Klaverivideod juuli 2017

Tükk aega pole jälle klaverivideoid teinud. Viimastel nädalatel oli juba soov sees olemas, aga otsustasin, et ootan ära, kuniks uus kaamera kohale jõuab ja siis teen. Eks pean tõdema, et eks mul võtab veel aega, et kõik sätted nii videotöötlusprogrammis kui ka kaameras endas paika saada, et pigistada ikkagi parim heli ja pilt välja, sest ega ma selles just väga pro pole ja arenemisruumi on küllaga.

Valituks osutus Canon EOS M6. Ma tegin juba tegelikult mitu kuud tagasi korralikult research’i, et leida enda soovidele parim kaamera. Teate kui keeruline see oli… Otsustasin kohe, et tahan seekord väiksemat kaamerat ja see tegigi asja keeruliseks, sest kui ma oleks mõne suure peegelkaamera kasuks otsustanud, siis oleksin ilmselt saanud väga kiiresti oma valiku tehtud. Tahtsin aga hübriidkaamerat ja siis algaski pihta pikk uurimine… Küll olid mõnel kaameral kõik näitajad väga head, aga ei olnud seda keeratavat ekraani. Kuna ma tahan klaverivideoid tehes ikka näha, kas mu käed mahuvad ära ja kas fookuses olen, siis pidi see olema täiesti must have asi. Siis jälle oli see keeratav ekraan olemas, aga ei olnud mikrofoni sisendit, mida mul klaverivideote jaoks ilmtingimata vaja on. Kusjuures tohutult paljudel kompakt/hübriidkaameratel puudub mikrofonisisend. Uskumatu. Muidugi tahtsin, et tegu oleks ka uue kaameraga, et saaksin sellega mitmeid-pikki aastaid hakkama ja ei pea varsti uut hakkama vaatama. Ning muidugi Wi-fi. Ning välimuse kohapealt soovisin lihtsalt nii palju, et võiks olla veidi retro hõngu. Hetkel olen küll kasutanud mõned päevad, aga jõudnud juba teha palju pilte ja olen väga rahul! Nii ilusad puhtad pildid tulevad. Tore on veel see ka, et ekraan on puutetundlik ja fokuseerimine tundub väga sujuv ja kiire. Samuti kui tahad mingit kindlat asja fokuseerida, siis on seda väga mugav teha ekraani peale vajutades. Ilmselt muidugi parema ülevaate saan ette siis, kui olen jõudnud mõnda aega kaamerat kasutada. Ainuke asi, mis ei meeldi, on see, et mälukaardisisend asub kaamera all, ehk siis kui ma tahan peale klaverivideo salvestamist mälukaardi välja võtta, siis pean kaamera statiivi pealt maha keerama, mis on veidi tüütu, aga kõik muu õnneks korvab selle. Seekord siis tegin alustuseks kolm videot. Üks Eesti oma ka. Ühtlasi üritangi veidi rohkem Eesti poole ka vaadata, et Eesti jälgijad ei peaks pettuma. Samas mulle aga tundub, et sel aastal pole veel väga palju eestikeelseid häid laule ilmunud… Aga eks midagi ikka leiab.

Juuni 2017

Tere-Tere! Pole ammu kirjutanud. Olen hetkel pidamas loometegevusest väikest pausi. Tunnen, et pean ennast hetkel laadima ja täitma ning selletõttu kuna kirjutamine on ka minu jaoks loominguline tegevus, olen seda veidi edasi lükanud. Olen vahepealse aja tegelenud erinevate tegevustega, mis mind taaskord laadida aitaks. Loodan, et ma nüüd valesti ei kõla – midagi pole halvasti 😀 Lihtsalt kuna viimase poole aastaga on palju endast välja kirjutatud, siis nüüd vaja jälle materjali enda sisse saada. Lugesin Stig Rästa raamatut, kus oli selle kohta ka hästi öeldud – enam-vähem taoliselt, et kui “akvaarium on tühi, siis pole mõtet sealt laule välja punnitada ja kui akvaariumi täita ja see hakkab üle ääre ajama, siis on mõtet midagi kirjutada, kuna nagunii “ajab kõik üle ääre” “. Midagi sellist oli. Vot aga ei hakka pikalt siin seletama, lühidalt kokkuvõttes olen loomingulise laadimise pausil 😀 Eks oma osa täidab ka see, et väljas on (üldiselt) ikkagi suvi ja palju on õues oldud ja arvuti taha nii palju pole jõudnud ka. Eks muidu veidi olen ikka klaveri taha sattunud, aga natukene on fookus hetkel muudel asjadel. Ma olen hästi palju praegu lugenud, seega räägingi alustuseks raamatutest.

Robbie Williamsist ma enne suurt midagi ei teadnud. Eks suurimaid hitte olin ikka kuulnud, aga temast endast kui artistist väga ei teadnud. Samuti ei olnud ma kursis Take That loominguga, seega oli huvitav äratundmis hetk nii mõnegi loo puhul. Natukene oleks tahtnud sellist põhjalikumat ülevaadet, kuna raamat on üldiselt üles ehitatud stiilis “pilt – seal kõrval pikem kommentaar” ja nii terve raamatu vältel. Seega sellist väga ladusat ja siduvat juttu nagu ei olnud. Midagi sain aga aimu ikkagi. Mind aga huvitavad just selliste raamatute puhul, kuidas see või teine laul on sündinud – selles raamatus ma seda infot väga kätte ei saanud.

Vahur Kersnast ma ka lähemalt väga midagi ei teadnud. Taaskord, sellist üldist infot ikka, et tegu saatejuhiga ja et viimastel aastatel on ta raske haiguse küüsis olnud, aga rohkemat väga mitte. Seega see raamat läks mul väga kiiresti ja oli huvitav lugemine. Maalis temast hoopis teise pildi ette. Samuti palju pilte raamatus.

Samamoodi maalis teise pildi ette Stig Rästa raamat, mis mul ka väga kiiresti läks ning kiidan seda raamatut väga. Aus ja puhas ülestunnistus.

Viimasena, mis mul praegu pooleli on – E. Vilde “Mahtra sõda”. Ma ausalt ei tea kus ma varem elanud olen, aga mulle meeldib see raamat tohutult – julgen öelda, et see on mu viimase aasta lemmikraamat. Alguses oli väike kartus sees, et äkki on raske lugeda, nagu nende vanemate raamatutega kipub olema, sest kirjutamisviis siis ja tänapäeval on täiesti erinevad. Tõsi küll, nii mõnigi kord lugesin mõnda lõiku uuesti üle, et aru saada, mis nüüd taheti öelda, aga tegelikult on seda raamatut minu arust küll hea ja ladus lugeda. Mulle meeldib, et autor on paljud asjad kohe ära seletanud ja erinevaid kommentaare juurde lisanud, mis aitavad tolle aja olusid paremini mõista. Samuti on see raamat ka väga hea õpik. Mulle meeldivad raamatud, mis mulle midagi juurde annavad – mingit uut teadmist, infot mille üle mõelda. Tänu sellele raamatule tean ma nüüd, mis asi täpselt see Mahtra sõda ikkagi oli ning kuidas tol ajal talupojad hakkama saama pidid. Täitsa kurb tegelikult, aga ilmselt see kõik on meid, eestlasi, teinud selliseks nagu me täna oleme. Naudin seda raamatut väga ja rõõmu pakub veel see, et tegemist on tegelikult triloogiaga, seega peale seda raamatut ootab mind veel kaks raamatut. Loodan vaid, et need järjed on sama hästi ja põnevalt kirjutatud.

Olen ka mõningaid uusi roogasid(/roogi?) katsetanud. Kõigepealt kiidan väga sellist asja nagu orsotto. Seda sellepärast, et mulle muidu kruubid absoluutselt ei maitse. Too orsotto, mis on siis põhimõtteliselt nagu odrakruubist tehtud risoto, oli aga niiiiii hea! Tegin seda veel mitu korda ja teen kindlasti uuesti. Leiab nüüdsest tee minu sagedasti-tehtavate-retseptide hulka. Teiseks uueks avastuseks oli vaniljepuding, mida tegin ka vist kokku viis korda, et saavutada kõrgem vilumus 😀 Tegelikult hakkasin tegema creme brule’d, aga kuna mul ei ole seda leeklampi ning seega ei saa ma peale teha suhkrukrõbedikku, siis ei oleks ta enam ka creme brule vaid siis on ta põhimõtteliselt nagu vaniljepuding. Siiski on ta ka nii väga hea. Järgmise sammuna kavatsengi omale kuskilt leeklambi saada, et siis lõpuni välja minna.

Muusika kohapealt. Viimased esinemised olid suve avapidudel ja nüüd on väike paus sisse jäänud – järgmine esinemine on 7. juulil Valgas. Ootan väga-väga! Vasakpoolsel pildil olen Lõuna-Eesti suve avapeol CY Riiete kaunis kleidis (foto: Mariliis Nõmme). Möödunud nädalate jooksul käisin stuudios. Tegelesime looga #KSS. Laulsin uuesti sisse ühe lause, milles otsustasin sõnastust muuta ning lisaks kõik bäkid. Muidu nagu pole uute lugude kallal hetkel eriti progressi olnud. Eelkõige katsumegi nüüd laulu #KSS valmis saada, sest kõik vokaalid on sisse lauldud. Kui see laul valmis, siis liigume edasi järgmiste laulude kallale. Suureks üllatuseks avastasin ühel päeval, et Rebecca Black, kelle ühe laulu olin varasemalt ära kaverdanud (LINK), on mu videot maininud enda videos (VAATA SIIT) Ikka on tore, kui sind on märgatud 🙂

“Suveõhtutel” läheb minu arust ka päris hästi. Natuke enam kui kahe kuuga on laulul juba pea 400 000 vaatamist. Selles osas olen ennast ületanud. Laulude pealt on ka nii hea vaadata kui kiiresti ikka aeg läheb. Minu jaoks me alles andsime selle loo välja, aga juba on üle kahe kuu vana. Väga tavaline on, et kui olen äsja uue loo välja andnud, siis juba küsitakse, et millal järgmist saab 😀 Hetkel ma sellele veel vastata ei oska. Nii mõnigi uus laul on juba valmis, midagi on ka stuudios tegemisel ja mõnda kibelen väga stuudiosse viima kui eelmised valmis saavad, aga millist ja millal neist järgmisena välja anda, seda ma praegu ei teagi. Vaatame jooksvalt. Vaatame kuidas “Suveõhtutel” edasi läheb. Kui läheb hästi edasi, siis pole mõtet veel nii pea hakata uue lauluga eelmist summutama.

Aga kohtume juba sellel reedel! Ning postituse lõppu panen ka ühe kõige uuema klaverivideo minu poolt. Millal tuleb uus postitus? Hetkel lubada veel ei oska. Võib-olla tuleb jälle veidi pikem paus, võib-olla mitte. Vaatan seda jooksvalt ja midagi hetkel ei plaani. Kirjutamata ma aga ei jäta ning varsti on siin kindlasti ka uued postitused 🙂

Kes soovib osa võtta piletimängust, siis mine kiika minu Facebooki lehele: www.facebook.com/RenateOfficial

Nädalavahetuse esinemised

Esinen: 1. september Võllinge


Möödunud nädalavahetusel olid mu kaks esimest väliesinemist sel aastal. Samuti esitasin esimest korda laulu “Suveõhtud” peale selle loo ilmumist (sest korra olen seda varem esitanud, aga see oli mitu kuud enne loo välja andmist). Ise tundsin kohe, et need laulud, mida korduvalt ja korduvalt olen laulnud tulevad palju paremini välja, et see laul vajab veel juurdumist. Aga live’ist kohe lähemalt ja täpsemalt, aga enne kõigest järgemööda.

Reedel läksime kõigepealt Alppu minu vanemate juurde. Mingi hetk hakkasin end sättima ja siis läksime juba Türi poole. Sain ka enne proovi teha. Kell 21 läksin juba lavale, mis on üsna vara minu kohta. Alguses põdesin, et kas rahvaga minuga kaasa tuleb nii vara, aga tuldi ilusasti. Esitasin kokku 11 laulu ja minuga koos olid ka tantsutüdrukud. Juba proovi ajal oli üsna tuuline ja külm ning oli ka esinemise ajal. Alguses oli plaan panna lühikeste varrukatega kleit, aga panin hoopiski ühe veidi soojema kleidi/tuunika, kuigi eks külm oli ikka. Siiski aga vehkisin laval üsna palju ringi, seega esinemise ajal otseselt külm ei olnudki – liigutamine tegi sooja.

Minu imeline kleit/tuunika pärineb Helena Fashionilt!

Minu suureks üllatuseks oodati väga laulu “Suveõhtud”, mida ma hiljem ka lisaloona laulsin. Ja veel suuremaks üllatuseks osati seda kaasa laulda. Ja veel veel suurem üllatus oli kui inimesed lisaloo ajal justkui iseenesest selle loo peale hüppama hakkasid, nii et pool lava ees olevast publikust refrääni ajal hüppas – efektne vaadata ja endal ka kuidagi kihvt tunne sees. Muidu arvan, et esinemine läks hästi – minu jaoks hästi muidugi tähendabki seda kui rahval on tore, elatakse kaasa ning ei minda lava eest minema. Eks lauluhääle pealt võiks alati midagi viriseda. Seekord eks tuul ja külm tegid veidi oma tööd, aga üldiselt jäin ikkagi väga rahule. Tore oli lava ees näha ka palju koolinoori. Tavaliselt esinen ju ööklubides ja seal on veidi vanem rahvas. Siiski aga sain ka natukene videomaterjali ja sealt pealt analüüsides arvan, et võib rahule jääda.

Järgmisel päeval peale lõunat hakkasime Põlva poole sõitma. Kohapeale jõudes hakkasin sättima, tegin ära proovi, siis veel veidi olemist ja peagi sain ka juba lavale. Seekord oli ka esinemine vara – 21.30. Jäin väga-väga rahule. Tundsin, et vokaalselt oli see üks mu parimaid esinemisi üldse ja publik oli ka väga mõnus. Nii totter aga on see, et alati selliste mega esinemiste puhul ei taipa ma videot teha… Muidugi ega keegi poleks saanud ju nagunii filmidagi, aga mõlemad esinemised, nii Türil kui Põlvas, olid videojäädvustust väärt. Põlvas laulsin ma “Suveõhtuid” veel kolm korda ka! Jällegi oli lava ees ka palju koolinoori, kellel sõnad peas ning see laul läks kõige paremini terve kava jooksul peale. Seega emotsioonid olid laes ja mõnus meel nendest esinemistest on siiamaani sees.

Aitäh kauni kleidi eest Cy Riided

Pühapäevane päev, nagu arvata võib, kadus lihtsalt kuhugi. Esmaspäev algas järjekordse prooviga. Mis järgnevad päevad toovad – eks näis! Postituse lõppu panen värske klaverivideo. Polnud ühtegi tükk aega teinud, seega paras aeg uue tegemiseks.

Klaverivideod mai

Pidin ikka veel mõned Eurovisiooni lood kähku enne poolfinaale ära tegema. Esimene on Iisraeli võistluslaul, teine Hispaania oma. Viimase videona tegin enda kõige uuema loo klaveril ära. Olen varem ka maininud, et enda lauludega on kohe paras nali, sest nad ei taha üldse esimeste kordadega purki saada. Ei teagi miks. Eriti selle loo puhul on see imelik, sest laul meloodiliselt tegelikult üsna lihtne. Aga vot, sellised nad siis seekord said. Selles postituses vähem videoid, eks ole veel näha, kas tuleb maikuusse lisa.

Eurovisioon 2017 klaveril

Kes mu klaverivideoid ja postitusi jälginud on, see teab, et olen sel aastal hoogsalt Eurovisiooni poolfinaliste kaverdanud. Teen siin kohal ühe kokkuvõtva postituse poolfinaalide kaupa ning järjestades esinemise järjekorra järgi. Muidugi kõikidest ma cover‘eid ei teinud – sõelale jäid need, mis mulle endale kuidagi meelde jäid. Kes soovib loost klaverivideot vaadata, see vajutagu sõnale “Klaveril” iga loo nime järel.

Ma pole vist ühelgi varasemal aastal poolfinalistidega nii hästi kursis olnud kui sel aastal. Väga põnev on olnud siiani ning ootan väga poolfinaale. Muidugi kõige rohkem pöidlaid hoian Eestile, aga arvan, et esikoha minu maitse järgi võiks saada Itaalia või Bulgaaria. Kindlat edasipääsu esimesest poolfinaalist ennustan Rootsile, Belgiale, Austraaliale ja Azerbaijanile. Teises poolfinaalis Eestile, Serbiale, Makedooniale ja Bulgaariale. Eks vaatame siis palju täppi läheb!

LOE EDASI…→

Klaverivideod aprill

Sel kuul olen vaiksem olnud ja ilmselt tuleb klaverivideotega sel kuul ainult see üks ainus postitus. Siiski aga päris mitu laulu on juba järjekorras, mis tahan ära teha, nii et maikuusse tuleb kindlasti lisa. Katsun nüüd veidike rohkem Eesti muusikat ka ära teha, sest kui enne olin mures, et välismaa fännid jäävad ilma neile sobivate videoteta, siis viimasel ajal olen üsna palju teinud covereid just väljaspool Eesti muusikamaastikku. Katsun end juba lähiajal (ja vaikselt ka selles postituses) parandada.

Nii naljakas, et tavaliselt need laulud, mis peale vaadates tunduvad kõige lihtsamad on lõpuks ikkagi kõige raskemad. Näiteks kui ma enda laule olen coverdanud, siis nende tegemine on alati üks peavalu, kuigi kõik noodid ja käigud on ju selged. Seekord oli selliseks looks näiteks see Taukari laul. See lihtsalt oli nii megakiire ja kiirete käikude vahetustega, et ma tegin ka seda oma 15x kui lõpuks miskit purki sain. Muidugi näiteks Shanoni laul, mis mulle tundus lihtne oli päriselt ka lihtne – erand kinnitab reeglit.

Igatahes kuula ja vaata lähemalt siit:

LOE EDASI…→

Klaverivideod märts 4

Käes on küll juba aprill, aga kuna kõik need kolm klaverivideot tegin veel märtsikuus, siis sellest ka pealkiri. Endiselt on teemaks Eurovisioon. Igakord kui olen mõne Eurovisiooni cover’i teinud, mõtlen et ilmselt järgmist korda enam ei tule. Siis aga natukene “uurin ja puurin” 😀 ja leian veel mõne loo, mida kaverdada. Seega ka praegu tundub mulle, et suhteliselt kõik endale vähegi meelepärased lood on juba ära tehtud ja ma pole kindel, kas mul enam Eurovisiooni lauludest midagi kaverdada oleks. Aga eks ole näha!

Esimene laul on Kreeka eurolaul, teine Norra, kolmas Austria.