Jõulukuu möödus väga tempokalt. Mul oli kahju sellest, et sel aastal ei jõudnud mulle tekkida nii tugevat jõulutunnet, sest minu jaoks aeg on läinud kiiremini kui varasematel aastatel. Siis järsku olidki pühad käes, nautisin neid väga, aga nagu alati, saavad nad nii ruttu läbi.
Mul pole viimasel ajal väga palju esinemisi olnud. Olin suve lõpust kuni detsembrini väiksel pausil. Nüüd kui detsembris oli kohe mitu esinemist, siis tundsin jälle sellist äratundmisrõõmu – et kui väga mulle ikka see meeldib mida ma teen. See aasta on mulle õpetanud väga palju seda, et ära võta asju liialt iseenesest mõistetavalt. Pean tõdema, et veel aastaid tagasi töötasin veidike nagu automaadil – käisin, tegin, toimetasin; aga nüüd on selline periood, kus sa lihtsalt ei tööta kogu aeg automaatselt ja hakkad rohkem asjade üle mõtlema ka. Ma ei saa öelda, et ma varem poleks filosofeerinud, aga sel aastal vast on see kõik minu jaoks intensiivsem olnud ja mingid asjad on jällegi rohkem paika loksunud. Ehk siis kokkuvõtvalt ütleme nii, et ma olen varem võib-olla veidike liiga vabalt võtnud, aga nüüd tunnen, et iga asjaga peaks pingutama ja endast “natuke rohkem andma” kui muidu oleks andnud.
Igatahes jõuluaeg oli tõesti tegus. 20. detsember käisin esinemas ühe ehitusfirma jõulupeol mis oli väga kihvt.
Seejärel alustasimegi jõulude pidamisega juba esmaspäeval. Käisime mitmest kohast läbi ning õhtu lõpuks oli veel ka esinemine Viljandis, kus avati uus ööklubi, Club V. Sealt tegin väikese Facebook live-video:
Eesti Laulu asjadest ülevaadet nii palju, et eelmises postituses hõiskasin, et lavaline liikumine oli paigas, aga ikkagi üks asi jäi kripeldama ning käisin seda uuesti üles filmimas. Samas on mul endiselt jube peavalu enda kostüümiga, sest ma leian, et ma tahan laval olla mina ise, samas aga lava graafika paneb mulle mingisugused piirid ette ja ma pean leidma nüüd nende kahe vahelt selle enda jaoks sobiva kesktee, mis tundub jube keeruline. Olen rääkinud ka paari disaineriga, aga hetkel midagi kindlat pole. Kes oleks vot seda arvanud, et kogu selle asja juures minu jaoks hetkel on kõige raskem just see riietuse osa 😀
Vana raamatu olen ka läbi saanud ning uue võtnud – “Lohetätoveeringuga tüdruk”. Ütleks nii… Ma polnud selle raamatu kohta varem mitte midagi kuulnud (sisulisest poolest). Teadsin küll seda nime ja et mõnda aega tagasi räägiti päris palju sellest raamatust. Ma aga sisu ei teadnud ja mõtlesin, et kuna ta selline menuk on olnud, et no ma loen ta siis ka läbi ja avardan silmaringi. Raamat on väga kaasahaaravalt kirjutatud. Ma lugesin seda vist ainult 3-4 päeva; arvestades et mul on päevas palju muid tegemisi ja raamat oli üle 600 lehekülje paks, siis läks ta mul päris hea tempoga. AGA… nüüd tuleb see aga osa 😀 Kuskil raamatu keskpaigani olin väga rahul ja siis opsti sain aru, et see raamat on natuke rets ja siis hiljem selgus, et ta on ikka päris rets. Ehk siis kuna mina olen selline inimene, kellel kipub pilt silme ees jooksma kui ma loen, siis oli mul vahepeal ikka päris vastik seda lugeda. Mõtlesin aga, et loen ta ikkagi lõpuni ära, aga nüüd ma polegi enam kindel kas ma selle triloogia teisi osi tahan lugeda – teen enne veidi eeltööd ja uurin, et millest seal jutt ja siis otsustan 😀
Lõppu aga üks tore uudis – minu laul “Tantsib Tüdruk” oli 2019. aastal Tre Raadios enimmängitud lugude seas 11. kohal 🙂
