Esinen:

7. november Põlva, ööklubi Life
8. november Rapla, ööklubi Madhouse
10. detsember Tallinna Tehnikakõrgkool

Palun sinu abi:

1) Laul “Komeedid” ootab punkte (mida kõrgemaid, seda parem) Reporteri hitid 2014 hääletusel siin: http://www.reporter.ee/2014/07/23/hitid-2014/#cuplist 

2) Laul “Vajan Sind” toetust Top6 kell 6 saate jaoks siin: http://power.ee/dj-show/power-top-6-kell-6/ 

Aitäh! 
———————————————————————————————————————–

Kolmapäeval oli mul põhimõtteliselt neli esinemist. Esimesed kolm olid küll lühikesed (3-4 lugu), kuid õhtul oli pikem esinemine. Ärkasin hommikul vara ning kella kümneks olin juba Türil, kus sain klaveriga proovi teha. Toimusid minu luulekogu “Elumäng” esitlused ning selle raames tegin esinemised ennast klaveril saates. Esimene esinemine 1. ja 2. klassi lastele toimus kell 11 ning ikka tuli alguses see närv sisse, mis mul klaveriga ennast saates kipub sisse tulema. Teise loo ajaks oli õnneks närv läinud ning järgmistel esinemistel polnud ka enam alguses närvi. Minu jaoks ongi kaks vahet, kas ma olen ärevil või närvis. Ärevus on tavaliselt enne lava sees ning kui juba taustamuusika hakkab pihta, siis on see läinud. Närv on aga nii, et ka esinemise ajal veel mul süda sees puperdab ning nii oli ka seekord. Õnneks sain seekord väga hea “koolituse” iseendale. Väga palju mul akustilisi esinemisi pole, enamus on kõik klubides ning seetõttu ka klaveril end saates lähen endiselt väheke pabinasse. Tõenäoliselt ka sellepärast, et pean keskenduma kahele asjale – laulmisele ning iseenda saatmisele. Aastatega on aga see saatmise skill vähemalt nii palju arenenud, et see on mul juba päris käe sees ning ma ei pea selle peale enam nii palju mõtlema kui kunagi varem.

Teine esinemine oli kell 12 ning samuti väikestele. Üldse oli tegu tegelikult minu arust päris mõnusate, muhedate presentatsiooniga. Vahepeal laulsin, vahepeal tutvustasime luulekogu, publik sai ka küsimusi küsida ning paaril julgemal lasime ka mõne luuletuse raamatust ette lugeda. Peale esitlust oli mul natukene aega, seega mõtlesin Paides käia (hiljem küll pidime nagunii minema ka Paide noortekeskusesse esinema, aga kartsin, et siis on juba nii kiire, et “litutamiseks” aega ei jää). Tee peal aga sain ma oma esimese kogemuse rehvi lõhkemise näol. Ei olnud üldse tore! Suur suur õnn, et ma olin juba peaaegu Paides ning kuna mu isa töötab seal, sain ta omale appi kutsuda. Selle tõttu muidugi läks palju aega kaotsi, käisin Paides söömas ning juba läksin tagasi Türi poole, kus oli veel natukene asjatamist, enne kui tagasi Paide saime minna.

Kolmas esitlus toimuski Paide noortekeskuses ning sellest sai jäädvustatud ka video. Paides oli publik üldiselt vanem, julgem ning sain ka paari üllatuse osaliseks. Näiteks üks fänn tõi mulle šokolaadikarbi, aitäh sulle veelkord, see oli väga armas! Samuti sai seal pilte ja autogramme rohkem jagatud. Peale esitlust sättisime end tagasi Türile, kus sain õhtuseks peoks teha heliproovi, neljas esinemine oligi siis selline esinemine nagu ma tavaliselt teen, “tümpsuga” 😀 Aeg läks kuidagi väga ruttu, sättisin end peale proovi valmis ning varsti läksingi lavale. Enne veel sai omajagu autogramme jagatud. Väikestega olen üldse tähele pannud, et neil vist käib omavahel mingi võistlus, kellel kõige rohkem autogramme on 😀 Alguses tuldi ikka käe või paberi peale küsima, aga pärast taheti teise käe peale, siis põsele, teisele põsele, otsa ette, kõhu peale, seljale, jalale. Mõtlesin küll, et huvitav, mida vanemad mõtlevad kui laps koju läheb, üleni markerit täis 😀 Väga kahetsen, et õhtust esinemist ei jäädvustanud, kuna tundsin, et vokaalselt läks mul päris hästi, julgen lausa öelda, et üks parimaid esinemisi viimasel ajal. Tundsin end kuidagi eriti hästi tol korral ning hääl oli ka päeva jooksul juba korralikult lahti lauldud. Tänan Teid kõiki, kes nende presentatsioonidega seotud olid ning kõiki, kes kuulama tulid. Oli tõesti üks väga mõnus, armas päev, aitäh!

Neljapäev oli samuti produktiivne päev. Nimelt käisime filmimimas ära viimaseid take’e minust minu järgmise muusikavideo ja singli tarbeks. Üks võttepäev peaks veel tulema, kuid seal enam mind pole, kuid siiski kavatsen võtetele minna. Võttepaik oli Jägala juga
ning kogemus oli päris ekstreemne. Üheksaks olime kohal ja kümnest
hakkasime filmima. Hommikul oli päris külm, eriti kleidi väel. Oma töö
tegi ka niiskus. Jalanõud ning jalad said päris ruttu märjaks, hiljem
nägin omajagu vaeva, et jalad ikka soojaks ja kuivaks tagasi saada. Õnneks aga haigeks ma ei jäänud. Arvan aga, et saime päris lahedaid kaadreid ja ma e i  j õ u
a  t u l e m u s t  ä r a  o o d a t a ! ! ! Oleme kõik selle videoga
päris palju vaeva näinud ning tõesti, olen juba ootusest päris ärevil 😛

Peale filmimist käisin oma selle hooaja esimeses laulutunnis. Pikalt on plaan olnud, aga ei ole saanud aegasid üldse klappima. Nüüd lõpuks käidud ning plaanid selleks hooajaks tehtud. Hiljem sain kokku K-ga, kellega taas klõpsutamist tegime, pildid kuluvad varem või hiljem ikka ära 😀 Ka täna on mul laulutund, aga natukene õhtu poole.

Reedel oli esinemine Saaremaal, Kuressaares, klubis Privilege. Jõudsime kohale nii, et sai päris korralikult proovi teha, esimest korda isikliku kõrvamonitoriga. Tundsin end päris hästi ja kuulsin end hästi, järgmisel esinemisel üritan videot ka teha. Hommikul peale välja puhkamist startisime saarelt otse Tallinna poole, ülikooli. Oli esimene arvestuslik test ja sain selle edukalt tehtud, täitsa hea kerge on kohe olla, kuna põkkisin seda ikka mitu nädalat. Samas aga ei saa kaua seda kergendustunnet nautida, kuna juba selle nädala lõpuks on vaja üks päris mahukas töö ära esitada ning seda siis laupäeval ka kaitsta. Öah…

Pühapäeval nägin üle pika aja täiskoosseisu meie keskkooli aegsest combo‘st. Käisin endise klassiõe sünnipäeval ning muidugi ka mu teised plixid olid kohal. Oli tõesti väga tore õhtupoolik, sai mõnusat juttu aetud, mõnusalt oldud, vanu aegu meenutada 😀 Loodan teiega juba peatselt uuesti kohtuda!

Minu laul “Vajan Sind” osaleb endiselt Poweri Top6 edetabeli kokku panemisel, selle loo poolt saab hääle anda SIIN! Aitäh!

Kui peaksin võtma kokku eelmise nädala, siis esimesed sõnad, mis kohe pähe tulevad on “laulmine”, “lugemine”, “õppimine”.

Eelmisel nädalal sain lõpuks kätte oma kaua ihaldatatud nunnud! Alguses oli laulda tahtmine ja ärevus väga suur, aga siis selgus, et saatja ja vastuvõtja ei funka omavahel. Õnneks sai vastuvõtja ruttu välja vahetatud ning sain peagi harjutama hakata. Kindlasti on kodus aga olukord natuke teine kui mõnel klubi esinemisel, sellepärast ongi plaan mõnele järgmisele esinemisele palju varem kohale minna, et saaks enne pikalt harjutada ning kõik paika panna. Eks vast peale seda oskan ka paremini muljetada. Muidu tundub, et on tegu väga mõnusate klappidega, kõla on hea, kindlasti möödub ka tänane õhtupoolik harjutades. PS! Kui juba laulmise peale jutud läksid, siis nüüd on laulud “Vajan Sind”, “Teekond Hingeni”, “Kuues Meel” ja “Stiihia” saadaval ka karaokedena, seega kes soovib laulda, siis seda saab teha SIIN!

Olen võtnud lugemiseks taas midagi lihtsamat. Vahepeal mõtlen oma elu ja maailma enda ümber nii keeruliseks, et raamatud on hea väljapääs ning samas ka kutse tagasi maa peale. Kuigi noh, kui väga maa peale kutse on Harry Potteri raamatud… Ma ei ole küll tegelikult ulme ja fantaasia raamatute fänn, aga see seeria on ikkagi kuidagi teistsugune ja täitsa õudne, kuidas see sind kaasa neelab, ei pane tähelegi, kuidas tunnid mööduvad. Ma olen lugenud tegelikult kõik raamatud läbi, aga ma arvan, et esimesed raamatud lugesin küll vist juba üle kümne aasta tagasi läbi. Küll aga ei ole ma vaadanud viimaste osade põhjal tehtud filme, seega mõtlesingi, et võtan siis juba kogu seeria ette. Kaks esimest osa on nüüdseks igatahes läbi ning filmid ka vaadatud. 

Hetkel muidugi ei taha ma meelega minna raamatukokku ja uued osad võtta, sest muidu ma hakkan õppimise arvelt raamatuid lugema. See aasta nimelt on päris palju asju vaja juba üsna semestri alguses ära esitada, samuti on mul paari päeva pärast test, mille jaoks olen üritanud iga päev kasvõi natukene õppida. Nimelt ütlen ausalt, et mul on hetkel veel raskusi lülitamaks end tagasi koolirežiimi peale ning ega see konspekti kuhi just väga ei kutsu end kätte võtma…

Eelmise nädala reedel käisin esimest korda Raadio 2 stuudios, külas saates KalendeR2. Alguses ei olnud mu mikker vist sees ja “tere” polnud kuulda, aga muidu järele saab seda kuulata siit: http://r2.err.ee/player_m?saade=373&paev=2014-09-26
sealt  vaja valida 16:00 ja siis peale 17ndat minutit hakkab pihta. Alguses oli tõesti närv ikka sees küll. Esimeste kordadega (esimest korda R2 stuudios) on ikka nii, et ei oska midagi oodata ja pabin tuleb sisse. Intervjuu ajal läks igatahes oleks juba paremaks ja mida lõpu poole seda parem olla oli :)) Oli täitsa tore!
Peale intervjuud käisime kinos vaatamas palju kõneainet tekitanud filmi “Mängiks mente” ja ma ei pidanud pettuma. Mulle meeldis see, et see film oli üles ehitatud hea huumori peale ning (küll väikeste eranditega) ei olnud sellist läbumaailma sinna liialt sisse topitud. Olen nimelt viimasel ajal veel vaadanud mõningaid uuemaid filme ning mõtlen ikka, et teadagi, kust noored omale halbu eeskujusid saavad (räägib vana inimene 😀 ). Mina aga eelistangi mõnda tükki hea huumoriga, ilma liigse jurata, sellepärast meeldivad mulle paljud vanemad filmid ning ka seriaalid, kus minu arust on huumor natuke teistsugune tänapäevasega võrreldes (“Sõbrad”, “Kuumad 70ndad”, “The nanny” jne…).

Muidu nagu näha, siis võib välja vaadates ikka öelda küll, et sügis, mis sügis. Palju tegutsemist on olnud ka köögis: mooside valmistamine, kompotid jne… Peaasi, et ei tule porist ja vihmast ilma, nii kaua on sügis talutav, kuigi ootan juba suve (aga kamina ääres villasokkides olevaid jalgu soojendada tundub ka päris ahvatlev :P).

Räägin oma tänases postituses veidi lähemalt oma uuest laulust. Nagu ikka, kipuvad mul tihti meelest minema täpsed kuupäevad, mis kus millal toimus, nii et räägin ligikaudsetest aegadest: Mäletan seda, et kirjutasin laulu “Komeedid” oma kodus klaveri taga valmis 2012. aasta augustis. Tol hetkel tuligi mul vist ainult ühe päevase vahega kaks laulu, üks oli “Stiihia” ning teine “Komeedid”, seega need kaks laulu on mu mõtetes alati käinud koos kui komplektis. “Stiihiaga” hakkasime tegeleme üsna kohe, 2012. aasta lõpus, kuid “Komeetide” kallal algas stuudios tegelemine alles aasta hiljem. Alguses oli ka “Komeedid” plaanitud albumi “Teispoolsusest” peale ning oli ka saadetud ühele produtsendile tegemiseks, kuid tol hetkel sellest midagi enamat välja ei tulnud ning laul kukkus albumilt ära. 

Sellega seoses tuleb mulle meelde, et kui tol ajal saatsin laulu “Stiihia” ühele tuntud produtsendile, et proovida teha koos midagi lahedat-ägedat, siis sain vastuseks selle peale, et see laul on imelik. Praeguseks on aga tegu minu kõige tuntuma lauluga, seega kuigi tol hetkel oli see mulle väike tagasilöök, siis ma jäin endale kindlaks, tahtsin teha selle laulu ära ja lõppkokkuvõttes tegin ma õigesti. Eks selliseid tagasilööke loomingu ning minu kui artisti osas on tulnud rohkemgi ning kindlasti tuleb ka edaspidi, kuid peab hoidma pea püsti ning igast jamast välja tulema. Kui sa tõesti tunned, et see mida sa teed on ainuõige, siis peale taastumist on see suur jõud, mis aitab sind rajal hoida. 

Tulles tagasi loo juurde “Komeedid”, siis eelmise aasta lõpu poole sai see oma algse produktsiooni, oli natukene aeglasem praegusest ning jäi mõneks ajaks seisma. Kui juba stuudios tegudeks läks, siis mõtlesin, et tahaksin siia laulu kaasata ka mõne hea räppari. Saatsin selle laulu mitmele räpparile, kuid kui lõpuks see Kennyni jõudis ning ta oma kohapeale väga laheda teksti tegi, siis sain aru, et just teda siia vaja oligi. Laul kasvas produktsiooni poole pealt edasi, läks natuke kiiremaks ning sai oma lõpliku kuju selle suve alguseks. Esimene mõte oligi see laul ikkagi sel sügisel välja anda, kuid vahepeal läks see mõte kaotsi. Lõpuks siiski jõudsime mõtte juurte juurde tagasi ning nüüd see laul ka teie ees on. 

“Komeedid” on veidike nukker armastuslaul. Mulle on väga palju öeldud, et äkki proovid mõnikord ka mõnel teisel teemal kirjutada ning albumi “Teekond Hingeni” peal (mis ilmub uuel aastal) on ka mõni laul, mis on ühiskonnakriitiline, kuid kuna ma ise selline emotsionaalne inimene olen ning armastus on minu jaoks kõige tähtsam, siis see teema ongi mulle niivõrd hingelähedane ja kui sellest kirjutada, siis just see teema on minu jaoks kõige siiram/ausam.

Laulule ei tulnud küll otseselt muusikavideot, kuid taustaks on kasutatud kaadreid selle aastasest Saaremaa Rannapeost, seega äkki leiad isegi ennast sealt videost : ) Minu suureks üllatuseks on see laul ühe päevaga saanud minu lauludest kõige rohkem klikke – 11 000. Hetkel, kui laul on “kolm päeva vana”, on see number juba peaaegu 20 000. Aitäh aitäh aitäh Teile kõigile! Kes pole veel laulu kuulanud, siis seda saab teha SIIT!

Sel nädalal sai minu lehel täis 6000 fänni. Aitäh teile! www.facebook.com/RenateOfficial

Minu eelmine postitus lõppes jutuga tarkusehamba eemaldamisest. Õnneks ei läinud halvasti ning seekord mul väga vedas. Ma tõesti arvasin ja isegi plaanisin juba ette ära selle, et ma olen nüüd 3-4 päeva paistes ning 1,5 nädalat valudes, aga järgmisel päeval polnud hullu midagi. Suu küll vahepeal “tulitas”, kuid selliseks olukord ei läinud nagu eelmise hamba eemaldamisel. 

Neljapäeval oli igasügisene õunamahla tegemise päev. Kui eelmisel aastal said kõik varud juba oktoobris otsa ning plaanisime tookord juba ette, et teeme sellel aastal vähemalt kolm korda rohkem mahla, siis kahjuks see aasta lihtsalt ei olnud nii palju õunu. Siiski omajagu mahla sai, tuleb lihtsalt rahulikumalt neid tarvitama hakata, mitte kohe esimese hooga kõigile põhjad peale teha 😀  Mahla tegu algas hommikul kell pool üksteist ja kestis õhtul seitsmeni välja.

Reedel oli jätk esmaspäevasele filmimisele. Hommikul taas meiki ning seejärel kell kaksteist filmima. Seekord oli lühem päev, kuid siiski kuni kella viieni. Võin ütelda nii palju, et tegemist on ühe promoklipiga ühele firmale, aga kuna mulle väga ei meeldi asjadest enne rääkida, kui kõik on 100% kindel, siis ma ei tahaks ka hetkel täpsemalt sellel teemal peatuda. Igatahes oli huvitav ja uus kogemus mulle, sai ka natukene skill’i arendatud 😀 Loodetavasti läheb kõik hästi ning varsti võin selle teema juurde tagasi tulla 🙂

foto: Alar Nilov, kleit: Zara

Laupäeval olid esimesed loengud ülikoolis. Esimesel aastal olin ma avatud õppes, nüüd olen aga ekstern – selle tõttu on mul sel õppeaastal ülikooliga ka rohkem igasugust majandamist olnud, avalduste täitmist. Ühe aine vahetasin ka teise vastu välja. Naljakas mõelda, et juba järgmisel õppeaastal ma peaksingi baka kätte saama. Eks plaan on selline, et kolme aastaga kõik ära teha, aga samas ma ei taha ennast liialt piitsutama ka hakata – liigset pinget tekitada. Iseenesest ei juhtu ka midagi, kui ma näiteks nelja aastaga ära teen, aga eks parem ole ikka, kui lühema ajaga saab tehtud. Põhimõtteliselt saan oma õppekava ka kümne aasta peale laiali laotada – saan ise valida. Hetkel aga olen omadega täiesti normaalses tempos. Igatahes juba laupäeval sai pandud paika mitmed seminaritööd, mille kallal peagi juba tegutsema pean hakkama.

Uus singel – Nimelt meie esimene plaan suvel oli järgmisena anda välja laul #K, siis vahepeal ei suutnud otsustada ja lõpuks otsustasime ikkagi #D kasuks. Nüüd olen ka siin blogis rääkinud, et uuele singlile filmime videot ja just #D ongi järgmine singel. Kuna aga video filmimise ja kokku panemisega läheb veel aega ning järele andmisi ei soovi me teha (ehk ka mitte kiirustada), siis otsustasime siiski järgmise loona anda välja loo #K. Vot selline segane lugu, aga peagi see laul ka teie ees on! Ei pea enam kaua ootama. 


Järgmise korrani!

Eelmise nädala neljapäev oli korralik ilupäev – kõigepealt küüned korda, hiljem juuksed. Seejärel läksin linna, oli natukene asjatamist ning siis otsustasime K-ga minna pildistama – jäädvustada veel natukene sellest suvest. Pildid tulid täitsa head ning varsti jagan neid ka teiega. Eelmisel nädalal mul ülikooli polnud. Reede hilisõhtul hakkasime liikuma Võru poole, kus oli esinemine. Jõudsime kohale enam-vähem täpselt nii, et sain natukene end sättida ja läksingi lavale. Club Tartu on kindlasti klubidest koht, kus ma olen kõige rohkem esinemas käinud – seal on alati väga mõnus publik!

Sellistel esinemistel, mis asuvad kaugemal oleme otsustanud, et ei hakka kohe tagasi sõitma, vaid kõigepealt  puhkame end välja. Väsinuna autorooli minna ei ole üldse hea mõte ning kahjuks tean ka inimesi, kes selle läbi on tõsistesse õnnetustesse sattunud. Parim, mis meie teha saame, on sellistest olukordadest õppida. Teinekord aga kui tõesti pead kuhugi mingiks kellaks jõudma, siis soovitan auto tee äärde parkida ning väike power-sleep teha – mõnikord see isegi aitab, kuid parim variant on end siiski välja puhata. Kui TRE’sse tulin ja laulmisega tõsisemalt tegelema hakkasin, olin veel alaealine ning ise punktist A punkti B ei liikunud. Kui load sain, siis mäletan selgelt, et vahepeal oli umbes aastane periood, kus käisin esinemistel üksi ning nendelt Lõuna-Eesti esinemistel tagasi sõitmised olid ikka parajad võitlemised küll. Panen tõesti kõigile südamele – ärge minge väsinuna rooli!

Laupäeval Lõuna-Eestist jõudes käisime Jäneda sügislaadal. Laadaperiood hakkabki läbi saama ning mõned üksikud on vaid jäänud, kust tahaks kindlasti “läbi astuda”. Seekord ma väga midagi endale ei soetanud. Veidikene sai ka maakodus oldud ning vanavanematega kohtutud. Õhtul käisime veel vaatamas Flora vs Jõhvi mängu.

Esmaspäev algas vara – linna meiki ning seejärel oli pikk filmimise päev. Kella kümnest hommikul kaheksani õhtul. Küll aga ei filminud me muusikavideot, millel ka mõned kaadrid puudu on, vaid asjatasime ühe teise huvitava projektiga, mis minu jaoks on üsna pea ees vette hüppamine. Kuna me kõike veel purki ei saanud, siis ma ei hakka hetkel täpsemalt rääkima, millega on tegu. Peale filmimist käisin ka stuudios, laulsin sisse ballaadi taustavokaalid. Tunnen, et tuli päris häid ideid, ootan juba tulemust : )

Muidu aga pean laulmisest nüüd natukene aega eemal olema, sest täna hommikul  käisin tarkusehammast välja tõmbamas. Mäletan eelmisest korrast, et valutama hakkas alles sama päeva õhtu poole ning umbes 1,5 nädalat olin järk-järgult vaibuva “hambavalu” käes. Ehk siis selle valemiga peaks mul paari tunni pärast minema olukord halvemaks. Samas pole nagu praegu märkegi, mis viitaks sellele, et varsti väga halb hakkaks. Öeldi küll, et tõenäoliselt ei ole seekord nii hull olla, ent kartsin siiski halvimat. Samas ei saa ma ka täiesti adekvaatset tagasisidet anda, kuna tahtsin seekord valu tulemist ennetada ning võtsin juba koju jõudes ühte retseptiravimit, mis peaks olemise paremaks tegema. Võib-olla mõjub juba praegu ja sellepärast ongi hea olla. Eks ma ikka tunnen, et suus pole kõik päris korras ja täiesti lahti suud teha ei saa, aga eelmise korraga võrreldes on lood paremad ning valusid hetkel ei ole. Samas siiski ptüi-ptüi-ptüi, kõike võib veel juhtuda. Enne protseduuri ma väga selle peale ei mõtelnud ning õnneks ka väga detailselt eelmist korda peas läbi ei kedranud. Muidugi kui juba seal toolis pikali olin, siis tuli kõik meelde ning ootasin kangesti kõige selle lõppu. Alguses ei tahtnud tuimestav süst mõjuma hakata, seega suutsin end üles kütta ja hakkasingi arvama, et seekord on vist see välja tõmbamine ikka väga valus. Tehti aga uus süst ning ma ei saanud arugi, kui hammas juba väljas oli. Lahkudes kiitis administraator mu laulu “Stiihia” ka, nii et tuju läks kohe heaks tagasi : ) Järgmise hamba välja tõmbamise pärast ei pea ma nüüd vähemalt aastake kindlasti muretsema, las sirgub väheke!

Ma pole taas mõnda aega siia postitust teinud. Kuigi vahepealne aeg on läinud kui lennates ning võimalik, et kõik asjad, millest rääkida tahaksid kohe meelde ei tule, siis mõned eredamad sündmused siiski:

Üle-eelmise nädala laupäev oli “maapäev”. Läksime kõigepealt perega vanavanemate juurde nende pulmaastapäeva tähistama ning seejärel Valgehobusemäele, sellist asja nagu discgolf mängima. Mina polnud sellest varasemalt väga midagi kuulnudki, aga mäng oli väga põnev. Valgehobusemäel on muidugi natukene ohtlik liiga hoogsalt ketast viskama hakata, sest sellel korral otsisime ka päris mitu korda kettaid sügavalt metsast ning kuna raja kõrval olid kohe sügavad orud, siis liiga hullult visates pidid päris pika teekonna ette võtma, et oma ketas uuesti kätte saada. 

Mängu põhimõte on võimalikult väheste visetega visata ketas korvi. Korvide vahed on ligikaudu 100 meetrit. Sealt, kuhu ketas maha kukub, saad teha oma järgmise viske. Olime rajal päris kaua, seega täitsa lõpuni me ei mänginudki ning mõned kõrgemad mäed jäidki meil vallutamata. Ootan igatahes juba järgmist korda. Oli tore! Hiljem läksime mu maakoju tagasi ning tegime niisama hea-mõnusa olemise.

Meenutus minu 1. septembrist aastal 2001

Eelmise nädala esmaspäeval oli mul esinemine Lüganusel. Kuna ma oma esinemistega väga Ida-Virumaale pole sattunud, ei osanud ma seekord üldse aimata, mis publik seal olla võib ning kuidas mind vastu võetakse. Tegin seal väheke pikema kava ning muidu võib rahule jääda. Publik oli viisakas, kohal oli nooremaid, vanemaid, vahepealseid. Peale esinemist sain palju pilte teha ning autogramme jagada. 

Teisipäev algas muusikavideo filmimisega. Äratus oli hommikul vara – pessu, hiljem jumestaja juurde. Uus singel ilmub koos muusikavideoga! Saan julgelt öelda, et tegevuselt on see minu videotest kõige mahukam, siiamaani. Ootan väga juba tulemust! Tol päeval toimus filmimine Tallinna Ülemises Tuletornis. Umbes kolme tunniga saime vajalikud kaadrid purki ning tolleks päevaks oligi kõik. Järgmisel päeval olid igatahes jalalihased väga haiged, kuna muuseas tegime ka palju kaadreid “mina trepist üles kõndimas”. Palju asju võetakse üles ka nii, et ma ise ei pea kohal viibima, kuid üks filmimisepäev koos minuga on veel ees, loodetavasti saab selle sel või järgmisel nädalal tehtud. Sellel muusikavideol on ka päris korralik eeltöö olnud. Hakkasime seda juba juuli keskel planeerima, kirju ja nägemusi vahetama. Laul jõuab teieni tõenäoliselt oktoobris.

Kolmapäeval külastasin hambaarsti. Üks tarkusehammas tõmmatakse mul peagi veel välja, teisel lastakse veel kasvada, kolmas on välja tõmmatud ning neljanda koha peal pole hetkel midagi.  Ei oota seda üldse. Eelmisest korrast on veel liiga eredad mälestused. Sellist närvivalu pole ma igatahes mitte kunagi tundnud ja tean juba praegu ette, et eks midagi taolist pean ka sel korral tundma. Õudne!

Reede ja laupäev olid mõlemad päevad, mis tagasi mõeldes möödusid ikka jube kiirelt. Mõlemal päeval sai ka vähe magada, ent kõik, mis vaja, sai kenasti tehtud. Reedel oli esinemine Põlvas. Kusjuures esimest korda tegime nimme minu esinemise kahes jaos. Kõigepealt üsna peo alguses, siis olid lava ees pigem väiksemad ning pärast peo lõpus, kui esinesin juba vanemale kuulajaskonnale. Niimoodi ühel päeval, samas kohas, kahel erineval ajal, kahele erinevale sihtrühmale esinedes sain ikka päris hästi aru, mis on noorema ja vanema publiku erinevus. Mõlemad esinemised meeldisid mulle aga väga! Rahvas elas mõnusalt kaasa. Kuigi mõlema esinemise ajal tegin pärast ka lisalaulu, siis näiteks öise esinemise ajal nõuti lisalaulu juba kohe peale laulu lõpetamist, siis kui ülejäänud lood veel esitamata olid. 

Peale peo lõppu sõitsime Vändrasse, kus oli samuti samal päeval suve lõpupidu toimunud. Olime mõnda aega seal ning seejärel sai koju minna, veidike magada ning siis juba Kosele, kus toimus selle aasta viimane Tre.ee suve lõpupidu. Koselt sai samuti magama varahommikul. Pühapäev oli üsna selline välja magamise, niisama olemise päev. 

Selle nädala esmaspäeval sai käidud kaasa elamas Eesti koondisele. Mul ikka süda ei taha väga vastu pidada, kui vastase värav peaaegu tuleb, aga meieee võitsime ja kõik on tore :)) 

Netivabad päevad on endiselt hoos, nüüd on sellele päevale tehtud ka Facebookis event, seega mine loe ja uuri, mõtle ja ehk tahad ise ka osa võtta 🙂 https://www.facebook.com/events/272535149606379/ 

Kuna algab sügis ning arvutis istumist tuleb rohkem ette kui suvel, siis tõmbasin omale time counter’i, mis loeb ära kaua ma mis lehel aega veedan ning näitab ka, kui kaua ma üldse mingil päeval arvutis olen olnud. Seadsin omale päevase limiidi ning kuigi on olnud päevi, mil olen olnud Internetis rohkem, kui endale luban, siis neid päevi on õnneks vähe ja arvan, et ma olen muidu täitsa tubli olnud.

Ülikooli ained sain registreeritud ja kuigi ma ei taha tegelikult veel hõisata siis mulle praegune tunniplaan meeldib, tundub, et see semester ei tule liiga hull andmine, aga eks kui eksamiperiood tuleb, siis läheb ikka raskemaks. Võtsin ka endale ühe vabaaine (Popkultuur ja popmuusika), mis eeldab ülikoolis käimist ka kolmapäeviti ja neljapäeviti. Muidu on varasemalt olnud ainult reedeti ja laupäeviti kool. Lisaks sel semestril: Riigiasutuste majandamine, valitsemiskorraldus ja institutsioonid, finantsjuhtimine, avaliku sektori ökonoomika, ametnik haldusmenetluses.

Luulekogu on nüüd VALMIS! Täitsa uskumatu ikka. Oli pikk teekond ideest teostuseni, kuid lõppude lõpuks tuli see välja täpselt õigel hetkel ja tuli välja sellisena, et mulle endale ka väga meeldib! Luulekoguga seoses on tulemas ka mõned presentatsioonid, millest räägin teile juba uues postituses! Samuti saan teid varsti valgustada, kust on võimalik seda luulekogu endale soetada. 

Kui ma meenutan seda aega, mil see mõte esimesena õhku visati, siis ikka täitsa naljakas mõelda, kuidas aeg on lennanud. Oma mäletamist mööda hakkasime juba vaikselt selle kallal tegelema 2012. aasta suve lõpus. Idee õhku viskamise päeval olin ise juba nii flow sees, et panin esimese päevaga kokku terve mustandi, kuid järgnevate kuude jooksul (ning ka veel kuu aega tagasi), sai seda mustandit korralikult ümber tehtud. Lisaks andsid oma poolse panuse luulekogule illustratsioonide autorid, aitäh Erika Era, Kelli Lätti, Marika Midro ja Pillery Teesalu! Kui juba tänamiseks läks, siis mainin ära ka järgmised nimed: Siim Pohlak, Sulo Särkinen, Are Aunap. Teil kõigil oli oma roll selle luulekogu juures.

Juba homme ootan teid aga Club Tartu klubihooaja avamisele!

Ei teagi millest see tingitud on, aga kirjutasin suve jooksul kaks talvist laulu. Kas tõesti ootan nii väga lund ja külma? Olen muidu väga soojalembeline ja tahaks, et koguaeg päike paistaks ja soe oleks, aga tõesti, selles lumes ja külmas ilmas on ka mingi oma maagia ja rahu, mida ma natukene ootan… Ühe talveloo võtsimegi stuudios tegemisele, loodetavasti läheb see ka albumi peale. Hetkel on muidugi laul veel väga väga alguses. Samuti pole ma seda jõudnud ka laulutundides harjutada, ent võtan selle kindlasti ette. Talvest rohkem ootan muidugi ikkagi juba uut suve 😀 Iga suve alguses mõtlen, et võtan sel aastal kõik, mis võtta annab, aga suve lõpuks tunnen ikka, et jäi väheseks.

Laul #KI meil hetkel seisab. Tunnen, et miski selles loos pole veel päris õige ja pole suutnud ka enda jaoks selgeks teha, kuidas saaks paremini/mida võiks muuta. Tegeleme hetkel teiste lauludega. Inglise keelne laul on juba peaaegu valmis, hetkel panime ka selle kõrvale, et varsti taas värske kõrvaga üle kuulata ning siis võib-olla midagi veel paremaks teha.. Ballaadiga, mis ma hiljuti sisse laulsin, pole veel edasi tegelenud.

Nüüdseks oleme ka selgeks mõtelnud, mis laul on mu järgmine singel – #D. Loodan, et septembris-oktoobris on see juba teie ees. See laul ootab endale ikka veel taustavokaale ning ka mõningast timmimist, kuigi nüüd viimasel nädalal on see väheke edasi ka edenenud. Uue loo kohta võin ütelda nii palju, et see on üsna erinev mu varasematest lauludest, ootan väga juba selle välja andmist!

Luulekogu saab iga päevaga aina rohkem valmis. Ausalt öeldes olemegi jõudnud juba sinnamaale, kus kõik peakski juba valmis olema ning vaja vaid trükki saata.

Möödunud nädal oli rahulikum, lugesin mõned raamatud kergemat kirjandust, kuid nüüd võtsin endale ette teose ansamblist Rolling Stones. Lisaks olen palju kontserte vaadanud ning muidu häid filme, käinud hoolsasti rulluisutamas ning saanud tagasi oma laulusüsteemi, mis nüüd töötab paremini kui varem, seega saan jälle igapäevaselt mikrofoniga harjutama hakata. Lõpuks on väljas ka tunniplaanid ülikooli jaoks – olen vaikselt aineid välja valinud, mis sel semestril võtta ning esmapilgul tundub, et see semester võib täitsa vedada ainetega. 

“Vajan Sind” tahaks kangesti sinu häält saada siin!

Esinen:
1. september Lüganuse
3. oktoober Kuressaare, klubis Privilege

Selliseid sügisesi esinemisi kirja pannes peab endale tunnistama, et suvi ongi põhimõtteliselt läbi. Oli igatahes väga mõnus soe suvi, kui juunikuu välja arvata. Muidu terve juuli oli ju ülisuper ning augusti algus ka. See aasta sai ikkagi rohkem suve ka nautida kui eelmisel aastal ja võib täitsa rahule jääda!

Eelmise nädala kolmapäeval oli esimene proov Valga Jõekääru kontserdi jaoks. Proovid läksid kiiremini kui ma arvasin, et minna võib. Harjutasime läbi minu kolm laulu ning hiljem kõikide lauljatega koos kaks isamaalist laulu. Minu esimene emotsioon, kui kuulsin “Stiihia” esimesi noote oli tibutagi tekitav. Ma pole oma laule kunagi bändigagi esitanud, rääkimata suurest 30 liikmelisest orkestrist. Tunne oli väga väga võimas ning seaded, mis olid tehtud, olid väga väga lahedad. No ma olen kogu selle ettevõtmisega nii rahul lihtsalt ja mul oli nii suur rõõm, et mind sellisele üritusele esinema kutsuti. Reedel oligi kontserdipäev. Valgasse läksin kohale juba kella kaheks, sai taas proovi tehtud ning peale seda sätitud ning varsti hakkaski kontsert. 

Ega ma ju tegelikult palju sellistel üritustel ei esine, kus publik istub, kuulab viisakalt, plaksutab. Põhilised esinemised on suvel vabaõhu festivalidel ning sügis-talv-kevad hooajal ööklubides. Kogu üritus oli hästi kena, esinejad käisid järge mööda laval ning kontserdist jäävad mulle väga head mälestused. Ma võiksin siin ma arvan väga pikalt kirjutada, mis emotsioone orkestriga esinemine minus tekitas, ent kui lühidalt teha, siis tegu oli tõesti väga võimsa esinemisega ning minu jaoks mu laulud tol hetkel hakkasid hoopis teistmoodi elama. “Vajan Sind” laul oli näiteks väheke aeglasem kui originaal, ent oli väga sellise mõnusa chill olemisega. “Kuues Meel” oli ka orkestriga korralik tantsupala ning “Stiihia” oli minu jaoks väga ilus ja melanhoolne. See oli kindlasti esinemine, mis pürgib aasta meeldejäävaimate sekka ning sain sealt suure portsu kogemust juurde.

foto: Ülla Tamm

foto: Ülla Tamm

foto: Ülla Tamm

Peale esinemist saime vip telgis süüa ning jutustada, vaatasime veidi Terminaatorit ning hiljem läksime veel ühele üritusele, kus kuulsin esimest korda live’is 2 Quick Starti. Muidu sai terve nädalavahetuse veedetud Lõuna-Eestis. Muuhulgas sai külastatud ka Ökofesti ja Taevaskoda, kuhu on kindel plaan järgmisel suvel uuesti minna ning siis juba põhjalikumalt uudistama.

foto: Ülav Neumann

Eelmise nädala neljapäeval oli stuudiopäev, mil laulsin sisse ballaadi, mille tausta ka hiljuti sisse mängisin. Kuna see laul on juba oma ehituselt väheke keerukam, kui eelmised lindistused ning refrääne oli vaja sisse laulda erineva võimsusega, siis olin ka “kuudis” kauem. Sellele loole on vaja veel salvestada ka back-vokaalid – nende kohapealt on mul ka ideid palju, seega usun, et ka nende salvestamisega läheb kauem aega, ent seda alles siis, kui kõik põhivokaalid paigas on.

Jacqueline Pascarl “Kord olin ma printsess” on raamat, mille ma äsja läbi sain. Teinekord raamatupoodides käies leian mõne hea odava leiu ning seekord oli ka selle raamatuga. Õnneks ei pidanud ma ka pettuma, sest lugu oli kaasahaarav ning kohati läksin seda lugedes ikka närvi ja vihaseks ka – järelikult läks korda. Lühidalt öeldes: Autor
kirjeldab iseenese saatuse põhjal, kuidas kulgeb ja teiseneb mehe ja
naise armastus islamimaailma salapärases olustikus ning atmosfääris.
Läänest pärit naine ja mees islamist teineteisesse nõrkemas armuidüllis,
milles on mõlema jaoks paljutki ületada vaja.

Tulles tagasi veel muusika juurde, siis viimastel päevadel oleme saanud palju arutada minu uue albumi kontseptsiooni üle, mõtelnud täpsemalt üle, mis laule sinna peale panna ning oleme enam-vähem paika pannud ka aja, mil plaadi tahame välja anda. Alguses oli plaan album välja anda juba selle aasta lõpus, ent on näha, et läheb liiga sapsimiseks, seega nihkub see tõenäoliselt uude aastasse, nii umbes veebruari-märtsi, täpsem kuupäev selgub aja lähenedes : )

Sain kätte ka albumipildid, mis on etteruttavalt öeldes midagi hoopis teistsugust võrreldes mu varasemate fotosessioonidega. Enne olen koos professionaalse fotograafiga pildistanud vaid sisetingimustes – nüüd sain esimest korda pilte teha ka väljas. Neid aga jagan teiega juba siis kui albumi kuupäev lähemal on. Nägin ka luulekogu esimest kujundust – hakkab juba täitsa valmis saama. Olin kujundust nähes täitsa meeldivalt üllatunud. Ei tule küll mingit väga keerukat disaini, aga seekord mind võluski lihtsuse ilu. 

Kui võtan möödunud nädala kokku, saan öelda, et mõnusat asjatamist ja tegutsemist on olnud omajagu. Lootsin küll, et augusti lõpus on ilm väheke ilusam, sest mõned plaanid olid mõtteis, mis saaks ära teha, kasutades ilusat ilma, aga loodetavasti tuleb veel enne septembrit ka väheke rohkem päikest pilve tagant välja – siis saab ka need ideed ellu viia, eks varsti saan teile siin siis kirjutada 🙂