võib-olla olen juba võitjast video teinud… võib-olla mitte. Eks see paistab. Ütleksin, et sel aastal on minu arust esiotsas üsna ühtlane tase ja kuigi mu arvamus kisub veidi sinnapoole, et äkki rootslane võidab, siis ma ei ole endas üldse kindel, sest igakord kui ma sellele mõtlen, tuleb pähe “samas…” Ei tea. Häid laule on õnneks mitmeid ja on plaan ka endal laupäeval peaproovi minna vaatama. Ootan väga!

Minu jaanuar 2019

by // // No Comments

Kes on mu varasematest postitustest märganud, siis olen hoogsalt Eesti Laulu selle aastaseid poolfinaliste kaverdanud. SIIT saad natukene nende videote kohta lugeda ja Raadios Elmar rääkisin ühel pühapäeva hommikul ka törtsu juttu (ka muud põnevat!), seda kuula SIIT!

NB! Hageri esinemine liikus uuele kuupäevale: 8. märts! / Esinen: 7. juuni Põlva / 8. juuni Märjamaa

Vaatasin, et üks asjalikum postitus minu tegemistes oli juba jupp aega tagasi – detsembri keskel. Üritan nüüd meenutada ja kirja panna, mis vahepeal tehtud. Jõuludest ma veidikene ka eelmistes postitustes rääkisin, aga enne jõule oli mul ka üks esinemine Veski-Sillal. Jagasin lava Patuse Poolega, kes tänaseks päevaks on tegevuse lõpetanud. Üritus ise oli muidu kihvt – rahvast oli murdu ja esineda oli tore. Üks naisterahvas kinkis mulle jõulukaardi ja üks meesterahvas roosi – väga armas! Lisaks peale esinemist tulid kaks naist minu juurde rääkima, et üks neist pani oma tütrele nime minu järgi – eriti armas! Ehk siis esinemiselt lahkusin igati positiivsete nootidega. Ööbimispaik oli meil samuti kohe peopaiga kõrval, seega sain ka ise öösel natukene peol ringi vaadata. Oli igatahes väga lahe! Jõulude kohta muidu veel nii palju, et kogu jõuluperiood oli meie jaoks üks sinna-tänna-kolmandasse-jne kohta sõit. Käimist ja tegutsemist oli sel aastal kohe eriti palju.

Siis kui kohe esinemistest edasi rääkida, siis järgmine esinemine oli mul 18. jaanuaril Võrus, ööklubis Tartu, ehk siis möödunud nädalavahetusel. Võru on üks minu lemmikuid väikelinnasid Eestis. Vastuvõtt on seal ka alati armas ja soe. Mul oli rõõm näha, et seekord oli publikut ka rohkem kui eelmistel kordadel ning elati mõnusalt kaasa.

Jätkame uue muusikaga – mõned päevad tagasi ilmus minu uus laul “Kuuseis” (#KSS). Kuula seda uuesti SIIT! Uue loo taustast võin nii palju rääkida, et tegu on tegelikult juba 2017. aastal salvestatud looga, mis oli meil pikalt sahtlis, aga kuna mul tuli jube tahtmine nüüd midagi uut välja anda, siis otsustasime selle loo välja anda. Praegu pole tahtmist enam lauludele pikki vahesid jätta 😀 Laulu mõte on tegelikult alguse saanud sellest, et kuidas teinekord inimesed tahavad ehk ära leppida, aga miski justkui ei soosi seda ning siis “poetakse selle taha”, et öeldakse, et kuuseis/tähtede seis oli täna nii halb, kuigi tegelikult on inimesed ise oma suutmatuses asju klaarida süüdi ning süüdistavad igasugu muid tegureid, et iseendalt murekoormat vähemaks veeretada 😀 Võib-olla veidi diip, kui noortepäraselt öelda, aga selline see mõte on. Loe veidike juurde SIIT!

Samuti on stuudios ka teiste laulude kallal töö edasi käinud. Laul #ML on saanud oma esimese kuju, ette on võetud üks uus laul #ÕS, mis on nii uus, et isegi selle vokaale pole mul veel sisse lauldud eelmisest kevadest. Muidu on täpselt selline tunne, et tahaks veel ja veel ja veel salvestada ja teha. Kodus on ka juba üht-teist uut kirjutatud ja tahaks uue materjaliga stuudiosse juba lennata. Katsun aga kannatlik olla.

Kui muidu siin rääkida albumist, mille kallal me juba ilmatuma pika aja oleme töötanud ja mille loodetavasti ehk sel aastal(?) välja saame, siis tegelikult olukord on üsna hea praegu. Ma ütleks, et umbes 60% albumi materjalist on valmis. Muidugi kui laulud valmis saavad, siis vaja ka kõige muuga ka tegeleda – kujundused, albumi välja andmisega seonduvad protsessid jne, aga selle peale ma veel ei mõtle.

Foto: Fotoraat / MUAH: Elerin Luuk / Pildistatud Albu Mõisas 2016

Jõulude paiku pusisime natukene oma suguvõsa kallal ka edasi. Meil on suguvõsas üks haru, mis lõppeb üsna “varakult” ära ja selle kallal oleme siin kõige rohkem mõistatanud. Teadsime, et meil on selles harus Venemaal sugulasi, aga nendega meie polnud kunagi suhelnud, ainult vanavanemad ammu aega tagasi. Numbrid olid meil aga olemas, seega otsustasime, et teeme proovi ja helistame. Ja meile suureks üllatuseks võeti vastu ja täiesti õigete inimeste poolt! Tuleb välja, et mul elab Venemaal 100-aastane vana-vanatädi! Oh, kuidas tuli kohe tahtmine sinna külla minna, nii kihvt! Igatahes selle vana-vanatädi tütrelt saime natukene niidiotsi juurde ja saime asja veidi edasi uurida. Mis tähendab muidugi, et küsimusi tuli nüüd veel rohkem juurde kui varem. Tasapisi ikka siin nokitseme ja üritame targemaks saada 🙂

Jaanuari keskel otsustasin, et aitab vabandustest, võta ennast kokku Renate ja hakka trenni tegema. Muidugi ma pean tõdema, et ega see lihtne pole, sest laste kõrvalt on seda nagunii raske teha ja seda õiget aega ja hetke leida pole üldse nii lihtne. Seadsin omale lihtsalt esialgu natukene madalam eesmärgi. Varem tahtsin pea igapäev natuke trenni teha. Praegu on eesmärk 5x nädalas teha. Seda võib tunduda esialgu palju, aga mu treeningud on lihtsalt lühemad, kuna ma pikki trenne teha ei saa. No igatahes eks paistab kaua nüüd vastu pean. Samuti tõmbasin omale Erik Orgu app’i, mis mulle huvitavaid uusi retsepte ette sööstab.

Ja vahepeal katsun ka lugeda. Loen “David Bowie Starman” raamatut, kuulan samal ajal kõrvale ta laule, mõtlen ja mõtisklen. Loen tegelikult üsna aeglaselt, sest tahangi vahepeal kõrvale vaadata videoid-kuulata muusikat. Saab huvitavat inspiratsiooni. Ja eks muidugi klaveri taha satun ka ja tegelen uute laulude kallal. Pean tõdema, et aastatega on see kirjutamine aina rohkem mõtestatuks muutunud. Nüüd juba vaatan rohkem seda, et “selle lause asemel võiks midagi huvitavamat olla” jne, seega pusin nagu rohkem.

Vot sellised on minu toimetused praegusel ajal. Eks toimetame muudkui albumi kallal edasi, varsti tuleb aeg Eesti Laulu (pool)finaali(de)le kaasa elada, siis tuleb arvatavasti aasta kõige külmem kuu veebruar, mis vaja üle elada ning peale seda hakkab juba kevad terendama, mida ma nii-nii väga juba ootan!

Kirjutamiseni!

Klaverivideod jaanuar 2019 – Eesti Laulu eri #1

by // // No Comments

Eesti Laul pole enam üldse mägede taga ning nagu juba mitmed aastad traditsiooniks on olnud, teen ka sel aastal poolfinalistidest klaverivideoid. Ühtlasi on see nagu väike ennustusvõistlus, sest minu nägemuses just need lood võiksid kõlada ka finaalis. Siin on esimesed kaheksa ning luban teile varsti ka lisa! LOE EDASI…→

November-detsember 2018

by // // No Comments

Esinen:
22. detsember L Veskisilla Puhkekeskus / 18. jaanuar R Võru, Club Tartu / 8. veebruar Räpina, klubi Võhandu / 18. mai L Salla Kuursaal

Terekest! Vahepeal on mul olnud kolm esinemist. Kõigepealt käisin esinemas Pärnu-Jaagupis. Alguses ma ei saanud aru, aga kui sinna taharuumi sattusin, siis oli selline tunne, et “hmm, tuttav”… Ja siis laval meenus, et ma olen siin varem käinud. Ütlesin selle ka live’i ajal rahvasse ja sealt vastati, et jah, käisid viis aastat tagasi. Ja tuli välja, et mõned kes olid seekord publikus, olid olnud seal ka viis aastat tagasi! Kihvt!

Esinemine oli väga tore. Suur rõõm on alati näha kui esinemistele tuleb publik, kellest sa algul arvad, et nad ilmselt ei tea, kes ma olengi (peaasjalikult oma nooruse tõttu) ja siis kui laulud peale hakkavad, siis lauldakse laule kaasa. See on selline mõnus üllatus. Ehk siis nagu mu tekstist juba võis aru saada, siis põhiliselt oli tegu koolinoortega. Hiljem sain veel väga kihvti üllatuse osaliseks – tüdrukud, kes mind kuulasid, tõid ja kinkisid mulle nende endi tehtud ja salvestatud cd, mille nad pidid tegema loovtöö raames. Väga-väga lahe!

Sellest nädal edasi oli mul järgmine esinemine Raplas, ööklubis Madhouse, kus ma viimati käisin põhimõtteliselt täpselt aasta tagasi. Mäletan seda väga hästi, sest see oli üks mu viimastest avalikest esinemistest, kuna olin beebiootel. Sel korral oli rahvast palju rohkem ja väga hästi läks peale ka minu kõige uuem laul “Ping-Pong”. Esinesin koos tantsutüdrukutega ja kuidagi kohe algusest peale tundsin, et sain hea hoo sisse ja rahvas elas ka väga meeleolukalt kaasa.

See imeilus kleit pärineb lehelt www.airily.ee (vaata ka nende Facebook’i!) ning kui soovid nende e-poes poodelda, siis koodiga RENATE saad sealt -10% allahindlust!

Siis läks veel nädal mööda. Vahepeal vahelduva eduga tuli lumi mingil määral maha, sulas ära, siis tuli uuesti. Tulid esimesed advendid, millega seoses toimetasin veel oma advendimängude kallal. Esimesed neist on juba selja taga, aga sel aastal olid ja on kõik mängud “suuremad” kui varem, kuna lisaks Facebook’ile ja blogile olen mängudesse kaasanud ka Instagram’i ning seega teha on olnud palju. Hetkel on Instagram’is käima läinud juba kolmas mäng ning homme läheb sama mäng käima ka minu Facebook’is, seega tasub igale poole vaadata ja osaleda 😀

Samuti avalikustati kõik seekordsed Eesti Laulul osalejad ning nagu varemgi – hakkasin klaverivideoid tegema. Küll aga pole ma ühtegi neist veel avalikustanud, sest mõtlesin, et teen seda seekord veidi hiljem. Seda lihtsalt sellepärast, et laulud raadiotes veidi mängimist saaksid, teie omale lemmikud leiaksite ning inimestel oleks minu cover’itega ka mingi ära tundmine – muidu kuulaks ja vaataks nagu võõraid laule. Seega veidi kannatust, varsti! Alloleval pildil on näha, kuidas mu filmimine mitte kunagi ei taha ilusasti sujuda ja alati on teel mingi takistus, mis vaja ületada 😀 Jällegi on statiivil üks jublakas puudu, aga õnneks on mul kodus see “ämblik” ning keerasin selle kuidagi statiivile ümber ja sain oma esimesed 8 videot filmitud. Eesti Laulust muidu arvamust ka – ma olen viimased neli aastat kohe alguses ära öelnud, et kes võidab. Sel aastal ma pole nii kindel… Kui täpne olla, siis olen mitmevahel. Mul on aga hea meel näha, et esindatud on rohkem pop-laule ning et laule on üleüldiselt ka rohkem.

Võin ka nimetada ära, et mulle vast kõige rohkem meeldivad “Hold Me Close”, siis järgmisena “Halleluja” kuigi võib-olla see laul jääb popmuusika harrastajale natukene sinna piiri peale (kuigi vaadates viimaseid aastaid Eurovisioonil, siis sellistel lauludel on päris hästi läinud) ning meeldib ka Stig Rästa kirjutatud “Storm”, aga selle looga veidi kardan, et stiililt ja olemuselt on ta väga sarnane sellisele tüüpilisele Rootsi tantsumuusikale, mis viimastel aastatel ruulinud on, aga ise mõtlen, et võib-olla on euroopa publikul sellest natukene isu lihtsalt täis… aga ma ei tea, lihtsalt see oli minu esimene mõte. Muidu laul on hea ja kui esimene kord kuulates tundus natukene hästi kiirelt end ammendav, siis järgmiste kordadega on see laul minu jaoks aina paremaks läinud. Need oleksid ilmselt minu jaoks laulud, mis seal superfinaalis võiksid olla. Muidu üsna tihedalt astub kandadele kohe Kadiah’i “Believe” ja Eesti raadiote jaoks kõlab hästi “Miks Sa Teed Nii”. Vot, minu arvamused 😀 Tegelikult on hästi kihvt, kui sa oled laule palju kuulanud ja minul on kindlasti selles osas abiks paljuski klaver, sest kui ma olen sunnitud need lood ära õppima, siis ma justkui lähen nendesse lauludesse niivõrd sisse ja justkui tunnen neid nagu läbi ja lõhki 😀 Siis hiljem on ekraani ees veel topelt-huvitav kaasa elada.

Aga tagasi tulles minu toimetuste juurde… Saabus jälle nädalavahetus ning esinesin Põlvas, ööklubis Kino, kus viimati käisin ikka juba päris mitu-mitu aastat tagasi. Kuna Lõuna-Eestis esines samal päeval kurikuulus nublu, siis oli mul hirm, et terve Lõuna-Eesti on end tühjaks jooksnud. Tegelikult aga arvan, et läks hästi, kuna rahvast oli täitsa keskmiselt – vähe ei olnud, täismaja muidugi ka mitte. Ma ise jäin väga rahule, kuna elati kaasa, teati laule, oldi lõbusad.

Nüüd sel nädalavahetusel esinemist pole, aga see-eest järgmisel olen elus esimest korda esinemas Veski-Sillal, kus peaesinejaks on Patune Pool, kelle jaoks on see paraku ka üks viimaseid esinemisi, kuna nad lõpetavad oma tegemised. Seega tasub kindlasti kohale tulla neid kuulama&vaatama ja pileteid saate veel praegu soodushinnaga osta SIIT!

Samuti kutsun kõiki üles hääletama Aastahiti valimisel minu laulu “Ping-Pong” poolt. Saad seda teha siin – www.aastahitt.ee ja seal paremal pool tulbas. Iga hääl on väga oluline, päriselt ka! Ühe häälega võib jääda tabelist välja ning vaid mõne häälega võib teinekord tõusta tabelis lausa mitu kohta kõrgemale, seega palun teid väga-väga ja olen siiralt tänulik kõigile, kes selle vaeva on võtnud ja juba minu poolt hääletanud!

Enda uuest muusikast ka natukene… Praegu see laul #VM oli viimane – millest mõned postitused tagasi rääkisin – mille me põhimõtteliselt valmis saime, aga nüüd tahan seda ikkagi veel veidike timmida ja veel paremaks teha, seega 100% lukku ma seda hetkel veel ei löö. Küll aga kuna produtsendil on praegu jõulude eel ülipalju muud tegemist, siis pole me stuudios midagi uut nüüd viimase kuu jooksul teinud. Loodan aga et kohe jaanuarist saame hea hoo sisse ja ma ise tunnen ka, et kibeleks juba midagi uut välja andma. Pean aga tõdema, et kuigi meil valmis laule on juba täitsa omajagu, siis ilmselt võtame veel midagi uut ette ja siis mõtleme, et mis laul see olla võiks, mille ka päriselt järgmisena välja anname. Tõesti… endal tulevad liblikad kõhtu kui mõtlen, et tahaks juba uut muusikat teha! Ei jaksa oodata 😀 Seega kindlasti varsti on miskit tulemas 🙂

Aga nüüd siis jälle lõpetan selle postituse, mis seekord tuli vist veidi pikem kui muidu ja siia lõppu annan kuulata ka Kapriizi uut laulu, mille eestikeelsete sõnade autor olen mina 🙂 Kuula SIIT!