Heiheihei.

Minu nädalad on möödunud koolirütmiliselt. Praeguseks hetkeks on mul pooled eksamid tehtud ja pooled veel ees. Loodetavasti suudan edukalt selle aasta lõpetada. Iga nädal on mitu eksamit, seega näen praegu palju vaeva, et kõik ilusti tehtud saaks. Baka töö osas pole mul endiselt ideid, aga ega ma ausalt öeldes pole ka selle välja mõtlemisega väga vaeva ka näinud. Õnneks aga on juhendaja juba valitud. 

Viimastel nädalatel olen käinud kolmel etendusel Kõigepealt Mart Müürisepp “Mees metsast”.
Kes on see üliandekas poiss, kes suudab tummaksvõtva usutavusega
jäljendada keda iganes Tina Turnerist Jaak Joalani? Poiss, kelle
matkimisvõime paneb Andrus Vaariku arvates originaalidki kahvatama.
Poiss, kes paneb neidude südamed palavikuliselt põksuma ja kellel endal
on samas säärejooks, mida kadestab Tanja Mihhailova? Poiss, kes
nukunäitlejana paneb laval elama kasvõi puuhalu või poroloonitüki? Mart Müürisepp tuli, nägi ja võitis. Aga kust ta tuli? Kes ta on? Vastused neile küsimustele on nüüd Teie ees laval. Ja need vastused on uskumatult üllatavad! “Mees Metsast” on tõenäoliselt selle kevade kõige kummalisem ja rabavam lavalugu – seda lihtsalt peab nägema!
Minu isiklik arvamus oli selline, et lõpu poole läks põnevamaks ning just see osa, kus ta nukuga mängis, näitas hästi tema annet.

Teine etendus, muusikal, oli “Boyband”, mida käisime vaatamas Pärnus, Endla teatris.
Muusikal „Boyband“ on lugu poistebänd Freedomi
loomisest ning teekonnast edetabelite tippu. Algselt mänedžeri poolt
kokku pandud viieliikmelisest bändist luuakse ideaalne popp-produkt,
millelt oodatakse miljonite kokkuajamist. Elu poistebändi liikmena on
küll täis tüdrukute imetlust, kontserte hullunud fännidele,
fotosessioone ja teleesinemisi, ent ühtlasi ka pikki kontserttuure, elu
hotellides ning eraldatust perekonnast. Peagi tekivad poiste vahel
vastuolud, mis seavad ansambli tulevikuperspektiivid kahtluse alla.
Eesmärk on aga enam kui ambitsioonikas – anda kontsert Londoni Wembley
staadionil!
See mulle meeldis väga väga väga! Head laulud, hea story, sai palju nalja. Kuna ise olen muusikahuviline, siis minule oli see täpselt “see tassike teed”. 

Kolmandana Ugala Teatri poolt etendatud “Vanad ja noored” Vargamäel, Albu Vallas. (Ehk siis minu kodukohas 🙂 ) Lavastuses „Vanad ja noored“  avaneb igavene kokkupõrge kahe põlvkonna
vahel. Noored on ikka hakkamist täis ja tahavad seda, mis on nende
ümber, parandada. Vanad on tasakaalukamad ega kipu nii kergekäeliselt
muutma kõike, mis alati on töötanud. Kuigi vanad ja noored peavad õppima
koos elama, ei kipu teineteise mõistmine nii kergesti tulema. Tahtmist
ja jõudu, unistusi ja uhkust, elujanu ja armastust jätkub mõlemale
poolele, aga oskust ühist keelt leida napib. 
Samuti oli tegu hea tükiga. Lõpus tuli mul lausa pisarake silma ja just oli tore, et selline etendus on viidud täpselt sellisesse miljöösse, et palju ei pea fantaasiat kasutama selleks, et kujutada ette, milline elukeskkond sel ajal oli.

Olen vahepeal tegelenud ka uue loominguga. Peamiselt seda kirjutades, kuid eelmisel nädalal käisin ühte laulu ka stuudios sisse laulmas. See laul tuleb koostöös ühe produtsendiga, kellega ma varem pole koostööd teinud ning tema helipilt on kindlasti ka minu eelnevast loomingust mõnevõrra erinev, kuigi tegu on endiselt tantsupalaga. Selle loo kallal hetkel ka timmimine käib, millal see välja tuleb, seda hetkel veel öelda ei oska, sest esimene plaan oli järgmisena välja anda laul minu tulevase albumi pealt, millele ka video teeme. Video süžee on nüüd üsna paljuski paika pandud ning peagi hakkamegi seda filmima. Loodame heale ilmale!

Vahepeal käisin esinemas Haapsalus, ööklubis Africa. Tänan tagantjärgi
kõiki, kes kohale tulid, oli tore Teiega aega veeta 🙂 Esinemine oli
väga mõnus. Enne lava küll ei tundnud ma end hästi, aga esinedes see
kõik ununes. Oli mõnus!

Täna kohtume aga Paide Plazas! Käisin seal viimati mitu mitu aastat tagasi, seega ootan sinna tagasi minemist väga.

 

Viimane nädal on möödunud taaskord üsna samas rütmis nagu varasemalt. Palju energiat läheb kooli peale, nüüd hakkan ka juba eksamiteks valmistuma ning palju tuupima. Loodetavasti suudan võimalikult palju asju võimalikult vara ära teha, siis jääb kohe koormust palju vähemaks.

Albumiga lahendame endiselt veel mõningaid vormistusküsimusi. Lood on muidu valmis. Sain ka sel nädalal ühel õhtul kokku ühe videotiimiga, kellega pole me küll varem koostööd teinud, aga panime kokku ideid ja mõtteid minu järgmise singli asjus. Ehk siis vaikselt liiguvad mõtted sinna suunda.

Laupäeval olin terve päeva maal. Pidasime vanaisa sünnipäeva ning
tegime korraliku puudelõhkumise talgud. Kokku töötasime umbes 5-6 tundi
ning järgmisel päeval kõik kohad valutasid. Pühapäeval käisime kohapeal vaatamas “Eesti otsib superstaari”.

Homme kohtume Haapsalus, ööklubis Africa!

Reedel, 17. aprillil, käisin esinemas Pärnus, ööklubis Mirage, kus viimati käisin mitu aastat tagasi. Mäletasin aga, et eelmisest korrast olid head emotsioonid ja lootsin, et äkki läheb nii ka seekord ja ma ei pidanud üldse pettuma, sest rahvast oli palju ja inimesed elasid hästi kaasa ja olid toetavad. Suur aitäh Teile! Tihti kipub olema nii, et kui on tõsiselt hea esinemine, siis ühtegi pilti ega videot ma ei tee ja nii oli ka seekord, kuigi oleks võinud ju teha.(!) Olin tõesti nii nii rahul selle esinemisega.

Järgmine päev enam-vähem lihtsalt kadus kuhugi. Võtsin omale lugemiseks Sara Shepardi “Valelikud võrgutajad” nii esimese kui teise osa ning hakkasin kohe ka vaatama seriaali, mis selle seeria raamatute põhjal tehtud on ja lihtsalt uppusin nendesse. Mulle nii meeldib 😀 Ei ole lihtsalt mingi läila lugemine (ja vaatamine), vaid on natukene krimka hõngu ka sees – ei teagi, mis mul viimasel krimkadega on… huvi on tekkinud!

Pühapäeval võtsin ette omale väikese challenge’i ja käisin Luiteretkel, mis pidi idee poolest olema läbitav kepikõnnil, aga keppe mul polnud ning lõppude lõpuks oli tegu juba kiirkõnni-jooksu seguga ja maastik oli ka päris ulmeline, seega järgmised päevad olid mul kõik kohad väga valusad ja peale distantsi läbimist olin ka täiesti kutu omadega. Õnneks peale esmaspäeva õhtust trenni läks asi natuke paremaks. Praegusel hetkel teen ma päris kõvasti trenni. Nädalas on mul võimalus käia neljal korral rühmatreeningutes ning lisaks veel ise joosta või käia jõusaalis, aga ma tunnen endiselt, et mul pole võhma üldse ja jõudu nagu ka hetkel juurde pole tulnud, seega peaksin veel veel rohkem pingutama…

Umbes kuu tagasi sain kutse Elu24 live’ile. Ahhetasin ja ohhetasin, ent võtsin pakkumise vastu. Hakkasin juba kuu aega tagasi vaikselt kartma 😀 Sealt siiani käisin hoolega laulutundides, viimasel kahel nädalal iga päev. 

Selle nädala esmaspäeval olin juba paanikas, teisipäeval olin rahulik, eile oli jälle paha olla ning täna kui kohale jõudsin olin ka ikka väga-väga närvis. Ma arvan, et ma ei ole kunagi nii kartnud/närveerinud. Isegi mitte oma klaverikontserdite ajal põhikoolis, mis tundusid mulle maailma kõige jubedaimad asjad. Esimese loo ajal kuulsin ma ainult oma südame pekslemist ja mõtlesin, et hakkan nutma kohe 😀 Ärge küsige! Kuigi mulle tundus, et hakkan vaikselt oma “mina-ennast-klaveril-saatmas-samal-ajal-laulan” hirmust üle saama, kuid kuna väike kartus on mul endiselt ka kaamerate ees, siis ju need kõik asjad kokku mind pabinasse ajasidki. Vastutus kõige ees tundus väga suur.

Ma ei saa ka ütelda, et ma oma esitustega oleksin täiesti rahule jäänud. Peale esimest laulu läks küll pool hirmu ära ja järgmiste laulude ajal suutsin rohkem konditsioonis olla, kuid laulmiste ajal oli pabin lõpuni sees ja eks see mõjutas ka esinemisi.

Vot, aga nagu ka intervjuus ütlesin: igast halvast võta head ning ikkagi oli ka palju head selles ettevõtmises 🙂 Järgmine kord paremini! Äkki kaob hirm ka ära kunagi (:

Kuula/vaata järgi siit: http://elu24.postimees.ee/3157109/elu24-live-kulas-kais-andekas-lauljanna-ja-laulukirjutaja-renate

fotod: Viktor Burkivski
mua: Anni Rahula

Mõtlesin, et oleks siia blogisse huvitav kirjutada projektidest, mille kallal oleme kunagi töötama hakanud, aga mis on mingil põhjusel katki jäänud.

2010-2011 aastast tuli mulle meelde hetkel kolm projekti, kuid täiesti võimalik, et neid oli rohkem, aga kes siis seda enam mäletab… Igatahes, kui ma tegin veel produtsendi Triple Y’ga koostööd, hakkasime me tegeleme ühe inglise keelse loo kallal, mis kandis nime “Stupid Kid” 😀 Tagantjärele olen muidugi väga õnnelik, et sellest midagi ei saanud, oleks väga kohutav olnud 😀 Olin selle laulu kirjutanud 2009. aastal ja see sai isegi stuudios vaikselt omale kuube jumpstyle’i näol. Teised lood tulid aga peale ning see laul lihtsalt mattus kuhugi.

Oma esimese fännialbumi peale pidi tulema üks electro stiilis laul, mis oleks olnud katsetus uue produtsendiga – samuti jäi see katki ning sama albumi peale plaanisime teha ka loo koos elMayonesaga, esitasime isegi seda laulu 2011. aastal Türi noortekeskuses, aga kuna mu vokaalid olid väga koledad seal, tahtsin need uuesti sisse laulda, taust ei olnud ka suurem asi ning elMayonesa sõitis minema, siis jäi see laul katki ehk siis kaks laulu langesid selle albumi pealt ära.

Kui ma ei eksi, siis 2012. aastal hakkasime vaikselt tegelema minu luulekoguga, mis ka päris pikka aega venis ning kartsin, et äkki see projekt ei saa ka kunagi valmis, aga siiski 2014. aasta lõpus selle valmis saime! 

2012. aastal selliseid “stuudios-pooleli-jäänud-laule” nagu ei olnudki, vähemalt ei mäleta küll. Palju oli aga laule, mis on näiteks produtsendi poolt saadetud (instrumentaal) ning millele olen kirjutanud peale sõnad ja viisi ning tahtnud ka juba hakata salvestama, aga taust on jäänudki demoks ning nii ei ole loost asja saanud. 2012. aastal oli neid katsetusi päris palju ja ka hilisematel aastatel on seda ikka ette tulnud. On olnud ka nii, et produtsent saadab tausta, aga endal ei hakka mitte midagi sinna peale jooksma… Juhtub sedagi.

2013. aastal tegelesime sellise asjaga nagu #projektpähkel, mis ka lõppkokkuvõttes soiku jäi, aga millest tuli üks uus idee, mida teostada, seega kui ma mingi hetk peaksin siin rääkima #projektpähkel2‘st, siis teate 😀 Kuigi mida siin teada… olen olnud ju nii salapärane sellel teemal ja seda väga lihtsalt põhjusel – #projektpähkel oli minu jaoks pea ees vette hüppamine, mille jaoks ma küll päris palju harjutasin, aga ju ei olnud sellel projektil õige aeg. Ütlen vaid nii palju, et proovisime ühte minu laulu lindistada ühes teises keeles ja see keel ei olnud inglise keel. Selliste asjade puhul ei meeldi mul nende tegemise hetkel suure suuga avalikult rääkida, kuna kardan ära sõnuda!

2013. aasta alguses hakkasin ma tegema ka “Stiihia” rahulikku versiooni. Arvasin, et see laul on liiga raju paljude raadiote jaoks, seega mängisin kodus sisse klaveri sellele loole. Juhtus aga nii, et laul ei olnudki nii raju ning polnud vajadust rahulikku versiooni lõpetada, raadiod hakkasid originaali mängima küll. Ka mitmele teisele loole olen teinud kodus klaveritaustad, ent need on samuti seisma jäänud. Olen mänginud ka teistele artistidele sisse klaverisaateid – mõni neist on läinud kasutusse, mõni mitte.

——-
Kiirelt võtan kokku ka oma eelmise nädala: peaaegu iga päev kool, iga päev laulutunnid, viimased vormistused uue albumiga (lood nüüdseks kõik valmis!), mõned tantsutrennid, muidu trennid, vabal ajal palju lugemist!

Vasakpoolne: Brigitte Bardot “Initsiaalid B.B.” – väga huvitavalt ja lõbusalt kirjutatud autobiograafia ning paremal Tess Gerritsen “Peamine kahtlusalune”. Kavatsen selle autori raamatuid veel lugeda. Ma pole kunagi suur krimkade austaja olnud, aga võib-olla pole ma lihtsalt mõne hea otsa senini sattunud, aga see raamat oli väga hea, soovitan soojalt!

Eelmisel nädalal võis mind “kohata” ka Õhtulehes. Rääkisin enda lauludest, uuest albumist ning ka klavericoveritest.
http://www.ohtuleht.ee/672422/miks-ma-kaverdan-monda-lugu-mone-loo-puhul-lihtsalt-loob-lambike-polema-

foto: Liisa Härmson mua: Maret Ubaleht

Lõpetuseks uued coverid:

* http://elu24.postimees.ee/3146463/kuula-lauljatar-renate-kaverdas-klaveril-eesti-eurolaulu

* http://buduaar.ee/Article/article/renate-saluste-laulja-kelle-karjaar-sai-alguse-youtube-ist

* http://publik.delfi.ee/news/muusika/loome-juba-suvetunnet-kuula-renate-uut-laulu-ola-ola?id=71133337

Eelmisel nädalal andsime välja minu uue singli, coveri “Ola Ola”. Käisime seda sellele eelneval laupäeval esitlemas Tre Raadios ning  neljapäeval koos lauluga “Dilemma” esitamas
ka ETV’s, saates Terevisioon.

Minu päev algas juba kell neli hommikul ehk siis väga palju ma magada ei saanud. Üritasin küll varem magama minna, aga see ei õnnestu mul kunagi. 6.15 pidime juba ERR majas olema. Tegime alguses ära proovi ning siis läksin meiki. 7.47 oli esimene ülesastumine, 8.25 intervjuu ning 8.50 teine laul. Olin kõige rohkem just intervjuu pärast pabinas, kuid lõpuks läks kõik nii kiirelt ja sujuvalt. Esimese loo ajal olin samuti närvis; ma küll ei tantsinud, aga väike liikumine oli loole juurde pandud ning suutsin ka väikese vea sisse teha 😀 🙁  “Dilemma” ajal ei olnud enam pabinat. Seekord tundsin end muidu kindlamalt ja paremini kui eelmisel aastal.

Esitusi saab järele vaadata siit: “Ola Ola” – http://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/9779446a-9586-4fd2-bcc4-10fbe06167b3

“Dilemma” – http://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/57122509-9c2c-4437-a311-82ccbfbd7ce9

ning intervjuu – http://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/2e96837b-5dd4-4fad-91dc-883f65df2695

Kell kümme olin ülikoolis, kell kaks laulutundides ning kell 4 taas
ülikoolis. Olin loengus nii väsinud, et silmad hakkasid vägisi kinni
vajuma, aga õnneks saime tund aega varem lahti. Laulutundides olen muidu üsna hoogsasti käinud. Nüüd see ja järgmine nädal on mul igapäev vähemalt üks tund. Teeme mulle korraliku rünnaku!

Eelmisel nädalal oli minu sünnipäev! Teisipäeval tähistasime Siimuga, kolmapäeval natukene emaga linnas ja
reedel ja laupäeval veelkord ema ja isaga ning vanavanematega ja pühapäeval
sõbrannadega – nii et korralik sünnipäevamaraton oli. Mul on väga hea meel, et väga paljud kohale tulid ning saime teha mõnusad istumised.

Hetkel olen ülikoolis, peagi lähen laulutundi ning õhtul trenni. Hommikul tegin ühe klaveri coveri, eelmise nädala lõpus tegin veel kaks – kõik need on allpool kuulatavad. Nüüdsest peaks heli olema videotel väheke parem.

Siin ta on. Head kuulamist kõigile!

sõnad:

Paistab
hommikune päike, silitab su pead.

Sinu
kõrval nii olla on liigagi hea.

Sammud
ranna poole seame, ees on
päev tulikuum.

Kas
täna ütelda võid mulle, et sinule, et sinule kuulun?

Ola
ola, meil siin sinuga

Ola
ola, olla liigagi hea.

Ola
ola, liivalt jälgi ma loen,

ola
ola, sul’ kuulun nüüd ma.

Mööda
maanteed kuum asfalt üheks sulatab teid.

Sõidan
sinuga ma sinna, kus õhtu ootamas meid.

Vaatan
langeb tähti taevas, soovin, et ei muutuks,

see
kuis oleme me praegu, et sinule, et sinule kuulun.

Kõigepealt pean vabandama nende ees, kes minu uut laulu on oodanud. Tuli vahele veel natukene asjaajamist ja pidime laulu edasi lükkama. Uuel nädalal – ja praegu ma tõesti näen, et see ilmubki uuel nädalal ja ma ei pea oma sõnu sööma – laul Teie ette ikkagi jõuab 🙂

Ma räägin praegu juba natukene ette enda uuest laulust. Tegu ei ole seekord 100% minu loominguga, vaid on seda vaid sõnade näol. Täpsemalt öeldes on tegu cover’iga, mis originaalis kõlab vene keeles. Seda laulu teadsin ma juba tükk aega enne seda, kui otsustasin sinna sõnu hakata mõtlema. Millegi pärast alguses tundus see laul liiga spetsiifiline, et see eesti keelde teha (kui kuulete, saate paremini aru 😀 ). Umbes aasta hiljem, autoga esinemisele sõites ja raadiost seda kuuldes, hakkasin ikkagi mõtlema, et võiks ju proovida. Üldiselt teen alati viisid ja sõnad ise, ent praegusel perioodil olen katsetanud kirjutada ka lihtsalt sõnu juba olemasolevatele viisidele. Tunnen, et see on tegelikult päris hästi arendav ning võiksin edaspidi seda veelgi teha, aga võib-olla siis rohkem sahtlisse. Jaaaa kui jutuga juba sahtlini jõudsime, siis olen hakanud viimasel ajal rohkem mõtlema ka selle peale, et kas minu loomingut võiks ka keegi teine esitada. Aasta-kaks tagasi ei olnud ma selleks kindlasti veel valmis ja ma ei tea, kas ma ka praegugi 100% olen, aga ma võtan samme sinna poole. Mul on pandud kõrvale mõned lood, mis ma tunnen, et neid võiks esitada keegi teine ja olen ka mõtelnud, kes see võiks olla, aga kuna ma olen alles vaimselt teel selleni, et tõesti need lood kellelegi teisele esitada anda, siis ma tean, et praegusest hetkest teostuseni läheb veel palju aega.  

Möödunud nädalavahetusel oli mul kaks esinemist. Esimene  20. märtsil Põlva lähedal, ööklubis Life ning 21. märtsil esinemine Tallinnas, klubis Panoraam. Seekordsed esinemised olid natukene teistsugused minu jaoks. Kui muidu on olnud ikka nii, et tuntumaid laule lauldakse kaasa ja muidu ollakse toetavad, siis seekord mulle tundus, et fännide osakaal oli suurem kui tavaliselt – järeldan ma seda sellest, et ka tundmatumaid laule lauldi kaasa. Mõlemas esinemispaigas tegin ka lisalood: Life’is ühe ja Panoraamis kaks. Olen väga tänulik Teile, kes Te nendele üritustele tulid. Sel nädalavahetusel muutus fänni tähendus minu jaoks veel olulisemaks ja ma olen Teile kõigile tohutult tänulik, et Te võtate vaevaks mind toetada, aitäh!

Nädal algas juba üsna tüüpiliselt – kooliga. Teisipäeval olid uued loengud – hommikust õhtuni olin koolis. Kolmapäeva tahtsin endale esialgu vabaks jätta, et kodune olla, aga otsustasin ikkagi stuudiosse minna. Praegu on nagunii veel viimased tõmbed albumi valmimiseni. Sai päris palju ära tehtud ning üks lugu sai päris palju edasi arendust. Olgu öeldud, et albumile tuleb ka remixe ja eile käis töö lisaks ka ühe remixi kallal. Loodan, et tänane, homne ja uue nädala algus tulevad ka väga produktiivsed.

Natukene kahju on, et ilmad väikese “taandarengu” tegid. Jõudsin just siin blogis hõiskama hakata, kui mõnus ja ilus kõik on, kui paari päeva pärast hakkas lund sadama ja läks jube külmaks. Ma juba ootan, et saaks edasi riisuma minna! 😀 Kuna aga õues pole saanud tegutseda, olen tegutsenud toas. Juba mitu nädalavahetust on olnud sisustatud suure kevadpuhastusega.

Möödunud nädalal käisin kahes uues trennis: zumbas ning bodyfit’is. Mõlemad mulle väga meeldisid ning kindlasti tahan nendesse uuesti minna. Zumba’sse olen tahtnud juba nii pikalt minna, aga pidevalt on olnud nii, et laupäeva õhtul/öösel oleme kuskil olnud ning pühapäeva hommikul ei ole lihtsalt olnud jaksu vara ärgata. Ka seekord jõudsin esinemiselt tagasi kell 4 öösel ja sain magada umbes kuus tundi, aga mõtlesin, et “kaua võib” – lähen proovin ära! Bodyfit meeldis mulle sellepärast, et lisaks füüsilisele tegevusele pead ka oma vaimselt kohal olema, sest kombinatsioonid võivad minna päris keeruliseks ning pead algusest peale kaasa mõtlema.

Minu tänane päev tuleb väga kiire. Juba õige pea hakkan linna poole liikuma ja kohtun oma tantsijaga trennisaalis. Plaan oli leida Tallinnas ka mõni hea koht tantsutrennide tegemiseks ning täna lähmegi seda uudistama. Peale seda on mul kaks laulutundi, kus harjutan endiselt oma live-kava ning hiljem lähen kooli ja olen seal peaaegu kaheksani. Õhtul kodus süvenen kooliasjadesse, sest vaja on mõned kodutööd ära teha.

Lugemissoovitus: Juba teist korda loen Andrus Kivirähki “Mees, kes teadis ussisõnu” ning huvitav oli sirvida raamatut “Eesti lemmiklaulude tekkelood”.