Jaanuari lõppu ja veebruari algusesse mahtus mitu põnevat tegutsemist. Esiteks käisin üle 3,5 aasta taaskord joogas ja nii mõnus oli! Kuigi pean tõdema, et see on minu jaoks päris raske, sest ma ei paindu üldse ning suhteliselt iga asend on minu jaoks suurt pingutust nõudev. Aga mingil hetkel tunned, et see venitamise tunne hakkab meeldima ja pärast on mõnus rammestus peal. Olengi nüüd üritanud oma kodust trenni tegemist suunata nii, et üritan nädalas vähemalt kahel korral kodus ise teha joogat ning siis ühel päeval saan päris-trennis ka käia. Jooga võib kõrvaltvaatajale tunduda nii rahulik spordiala ja “kas see üldse midagi teeb?”, aga tegelikult kõik need harjutused treenivad nii osavalt su süvalihaseid ja on väga efektiivsed. Mina tunnen peale igat treeningut, et kõik lihased on mõnusalt koormust saanud.

Kuu lõpus käisin stuudios ühe uue loo #ÕS vokaale salvestamas. Kahe tunniga saime purki peavokaali ja suure hunniku taustavokaale. Ma isegi ei mäleta, kas mõnes mu laulus on nii palju taustavokaale olnud kui tolles laulus tuleb. Igatahes toores materjal tundus juba ka päris kihvt, nüüd jään ootama, mis produtsent sealt välja võlub 😀 Samuti on stuudios edasi arenenud laul #SOS – liigume ikka samm haaval albumi valmimise suunas. Ja kuna ma ikka kirjutan pidevalt kodus materjali juurde ja üks laul on mulle kõrvadesse kumisema jäänud, siis otsustasin produtsendile saata ka ühe uue loo #TT. Oeh…. neid laule tuleb sellele tulevasele albumile ikka palju!

Peaaegu 11 kuud on läinud mööda sellest, kui viimati käisin laulutunnis. Igatahes nüüd sai seal ka käidud, uute ideede ja mõtetega plaan edasi minna ja edaspidiseks eesmärgiks nädalas korra laulma jõuda. Ilmselt hakkangi esialgu harjutama laulu #TT (ehk siis see kõige värskem kirjutis) ning üldiselt tean ka, mida oma vokaalis parendada soovin. Eks neid asju oleks muidugi palju, aga targem on liikuda samm haaval. Muidu võib veel tunduma hakata, et “seda kõike on liiga palju”.

Olen varasemalt teinud koostööd paari kirbukaga ning otsustasin seda teha ka nüüd, veebruarikuus. Tegin oma kapis korraliku inventuuri, sorteerisin välja veel hunniku asju, mida ma ei ole pikka aega kandnud ning mis seal salata… viimasel ajal olen netis poodeldes ostnud palju ilusaid asju, mis minu kehatüübiga ei sobi ning minu kahjuks olen ma ka täpselt kahe suuruse vahepeal. Seega minge seadke sammud Sarapuu Kirbukasse Tallinnas – viisin sinna vanemaid riideid, kuid peamiselt uuemaid väga kihvte riideid, millest suur osa on täiesti kandmata või äärmisel juhul kord-kaks kantud. Hinnad on ka lisaks sellele megahead, sest eelkõige tahaksin ma kõikidest nendest asjadest ka lahti saada, seega ei tahtnud ma väga kõrgeid hindasid panna 😀 Samas aga panin omale eesmärgi, et saadud raha eest üritan oma riidekappi osta paar sellist asendamatut riideesest, mida ma tean, et mul kindlasti vaja on ja mida ma tihti kannaks. Sarapuu Kirbukas on üleüldiselt ka väga kihvt koht, sinna on müügile viinud oma riideid paljud tuntud inimesed ning poeala on ka päris suur. Lisaks on teisel korrusel arvestavalt suur lasteala, seega kes mudilastega ringi liigub, siis nendel kindlasti lihtsam. Minu boksi number on 265!

Eelmisesse nädalasse jääb ka üks esinemine. Käisin Räpinas, ööklubis Võhandu. Käisin seal viimati ülemöödunud aasta kui õigesti mäletan. Rahvast ütleks, et oli keskmiselt, lauldi-elati kaasa, jäi hea mälestus! Enne esinemist tegin ka kiire soundcheck’i ning minuga olid laval ka mu imelised tantsijad!

Minu kleit: CY Riided

Sain ka läbi raamatu mida lugesin, David Bowie’ist. Ütleksin selle artisti kohta nii palju, et ilmselt me kõik oleme ta nime kuulnud ja nii olin ka mina. Küll aga ei tulnud mulle esimese hooga pähe mitte ühtegi tema laulu ja sellepärast tahtsingi end kurssi viia, et mis muusikuga siis tegemist ka oli. Ma ei teadnud ta kohta varem suurt midagi, seega saingi alles raamatus aru, et ta oligi pigem nö. niši ehk underground artist, kes sai lõpuks nii edukaks oma nišis, et sai ülemaailma tuntuks. Oli paar laulu, mis mulle täitsa meeldisid ja tundusid huvitavad, aga muidu tema kirjutamisviis, harmooniad/meloodiad olid ikka suhteliselt erinevad tänapäeva peavoolumuusikast.

Ja mõtlesin vahepeal teha ka ühe uue klaverivideo. See on esimene video minu Eurovisioon 2019 võistluse osalejast, nimelt siis Hispaania eurolaul. Laupäeval valitakse ju juba ka Eesti Laulu võitja. Võib-olla olen juba võitjast video teinud… võib-olla mitte. Eks see paistab. Ütleksin, et sel aastal on minu arust esiotsas üsna ühtlane tase ja kuigi mu arvamus kisub veidi sinnapoole, et äkki rootslane võidab, siis ma ei ole endas üldse kindel, sest igakord kui ma sellele mõtlen, tuleb pähe “samas…” Ei tea. Häid laule on õnneks mitmeid ja on plaan ka endal laupäeval peaproovi minna vaatama. Ootan väga!